Välja mõista Vello Uukkivilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt alates 21.03.2017 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet.
5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud Vello Uukkivi kanda.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-101243 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
8.Välja mõista Vello Uukkivilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.
9.Välja mõista kostjalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult (175 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-17-101243
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 20.03.2017 hagi Vello Uukivi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse aluseks on Vello Uukkivi ja AS Metaan (registrikood 12417231) vahel 09.03.2015 ja 22.04.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingud nr XXX ja XXX (tlk 27-40), millega anti kostjale üle kaup maksumusega kokku 576,88 eurot.
2.AS Metaan edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse LHV Finance AS-le (registrikood 12417231), kellel on sõlmitud AS-ga Metaan faktooringuleping. Osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafiku kohaselt kohustus kostja ostetud kauba maksumuse ja lepingutasu tasuma vastavalt osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Lisaks kohustus kostja tasuma intresse vastavalt maksegraafikule. Intressimäär tuleneb järelmaksuga tasumise müügilepingu tingimustest, mille kohaselt on intressimäär 21,90% aastas. Krediidikulukuse määr on 41,76%. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt.
3.Vastavalt osamaksetega tasumise müügilepingu üldtingimuste punktile 4.6, kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisemäär aastas on sama, mis intressimäär osamaksetega tasumise müügilepingu tingimuste punkti alusel, s.o 0,06% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei tasunud maksegraafikust tulenevaid osamakseid vastavalt kokkulepitud tingimustele. AS LHV Finance saatis kostjale 17.12.2015 teatise (tlk 41), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 31.12.2015 ning kui võlgnevus ei ole nimetatud tähtajaks tasutud, ütleb AS LHV Finance kostjaga sõlmitud lepingu üles.
4.Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja AS LHV Finance ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 13.01.2016. AS LHV Finance loovutas 13.01.2016 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viiviseid ja muid kõrvalnõudeid (tlk 42). Kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tagastamata krediidisumma 370,23 eurot ja intress summas 0 eurot.
5.Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 95,74 eurot. Kohtuvälises menetluses kostja on tasunud hagejale viiviste katteks 71,76 eurot. Seega hagi esitamise kuupäeva seisuga on kostjal tasumata viivised summas 23,98 eurot.
6.Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta alates 21.03.2017 moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlgnevus 370,23 x 365 päeva x seadusjärgne viivisemäär 0,022% = 29,73 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
7.Kostja märkis oma vastuses, et kõik esitatud nõuded on õiged, kuid kostjal puudub võimalus võlgnevuse tasumiseks. Kostja on invaliidsuspensionär ning tema sissetulekuks on pension 250 eurot. Lisasissetulekut ei ole võimalik indvaliidsuse tõttu teenida. Kostja on nõustunud kompromissi sõlmimisega tingimusel, et ta maksab igakuiselt 10 eurot võlgnevuse katteks.
8.Viimases seisukohas esitas kostja kohtule oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja igakuiseks sissetulekuks on pension summas 254,98 eurot ja sotsiaaltoetus summas 53,70 eurot.
Tsiviilasi nr 2-17-101243
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja Vello Uukkivi ja AS Metaan (registrikood 12417231) vahel on 09.03.2015 ja 22.04.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingud nr XXX ja XXX (tlk 27-40), millega anti kostjale üle kaup maksumusega kokku 576,88 eurot.
11.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
12.Kostja on oma vastuses hageja nõuded õigeks võtnud ja ei vaidlusta nende suurusi. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
13.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
14.Kohus kontrollinud poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi, asub seisukohale, et tegemist on täies ulatuses kehtivate lepingutega ning neis ei sisaldu kehtetuid tüüptingimusi.
15.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele 370,23 eurot põhinõude osas ja 23,98 eurot sissenõutavaks muutunud viivise osas. Täiendavalt mõistab kohus hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates 21.03.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
16.Kostja on oma vastuses märkinud, et on nõus maksma hagejale igakuiselt 10 eurot kuus. Kohus selgitab, et isegi kui käsitleda antud kostja vastust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud sellise taotluse rahuldamine.
17.TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuna kostja sissetulek on väike ning tal ei ole võimalik võlgnevust suuremas ulatuses tasuda, on ta nõus tasuma hagejale võlgnevuse katteks 10 eurot kuus. Kohus ei pea kostja soovitud tasumise korda põhjendatuks, kuna hageja ei ole kohtuotsuse ositi täitmisega nõus, ning kostja ei ole siiani näidanud üles tahet ositi maksmiseks (ei ole pärast lepingu ülesütlemist võlgnevuse katteks makseid teinud). Kohus selgitab, et pooltel on võimalik kohtuotsuse täitmise kord kokku leppida ka pärast kohtuotsuse tegemist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Tsiviilasi nr 2-17-101243
19.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
20.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 360 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
21.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 175 eurot.
22.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 175 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.