Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

likvideerida kahe kuu

jooksul

1(5)

2-07-6970 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu. Võlgnikule hakkab erikaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates määruse avalikult teatavaks tegemisest so alates 17.04.2007.a. Võlausaldajale hakkab erikaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD, HALDURI ETTEKANNE

OÜ KU-KI (likvideerimisel) esitas 2.03.2007.a. maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt ei ole ettevõtte maksejõuetus ajutine. Võlgnik tegutses kinnisvaraäris, põhitegevuses oli kinnisvara ostude ja müükide vahendamine, klientide kinnisvaraalane nõustamine. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kinnisvara vahendusega tegelevate ettevõtete ülitugev konkurents ning ettevõtte tegevjuhi poolt oma töökohustustesse hooletu suhtumine. Tegevjuht T K töötas töölepingu alusel. Avaldusele lisatud võlanimekirjast nähtuvalt on võlgnikul võlgu suurusjärgus ca 318 653.57 krooni. Vara võlgnikul puudub. OÜ KU-KI pankrotimenetluse algatas kohus 12.03.2007.a. määrusega ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre /t.l. 9/. Ajutise pankrotihalduri aruandest /t.l. 13-18/ nähtuvalt: Varad AS-is Hansapank omab võlgnik arvelduskontot nr 221020605620, mille saldo on seisuga 22.03.2007. a. 17,29 Eesti krooni (konto broneeritud summas 90.- Eesti krooni kaardi hooldustasudest). Võlgniku nimel on AS-is Hansapank teleteenuste leping nr 642667(Lisa 3). Võlgniku pangakonto on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused (Lisa 4). Kassas ajutise halduri andmetel rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku käibevara moodustab kokku 17,29 Eesti krooni. Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele (likvideerimise algbilanss) võlgnik nõudeid, varusid ega ettemakseid ei oma. Võlgniku poolt esitatud informatsioonile tuginedes (likvideerimise algbilanss) võlgnikul põhivara puudub. Vara puudumist on kinnitanud ka ajutise halduri päringud Maksu- ja Tolliametisse (Lisa 7), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse (Lisa 5) ning Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse (Lisa 6). Seega moodustab OÜ Ku-Ki vara 17,29 Eesti krooni võlgniku pangakontol. Kohustused Võlgnikul on haldurile esitatud andmete kohaselt (võlgniku pankrotiavaldus) järgmised kohustused: 1) 138 000.- Eesti krooni OÜ- le Semu; 2) 49 000.- Eesti krooni Meelis Osa`le; 3) 49 849.- Eesti krooni Maksu- ja Tolliametile (Lisa 7); 4) 78 401,57 Eesti krooni T K`le; 5) 4 000.- Eesti krooni Merike Lätt`ile. Seega on võlgnikul kokku rahalisi kohustusi kreeditoride ees 319 250,57 Eesti krooni. Kokkuvõte Võlgnik on selgitanud maksejõuetuse tekkimist sellega, et ei suudetud tulla toime turul tugeva konkurentsiga. Võlgniku endise juhatuse liikme ja praeguse likvideerija väite kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimises osaliselt süüdi endine võlgniku tegevjuht T K. Väidetavalt ei suutnud parandada võlgniku majanduslikku olukorda ka Meelis Osa ja OÜ Semu poolt

2(5)

2-07-6970 laenatud raha. Võlgniku likvideerimisotsuse tegi võlgniku ainuosanik 17. mail 2005. a. Võlgniku likvideerija väidete kohaselt on raamatupidamist puudutavad dokumendid endise tegevjuhi T K valduses, võlgnik alates 2004. aastast majandusaasta aruandeid esitanud ei ole ning võlgnik ei ole teinud ka nulldeklaratsioone. Likvideerija väidete kohaselt lõppes võlgniku sisuline majandustegevus pärast tegevjuhi T K lahkumist koos raamatupidamise ja suure summa rahaga, tekitades seeläbi suure rahalise kahju võlgnikule. 31.05.2005. a. esitas likvideerija Põhja Politseiprefektuuri kuriteoteate, milles likvideerija palus politseil algatada kriminaalasi T K tegevuse uurimiseks, mille tulemusena tekitati võlgnikule (endine OÜ Landolin) suur rahaline kahju. Oma avalduses politseile on likvideerija märkinud, et just T K tegevuse tagajärjel on võlgniku kassast kaduma läinud ca 100 000.- Eesti krooni ning selgitusi andmata lahkus T K 17.01.2005. a. omavoliliselt töölt. Likvideerija väidete kohaselt käis T K ettevaatamatult ümber võlgniku serveri ja kodulehe administraatori paroolidega, mis põhjustas paroolide kadumise ning võlgnikule tekitati selletõttu kahju 5 500.- Eesti krooni. Kontrollimise käigus selgus, et võlgniku tegevuskohast olid kaduma läinud paljud klientide poolt toodud dokumentaalsed materjalid, info laekunud müügiobjektide kohta, digitaalfotoaparaat ja ka ettevõtte raamatupidamine. Lisaks eeltoodule tuvastas likvideerija, et T K tegi tööd lisaks veel konkureerivatele firmadele, millega suurendas tekitatud kahju veel 200 000.- Eesti krooni võrra. Kokku hindas likvideerija võlgnikule tekitatud kahju ulatuseks 655 000.- Eesti krooni. Põhja Politseiprefektuur jättis 14.06.2005. a. kriminaalasja algatamata, kuna puudus kriminaalmenetluse algatamise alus. Likvideerija esitas politsei poolt kriminaalasja algatamata jätmise peale kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri, kuid ka prokuratuur jättis taotluse rahuldamata ning kriminaalasja algatamata 08.07.2005. a. kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Ajutisel halduril ei ole andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Võlgniku juhatuse liiget/liikmeid võib küll süüdistada raamatupidamise kohustuse täitmata jätmises, kuid KarS § 3811 sätestatud muudatus jõustus alles 15.03.2007. a., mistõttu on võlgniku juhatuse vastu kriminaalasja algatamine viidatud sätte alusel hetkel võimatu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse tegevuses esineb raske juhtimisvea tunnuseid PankrS § 28 lg 2 mõttes raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmise tõttu ÄS § 183 tähenduses. Tänaseks on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt töötajatega töölepingud lõpetatud. Käesoleval hetkel moodustab võlgniku põhivara kokku 17,29 Eesti krooni võlgniku pangakontol ning muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku kohustused ületavad selgelt võlgniku vara mitmekordselt ning võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri arvates puudub vajadus täiendava majandusanalüüsi järele. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Haldur ei ole tuvastanud hetkel vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Hüpoteetiliselt on küll võimalus esitada kahjunõue T K või/ja Meelis Osa vastu, kuid võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning hetkel puuduvad ajutisel pankrotihalduril ka piisavad tõendid selle kohta, et nimetatud isikud oma tegevusega äriühingule kahju tekitasid.

Ajutise pankrotihalduri tasust

3(5)

2-07-6970 Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700.- Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, puuduvad, siis palun ajutise halduri tasu summas 6700.- Eesti krooni välja mõista riigilt järgmiselt: halduri tasu 5038.- Eesti krooni (brutosumma), millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1135.- Eesti krooni ja pensionikindlustus 101.- Eesti krooni, seega tasu väljamaks 3802.- Eesti krooni. Tasust summas 6700.- Eesti krooni kuulub kinnipidamisele ka sotsiaalmaks summas 1662.- Eesti krooni. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg-st 2; § 23 lg-st 1; § 27 lg-st 5; § 28 lg-st 2; § 29 lg-st 1 ning justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71, teeb haldur ettepaneku: 1) lõpetada OÜ Ku-Ki (registrikood: 10892643; asukoht: Komandandi 3-1, 93812 Kuressaares) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; 2) mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 Hansapangas summas 5 038.- Eesti krooni (brutosumma), millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1 108.- Eesti krooni ja pensionikindlustus 101.- Eesti krooni, seega väljamaks haldurile 3 829.- Eesti krooni; tasust summas 6700.- Eesti krooni kuulub kinnipidamisele sotsiaalmaks summas 1662.- Eesti krooni; 3) määrata OÜ Ku-Ki dokumentide hoidjaks Meelis Osa (ik Kuressaare. Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduses toodud asjaolude juurde ja ajutine pankrotihaldur aruandes toodud seisukoha ja arvamuse juurde. Pankrotihaldur palus aruannet vaid täpsustada ning ajutise halduri tasu välja mõista mitte riigieelarvelistest vahenditest vaid võlgnikult, kuna võlgniku likvideerija on lubanud selle ise hüvitada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri poolt esitatud aruandega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval ajal moodustab võlgniku vara 17,29 krooni ning kohustused 319 250.57 krooni. Sellest tulenevalt ületavad kohustused vara mitmekordselt.

4(5)

2-07-6970 Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks asjaolu, et ei suudetud tulla toime turul tugeva konkurentsiga. Võlgniku endise juhatuse liikme ja praeguse likvideerija väite kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimises osaliselt süüdi endine võlgniku tegevjuht T K. Samas on Harju Maakohtu 08.01.2007 kohtuotsusega jäetud rahuldamata OÜ KU-KI hagi T K vastu 300 000 kr kahju hüvitamise nõudes /t.l. 51-53/. Kohus leiab pankrotimenetluses esitatud asjaolude ja dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnik likvideerida. Võlgniku dokumendid kuuluvad säilitamisele ja hoidmisele võlgniku likvideerija poolt. Ajutise pankrotihalduri esitatud taotluse osas talle tasu määramiseks summas 6700 krooni, märgib kohus järgmist. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Võlgniku vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja põhjendatud kulud, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003.a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700.- krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kohus olles tutvunud ajutise halduri esitatud tasu arvestusega /t.l. 35/ asub seisukohale, et halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ajutise halduri tasu on lubanud hüvitada võlgnik likvideerija isikus, siis tuleb ajutise halduri tasu summas 6700.- krooni välja mõista võlgnikult järgmiselt: halduri tasu 5038.krooni (brutosumma), millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1108.- krooni ja pensionikindlustus 101.- krooni, seega tasu väljamaks 3829.- krooni. Tasust summas 6700.krooni kuulub kinnipidamisele ka sotsiaalmaks summas 1662.- krooni.

R.Undrest kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.