07.10.2015 kohtuistungil, osalesid kostjad Xxxx ja Xxxx; 28.10.2016 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja Xxxxning kostjad Xxxx ja Xxxx;
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt Xxxxelt (isikukood xxxx) hageja Xxxx OÜ (registrikood xxxx) kasuks välja võlg Xxxx asuva korteri majandamiskulude eest perioodil november 2012 kuni oktoober 2014 pooles ulatuses kokku 1 206,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 834,81 eurot (arvestatud kuni 18.01.2017). Jätta rahuldamata hageja nõue viivise saamiseks summas 601,81 eurot. Menetluskulude jaotus:
4.1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.2.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Xxxx OÜ (hageja) esitas 17.11.2014 Harju Maakohtule hagi Xxxxe (kostja või XXXX) ja Xxxx (XXXX) vastu võla 2 413,62 euro ja viivise nõudes, mis tulenes sellest, et kostjad on korteriomanikena jätnud maksmata Xxxx majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. 02.12.2014 esitas hageja hagi täpsustused (t lk 69-77).
2.Harju Maakohus võttis hagi 03.12.2014 määrusega (t lk 80) menetlusse.
3.03.02.2015 vastas kohtule XXXX ema Xxxx (t lk 95). XXXX vastas hagile 08.02.2015 (t lk 9697). Allkirjastatud vastuse saatis XXXX kohtule 01.06.2015 (109-111).
4.Kostja sai hagimaterjalid kätte 18.02.2015 (t lk 102), kuid hagile ei vastanud.
5.07.10.2015 toimus tsiviilasjas kohtuistung (istungi protokoll t lk 118), osalesid kostja ja XXXX, mille käigus kostjad nõustusid võla tasuma.
6.11.05.2016 andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks (t lk 123).
7.28.10.2016 toimus tsiviilasjas teine kohtuistung (t lk 164-165), osalesid hageja lepinguline esindaja ning kostja ja XXXX. Kohtuistungil esitati kohtule hageja kompromissettepanek (t lk 159, daatum 20.04.2016) ja kaks maksekorraldust XXXX poolt (t lk 160 ja 161). Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 312 euro võrra (s.o võla sissenõudmiskulu võrra, t lk 165) ning XXXX ja hageja saavutasid kokkuleppe, mille kohasel kahe nädala jooksul maksab XXXX hagejale 1 553,36 eurot ja sellega on ta oma kohustused hageja ees täitnud ning pooled on nõus selles osas menetluse lõpetama. XXXX tasus hagejale tähtaegselt (s.o 01.11.2016) kompromisslepingus kokkulepitud summa (t lk 170). Kostjale määrati tähtaeg (üks nädal) hagejaga kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Läbirääkimiste esemeks on summa tasumise tähtaeg (summaks on 1553,36 eurot). Kostja ja hageja leppisid kokku, et kui XXXX ja hageja vahel kompromissi ei saavutata, siis jätkub menetlus XXXX suhtes ning poolte nõusolekul kirjalikult.
8.XXXX edastas 04.11.2016 kohtule tõendid, et on korteri uuele kaasomanikule, kelleks on Rene Toompuu, edastanud hageja esindaja andmed ja hageja kompromisspakkumise (t lk 171). 03.12.2016 täpsustas XXXX, et korteri uus kaasomanik on siiski Xxxx (t lk 173).
9.Kostja teatas 09.11.2016 e-kirjas kohtule, et ta pole nõus hageja nõudega, sest ta on selle tasunud otse korteriühistule (t lk 172).
10.Kohus määras 09.01.2017 kirjaga hagejale tähtaja võla arvestuse ja nõude loovutamise kohta tõendite esitamiseks ning hagejale ja kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja vastas kohtu kirjale, esitas tõendid ja menetluskulude nimekirja 18.01.2017 (t lk 176-177). Kostja menetluskulude kohta andmeid ei esitanud.
11.Harju Maakohtu 14.02.2017 määrusega kinnitas kohus hageja ja XXXX vahel 28.10.2016 kohtuistungil sõlmitud kompromissi (t lk 187-188). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
12.Hageja palub mõista kostjalt välja 2 643 eurot, millest 1 206,81 eurot on põhivõlgnevus ja 1 436,62 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
13.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: − Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjatele (s.o XXXX ja XXXX) korteriomand asukohaga Xxxx. Kostjad on Xxxx liikmed ning kannavad korteriomandi valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi proportsionaalselt oma osa suurusele kaasomandis. Xxxx on esitanud korteriühistu liikmetele igakuiselt arveid majandamiskulude eest. − Kostjad ei ole pika aja jooksul korrektselt tasunud Xxxx poolt väljastatud arveid. Kostja on kasutanud kommunaalteenuseid, kuid tasunud nende eest ebaregulaarselt. Võlgnevus on tekkinud pika perioodi vältel korrektselt tasumata arvete tõttu. − Xxxx loovutas 27.02.2014 nõude hagejale, edastades vastavasisulise teate ka kostjale (seisuga 27.02.2014 moodustas kostja võlgnevus kokku 1 732,67 eurot). 13.10.2014 loovutas Xxxx hagejale lisaks täiendava nõude summas 680.96 eurot ning teade selle kohta edastati ka kostjale. − Hageja ja korteriühistu vaheline nõude loovutamise kokkulepe on kehtiv, kuna kokkuleppe allkirjastanud korteriühistu Sikupilli 7 juhatuse liikmel Helmut Kiilstrom oli õigustatud kokkulepet sõlmima ainuisikuliselt. Alates 24.03.2011 kuni 25.06.2015 oli Helmut Kiilstrom ainsaks korteriühistu juhatuse liikmeks, seega esindusõiguse piirang (korteriühistut esindavad kaks juhatuse liiget koos) ei saanud antud juhul rakenduda, teise juhatuse liikme puudumise tõttu. − Koos korteriühistu poolt kommunaalteenuste tarbimise kohta esitatud tasumata arvete alusel loovutatud nõudega, loovutati ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ning viivise nõue. Vastavalt Xxxx ja hageja vahel sõlmitud koostöölepingute p-le 5.1 on maksimaalseks teenustasu suuruseks 20% loovutatud põhinõudelt. Võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud on 312 eurot.
14.Põhinõude kujunemine
15.Kostjatele on esitatud korteriühistu pool järgmised arved kommunaalteenuste eest: Kostjate võlgnevus korteriühistu ees 23.10.2014 seisuga on 2 413.62 eurot.
16.Viivise kujunemine Seega hageja nõue kostja vastu, mida kohus käesoleva otsusega lahendab, on: a) Põhivõla osas 1 206,81 eurot b) Viivis 27.02.2014 – 18.01.2017 summas 1 436,62 eurot (arvestatud on siinjuures XXXX poolt tasutud viivise osa 165,30 eurot ning seda ei ole kostjalt nõutava viivise hulka arvatud).
-
Kostja ega XXXX pole viivisearvestusele vastu vaielnud. Kostja pole esitanud taotlust viivise vähendamiseks.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas KÜ on oma nõude kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kostja poolt 06.11.2015 KÜ-le tasutud 2000 eurot ja 10.05.2016 kostja eest tasutud 400 eurot on makstud käesoleva menetluse esemeks oleva võla katteks. Kostja väidab, et ülaltoodud maksete tõttu tal ei ole võlga KÜ ees. Hageja väidab, et kostja poolt KÜ-le makstud summa arvestas KÜ selle võla katteks, mis kostjal on KÜ ees. Hagejale loovutatud võla osas ei ole menetluse jooksul kostja poolt tasumisi toimunud (vt ka t lk 162165).
18.Esmalt märgib kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 1 ja 2 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese ja vaidlusaluse eseme omandi üleandmine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust see, et kostja on talle kuulunud 1⁄2 kaasomandist Xxxx korteriomandile 02.11.2016 võõrandanud. Pooled ei ole esitanud taotlusi menetlusõigusjärgluse kohta. (KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. (vt ka RKTKo nr 3-2-1-48-11, p 12 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16). Seega on hagejal õigus kostjalt võlga nõuda.
19.Kuna hagejal saab kostja vastu olla nõue vaid siis, kui see on talle kehtivalt loovutatud, siis käsitleb kohus kostja poolt menetluses esitatud väidet, et nõude loovutanud KÜ juhatuse liikmel puudus esindusõigus. Tartu Maakohtu registriosakonna andmetel (t lk 156-158) võivad KÜ-d kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt. Kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 2 on KÜ põhikirja (t lk 152) p 6.5 sätestatud, et juhatuse liikmed võivad KÜ-d esindada kahekesi, kui juhatuses on rohkem, kui üks liige. Kui juhatuses on üks liige, siis esindab juhatuse liige ühistut üksinda. Hageja on tõendanud KÜ poolt nõude loovutamist järgmiste tõenditega: -
Koostöölepingu lisa 3, 27.02.2014 (kõigi krt 19 omanike vastu suunatud nõuete loovutamine), t lk 78, KÜ poolt allkirjastatud Xxxx poolt 24.11.2014.
Registriandmete kohaselt on ajavahemikul 05.01.2011-25.06.2015 olnud registrisse kantud ainult üks juhatuse liige – Helmut Kiilstrom. Hageja on esitanud ka KÜ 13.10.2010 korralise üldkoosoleku protokolli (t lk 180), mille kohaselt valiti juhatus esialgu kolmeliikmelisena, kuid KÜ 10.03.2011 toimunud erakorralisel üldkoosolekul kutsuti teised kaks valitud juhatuse liiget (Xxxx ja Xxxx) juhatusest tagasi (t lk 181). Uus kolmeliikmeline juhatus valiti alles 26.05.2017 toimunud KÜ koosolekul (t lk 182).
Seega oli Helmut Kiilstrom ajavahemikus 10.03.2011 kuni 25.06.2015 MTÜS § 27 lg 2 ja KÜ põhikirja p 6.5 alusel volitatud esindama KÜ-d kui KÜ juhatuse ainus liige. Seetõttu on ka kõik 2014 aastal Xxxx poolt allkirjastatud nõude loovutamise kokkulepped kehtivad. Muid aluseid nende kokkulepete kehtetuse kohta ei ole kohtule esitatud.
20.Kuna pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne, on kohtul kohustus anda poolte esitatud asjaolude alusel hageja nõudele õiguslik hinnang, olemata seejuures seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hageja nõue tuleneb sellest, et korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. KÜS § 15 ja § 151 alusel peab ühistu liige kandma elamu korrashoiu ja majandamisega seotud kulutusi. Selline kohustus on ühistu liikmel ka KÜ põhikirja p 3.2 alap 1, 6, 7, 8, 10 (vt ka t lk 147-148). Kostja ei ole vaidlustanud, talle esitatud arvete suurust ega koosseisu. Kohus ei nõustu aga hageja kvalifikatsiooniga selles osas, et korteri kaasomanikud vastutavad KÜ ees majandamiskulude kandmise eest solidaarselt. Kohus selgitab, et võlgnike paljusust reguleerivaid sätteid, sh VÕS §-s 63 sätestatud osavastutust kohaldab kohus ise, sõltumata poolte õiguslikust hinnangust (TsMS § 436 lg 7 ning vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-11716). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodu ei kohaldu, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarvõlgnikena (VÕS § 63 lg 2). Võlausaldaja võib VÕS § 65 lg 1 alusel nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. Solidaarkohustus tekib VÕS § 65 lg 2 järgi, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib VÕS § 65 lg 3 kohaselt ka siis, kui kohustus on jagamatu. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Seega seadusest ei tulene, et korteri kaasomanikud vastutavad KÜ ees majandamiskulude kandmise eest solidaarselt VÕS § 65 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid solidaarvastutuse kohaldamiseks ei ole kohtule esitatud. Seega vastutab kostja korteril lasuva võlgnevuse eest ainult vastavalt tema osa suurusele ühises asjas ehk pooles ulatuses.
21.Kostja ega XXXX ei ole vaielnud vastu sellele, et ajavahemiku november 2012 kuni oktoober 2014 eest võlgnesid nad KÜ-le põhivõlana kokku 2 413, 62 eurot (vt ka t lk 162 tabel). Kostja kohustuse osa sellest (osavõlgnikuna) on 1 206,81 eurot (1/2 kaasomandi osast ja seega 1⁄2 võlgnevusest).
22.Kostja väidab, et 06.11.2015 ja 10.05.2016 maksetega (kokku 2 400 eurot) KÜ-le, on ta hagi esemeks oleva võla tasunud. Kohus sellega ei nõustu. Nõude loovutamisest on hageja kostjat teavitanud kirjalikult 20.03.2014 (t lk 61). Sellele ei ole kostja vastu vaielnud.
Isegi, kui kostja ei oleks 20.03.2014 korduvat võlateadet ja viidet kuhu võlgnevus tasuda, kätte saanud, siis hagi esitamisest 17.11.2014 alates või äärmisel juhul hiljemalt 07.10.2015 toimunud kohtuistungiks pidi kostja olema teadlik, et hagi esemeks olev nõue on KÜ poolt loovutatud hagejale ning võlg tuleb tasuda senise võlausaldaja asemel uuele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 2). Vaidlust ei ole sellest, et kostja on KÜ-le 06.11.2015 maksnud 2000 eurot ja 10.05.2016 veel 400 eurot (t lk 160 ja 161). Vaidlust ei ole ka selles, et paralleelselt võlgnevusega hageja ees, oli kostjal võlgnevus ka KÜ ees summas 2033 eurot (seisuga september 2015), vt tabel t lk 162-163. Tabelist nähtub, et kostja poolt KÜ-le tasutud summad on viimane maha arvanud võlast, mis kostjal oli ühistu ees. (28.10.2016 kohtuistungil selgitasid XXXX ja hageja, et alates 2015 septembrist esitab KÜ korteri kaasomanikele eraldi arved ning XXXX arved on alati korrektselt tasutud. Hageja poolt esitatud ja KÜ poolt koostatud kostja võlgnevuse kujunemise tabelist (t lk 162-163) nähtub eraldi tulpadena võlgnevus KÜ ees ja võlgnevus hageja ees ning tabeli kahes viimases tulbas laekunud maksete arvestamine).
23.VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole maksetega 06.11.2015 ja 10.05.2016 täitnud kohustust, mis tal on hageja ees, kuna see pole täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Kohus on tuvastanud, et kõige hiljemalt 07.10.2015 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungiks pidi kostjale olema selge, et kohtus menetletava nõude osas on uus võlausaldaja hageja.
24.VÕS § 79 lg 1 kohaselt, kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud juhul. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaks lugeda kostja maksed hagejale võlgnetava kohustuse täitmiseks. Kohus tuvastas (otsuse p 28-29), et ei esine aluseid ka VÕS § 169 lg 1 kohaldamiseks. (Kostja on teinud makseid KÜ-le pärast seda, kui ta pidi olema teadlik, et võlg tuleb tasuda hagejale.)
25.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal tuleb tasuda tema kaasomandiosale vastav majandamikulude võlgnevus Xxxx asuva korteriomandi eest, mis on hagejale loovutatud, summas 1 206,81 eurot.
26.VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 167 lg 1 ning KÜS § 7 lg 4 ja KÜ põhikirja p 3.2 alap 11 alusel on kostja kohustatud korteriühistule võlgnetavalt summalt maksma viivist 0,07% päevas.
27.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 834,81 eurot ajavahemiku 27.02.2014 – 18.01.2017 eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt, kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses
kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldab küll hagi osaliselt (77,2% ulatuses /arvestades hageja nõuet kostja vastu 18.01.2017 menetlusdokumendi alusel, t lk 176 pöördel, kokku koos viivisega 2 643 eurot), kuid jätab kõik menetluskulud kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Kostja ei vastanud hagile õigeaegselt, teatas esimesel kohtuistungil 07.10.2015 (t lk 118), et on nõus võlgnevuse osade kaupa tasuma ja hiljem taganes sellest seisukohast. Hageja tegi 28.10.2016 kohtuistungil kompromissettepaneku, et menetlus lõpetatakse, kui kostja maksab hagejale kokku 1 553,36 eurot. Kostja sellega ei nõustunud. Kohus rahuldab hagi suuremas ulatuses, kui hageja pakutud kompromiss ning seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
40.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
41.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.