2-04-82
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes ja Reet Allikvere
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.04.2007, Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-82
Tsiviilasi
N.M hagi Korteriühistu (KÜ) * ja V.T vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.T apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28.03.2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
N. (N) M (ik xxxxxxxxxxx; x) ja tema esindaja Aleksandr Nauts; V.T (ik xxxxxxxxxxx; x; Korteriühistu * (registrikood xxxxxxxx; x Täiendada Harju Maakohtu 13.11.2006 otsust ja jätta
rahuldamata N.M nõue V.T vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks. Jätta muutmata otsus osas, millega maakohus rahuldas N.M nõude KÜ * vastu üldkoosoleku ostuste tühisuse tunnustamiseks. V.T apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus
Välja mõista N.Mlt V.T kasuks 350 krooni (kolmsada viiskümmend krooni).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hageja nõue ja põhjendused Hagejale selgus 23.01.2004 Tallinna Linnakohtu registriosakonnas, et V. T esitas registriosakonnale avalduse kande muutmiseks Korteriühistu * juhatuse koosseisu osas, lisades 30.06.2003 kordusüldkoosoleku protokolli. Korteriühistu sellist protokolli ei koostanud. Üldkoosoleku kokkukutsumise soovist juhatust, kuhu kuulusid A. B (B), I. I, N.M ja A. T, ei teavitatud. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei laekunud avaldusi teistelt ühistu liikmetelet ega revisjonikomisjonilt. 30.06.2003 toimus küll korteriühistu üldkoosolek, mida protokollis alguses V. T, kes hiljem asendati juhatuse liikme A. B, kuid seoses juhatuse ümbervalimise küsimuse läbivaatamisega tekkis saalis kära ja koosoleku juhataja ettepanekul lõpetati koosolek. Kuna V. T ei olnud juhatuse liige, ei olnud tal õigust juhatuse nimel korteriühistu koosolekut kokku kutsuda ja registriosakonnale ebaseadusliku koosoleku fiktiivset protokolli esitada. Hageja palus tühistada KÜ * kordusüldkoosoleku 30.06.2003 ebaseaduslikud otsused ja peatada registritoimingud kuni asja lahendamiseni. Kostjate vastuväited KÜ * tunnistas hagi ja nõustus hagi põhjendustega. V.T hagi ei tunnistanud. Hagi 30.06.2003 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks esitati 29.01.2004 ja tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 1 ning KÜS § 13 lg-st 3 on hagi aegunud. V. T ei saa olla kostja füüsilise isikuna. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus tunnustas 14.01.2004 KÜ * nimel Tallinna Linnakohtu registriosakonnale esitatud KÜ * kordusüldkoosoleku 30.06.2003 protokolli ja otsuste tühisust. Kohus määras peatada registritoimingud kuni asja lahendamiseni. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud otsuse vastuvõtmisest. Hageja sai üldkoosoleku otsusest teada 23.01.2004 Tallinna Linnakohtu registriosakonnas. Hageja esitas nõude tähtaegselt 29.01.2004. Tsiviilasja nr 2/25-541/03 materjalidest nähtuvalt kutsuti 18.01.2003 KÜ * üldkoosolekul tagasi juhatus koosseisus V.T, L. A, V. Z ja S. G ning valiti uus juhatus. V.T esitas 21.01.2003 hagi Tallinna Linnakohtule KÜ * vastu 30.12.2002 ja 18.01.2003 KÜ * üldkoosolekute otsuste tühiseks tunnistamiseks. Tallinna Linnakohus jättis 30.07.2003 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Linnakohtu otsus jõustus 11.12.2003 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Registripidajale esitatud 30.06.2003 kordusüldkoosoleku protokolli kohaselt käsitleb kostja ennast juhatuse esimehena. Protokolli p-st 4 selgub, et koosolek otsustas tagasi kutsuda 18.01.2003 valitud juhatuse ja sama päevakorra punkti teise lõike kohaselt valiti juhatusse V.T, L.A, V. Z, I. T ja S. G. Kostja ei saanud olla enne päevakorra p 4 juhatuse liige ega kokku kutsuda üldkoosolekut, sest üldkoosoleku kokkukutsumine kuulub juhatuse pädevusse. Kuivõrd KÜ * 30.06.2003 üldkoosolekut ei kutsunud kokku pädev juhatus, ei olnud kostjal õigust esineda üldkoosolekul juhatuse liikmena ning esitada koosolekule ühistu finants-majandusliku tegevuse aruannet. Kostja ei saanud esitada finants-majandusliku tegevuse aruannet eelmise juhatuse nimel, kuna ta ei olnud eelmise juhatuse koosseisu liige. 23.01.2004, 26.01.2004 ja 29.01.2004 avaldustest selgub, et 30.06.2003 üldkoosolekut ei kutsunud kokku pädev juhatus. 30.12.2003 registriasjas M 39460/5 tehtud kandeotsuse kohaselt tegi Tallinna Linnakohtu
2(5)
kohtunikuabi kindlaks, et 28.01.2003 kandeavaldus vastab seaduse nõuetele ning otsustas KÜ * avalduse rahuldada ja teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse muutmiskande selles, et A. B (B), I. I, N. (N) M ja A. T on juhatuse liikmed ning V.T, L. A, V. Z, S. G ei ole juhatuse liikmed. 30.12.2003 kandeotsusega tunnistati V.T juhatuse liikmeks olemine kehtetuks. KÜ * kordusüldkoosoleku 24.05.2006 protokollist ja Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükist seisuga 21.06.2006 selgub, et V.T ei ole juhatuse liige. Asja arutamisel leidis tõendamist, et 30.06.2003 protokoll ja otsused ei vasta seaduse nõuetele ja on tühised. Tühine on ka tsiviilasja nr 2/270-845/04 arutanud kohtunikule 02.02.2004 saadetud kiri (t lk 12). Korteriühistu * endise ja praeguse juhatuse vahel on mitmed vaidlused. Apellatsioonkaebuse põhjendused V.T palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusõiguse normi. Kohus ei põhjendanud, miks kohus kaasas kostjana V. T. Korteriühistu otsuse vaidlustamise asjas saab kostjaks olla korteriühistu. Menetlus V. T suhtes tuleb lõpetada ja mõista vastustajalt välja V. T menetluskulud. Hageja väide, et üldkoosoleku protokoll on võltsitud, on paljasõnaline. Hageja ei tõendanud, et üldkoosolekut ei toimunud. Kohus ei põhjendanud, miks on vaidlusalused korteriühistu otsused tühised. Otsus on vastuoluline, kohus ajab tehingu tühisuse tunnused segamini tehingu kehtetuse tunnustega. Kohus ei saanud kohaldada MÜS § 241 lg-t 1, kuna see hakkas kehtima alles 01.01.2006. Kohus tuvastas ekslikult KÜ * seadusliku esindaja esindusõiguse puudumise. TsÜS § 38 lg 2 järgi peab olema jõustunud kohtuotsus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise kohta, mitte kohtu seisukoht kohtuistungil, kus alles arutatakse otsuse tühisuse tunnustamist. Kohus kontrollis V. T esindusõiguse olemasolu registriosakonna registriandmete alusel, teades, et registriandmete muutmine 30.06.2003 otsuse alusel ei olnud veel registrisse kantud ja pidi arvestama üldkoosoleku otsusega. KÜ * juhatuse koosseisu kindlakstegemisel seisuga 30.06.2003 arvestas kohus 18.01.2003 üldkoosoleku otsust, mitte registriandmeid. Seega ei kohelnud kohus protsessiosalisi ühetaoliselt. Kohus eiras põhjendamatult V. T esitatud KÜ * vastuväiteid ja tõendeid. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud protesti (t lk 20 ja 114), millest nähtub, et 30.06.2003 üldkoosoleku protokoll ja väljavõte olid pandud maja infotahvlile ja seega oli hageja 30.06.2003 otsusest teadlik hiljemalt 23.09.2003. Hageja esitas hagi 29.01.2004, seega 4 kuud pärast 30.06.2003 otsusest teadasaamist. Hageja nõue on aegunud. Hageja esitatud 30.06.2003 koosoleku protokolli mustandist nähtub, et koosoleku juhataja pani hääletamisele ettepaneku lõpetada koosolek. Ettepanekut vastu ei võetud. Pärast hääletamist lahkusid initsiatiivgrupi liikmed ning võtsid protokolli kaasa. Koosolek jätkas tööd. Kohtu põhjendused, pealkirja all „muud asjaolud“ asjas tähtsust ei oma ja sisaldavad tõendamata andmeid, mille suhtes V. Tl puudus võimalus esitada tõendeid ja taotleda ekspertiisi määramist. Avaldades V. T kohta ebaõigeid andmeid rikkus kohus tema isiklikke õigusi. Kohus kaasas V. T kostjana, kuid ei võimaldanud tal oma õigusi kaitsta. Kohus ei saanud peatada registritoiminguid kuni asja lahendamiseni, kuna see ei kuulu maakohtu
3(5)
pädevusse. Registriasi on peatatud juba 2005.a jaanuarist. Vastused apellatsioonkaebusele N. (N) M ja KÜ * ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendusega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, millega maakohus rahuldas N.M hagi KÜ * vastu 30.06.2003 toimunud KÜ * üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks. Küll aga on maakohus jätnud lahendamata N.M nõude teise kostja V.T vastu. Eeltoodud nõude osas tuleb maakohtu otsust täiendada. Hageja nõue üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks on esitatud KÜ * vastu. Asja materjalidest nähtub, et hageja on maakohtule esitanud 17.05.2005 taotluse V.T kaasamiseks menetlusse kostjana (tlk 134-136). TsMS § 208 lg 2 järgi võib kohus hageja taotlusel kaasata kostjana isikud, kes hageja arvates on vaidlustatud õigussuhte osalised. Kostja kaasamise taotluse lahendab kohus määrusega. 31.10.2005 toimunud kohtuistungil ei ole maakohus otsustanud V.T kaasamist kostjana. Protokolli kohaselt on kostjaks KÜ *. Hageja esindaja on teatanud, et ta on nõus loobuma taotlusest V.T kostjana kaasamiseks, mille kohta on hageja ja tema esindaja protokolli andnud allkirja. Kohtuistungi protokolli kohaselt on maakohus määranud, et võtab V.T kaasamise osas seisukoha otsuses (tlk 169-170). 05.12.2005 uuendas maakohus asja sisulise arutamise ja 20.09.2006 kohtuistungi protokollis on märgitud V.T kostjana (tlk 212). Hageja ei ole kohtuistungil teatanud, et sooviks loobuda oma nõudest V.T vastu. Vastupidi hageja on mitmel korral rõhutanud, et just V.T tegevuse tõttu on saanud võimalikuks 30.06.2003 otsuste esitamine registriosakonnale. Maakohus ei ole V.Tt enne otsuse tegemist kostjana kaasanud ning alles kohtuotsuses on maakohtu otsustus V.T kaasamise kohta. Kuigi V.Tt ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi kaasatud kostjana menetlusse on maakohus käsitlenud teda kostjana ja lubanud tal osaleda menetluses. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et V.T on menetlusoaline ja tal oli õigus esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus. TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt lahendama poolte nõuded. See tähendab, et kohus peab otsuse tegema kõigi kostjate vastu esitatud nõuete osas. Käesolevas asjas on maakohus teinud otsuse N.M nõudes KÜ * vastu, kuid pole lahendanud nõuet V.T vastu. Juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise hagis on kostjaks juriidiline isik. Eeltoodu on alates 01.01.2006 sätestatud ka TsÜS § 38 lg-s 4. V.T on küll vaidlustatud üldkoosoleku otsusega valitud KÜ * juhatuse liikmeks, kuid juhatuse liikme staatus ei tähenda kolleegiumi arvates seda, et V.T oleks vaidlustatud õigussuhte osaline ja kohtuotsus tekitaks talle tsiviilõigusi-ja kohustusi. V.T on ise korduvalt sellele maakohtu tähelepanu juhtinud. Kolleegium leiab, et ebaõige kostja, kes pole vaidlustatud õigussuhte subjektiks, vastu esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsust tuleb eeltoodud osas täiendada. Kolleegium jätab tähelepanuta V.T apellatsioonkaebuse väited maakohtu poolt menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumise kohta N.M nõude KÜ * vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks menetlemisel, kuna apellant ei ole vaidlustatud õigussuhte pool ja N.M nõude rahuldamisest KÜ * suhtes ei teki apellandile mingeid õigusi ja kohustusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja jagamisel kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seadust. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamisel
4(5)
apellandi kohtukulud välja mõista vastustajalt. Apellatsioonkaebuse esitasid V.T ja KÜ * ühiselt, makstes riigilõivu 1 250 krooni. KÜ * apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus 01.03.2007 määrusega läbi vaatamata, kuna V.Tl puudusid volitused selle esitamiseks. V.T apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Eeltoodud asjaoludel leiab kolleegium, et põhjendatud on vastustaja N.Mlt V.T kasuks välja mõista 350 krooni. V.T taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt hüvitatakse poolele kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Apellant ei ole väitnud ega tõendanud, et L. B, kes talle väidetavalt õigusabi osutas, on tema esindaja.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Margo Klaar
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.