lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-24504/2

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-24504/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Ele Liiv

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.aprillil 2007.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-06-24504

Tsiviilasi

K-AR hagi KP, MP ja AA vastu andmete ümberlükkamiseks ning kostjate kohustamiseks omal kulul samades meediaväljaannetes avaldama vabandava ja selgitava artikli pealkirjaga „KP valetas KR kohta“.

Menetlusosalised ja nende

Hageja – K-AR(ik XXX, elukoht XXX) Kostja 1 – KP (ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja – vandeadvokaat HL (XXX) Kostja 2 – MP(ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja – vandeadvokaat AR, v.adv. vanemabi MT (XXX) Kostja 3 – AA(ik XXX, elukoht XXX) lihtmenetlus

esindajad

Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

02.aprillil 2007.a

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et KP poolt kirjutatud artiklis on esitatud järgmised valeandmed: „(jätkas) linnas tuttavate ees ähvardusi, et lööb maha politseisse avalduse esitaja. Arveteõiendamist lubas ta samuti endise treeningukaaslase abikaasa ja väikese lapse kallal“, „on rünnanud oma endist tütarlast. Tuttavad räägivad lugusid vägivallast noore naise kallal. Konkreetne fakt on kerge kehavigastuse tekitamine“, „on rääkinud, et ta kuuleb ennast juhtivaid hääli, kuid ta ei tea, kelle hääled need on“, „ (võib) enda kohta kinnitada, et teda peetakse Eesti XXXjuhiks“.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjaid omal kulul samades meediaväljaannete avaldama vabandava ja selgitava artikli pealkirjaga: „KP valetas KR kohta”. Menetluskulude jaotus. Jätta MP poolt kantud menetluskulu K-AR kanda. K-AR nõuete osas kostja KP vastu määrab kohus menetluskulude jaotuse järgmiselt: menetluskulud jätta 67% osas hageja kanda ja 33% osas kostja kanda. Nimetatud menetlusosalistel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

2-06-24504

tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

XXX esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjate vastu järgmistes nõuetes: tunnistada õigusvastaseks KP poolt D ja K avaldatud artiklis toodud ebaõigete andmete avaldamine ning kohustada kostjaid omal kulul samades meediaväljaannetes avaldama vabandava ja selgitava artikli pealkirjaga „KP valetas KR kohta“. Hagiavalduse asjaolude kohaselt avaldasid AAja MP XXX KP kirjutise „K R : provokaator ja pätt“. Kostja KP esitab nimetatud artiklis hageja kohta järgmised valeväited: „uimastitarvitamisest teadsid linnas paljud“, „kohanud homoklubides ja näinud teda seal koguni tantsimas naiseriietes“, „käitus kõige tülinorivamalt: lubas kõigile peksa anda ja seejärel vehkis purustatud pudelikaelaga, hiljem loopis teisi pudelitega“, „linnas tuttavate ees ähvardusi, et lööb maha politseisse avalduse esitaja. Arveteõiendamist lubas ta samuti endise treeningukaaslase abikaasa ja väikese lapse kallal“, „on rünnanud oma endist tütarlast. Tuttavad räägivad lugusid vägivallast noore naise kallal. Konkreetne fakt on kerge kehavigastuse tekitamine“, „on rääkinud, et ta kuuleb ennast juhtivaid hääli, kuid ta ei tea, kelle hääled need on“, „enda kohta kinnitada, et teda peetakse Eesti XXX“. Hageja leiab, et artikli näol on tegemist laimu ja otsese pahatahtliku maine rikkumisega, millega luuakse hagejast mulje kui narkomaanist, provokaatorist, homoseksuaalist, transseksuaalist, hullust, ärplejast, tänavakaklejast, pätist, naistepeksjast. XXX.a e-kirjaga (t.l. 9) esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt soovib hageja tuvastada, et tema poolt esiletoodud väited on laim. Samuti soovib hageja andmete ümberlükkamist toodud pealkirjaga vabandava artikliga. Hageja leiab, et seaduserikkumine oli grupiviisiline, mistõttu tuleb ka vabandada kõigil kolmel kostjal koos samades meediakanalites, kus laimati. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. XXX.a e-kirjas (t.l. 58) ja avalduses (t.l. 59) on hageja täpsustanud, et loobub „...Käitus kõige tülinorivamal viisil: lubas kõigile peksa anda ja seejärel vehkis purustatud pudelikaelaga. Hiljem loopis teisi pudelitega...” õigusvastasuse tuvastamisest.

II KOSTJATE VASTUVÄITED

I Kostja KP vaidleb hagile vastu. Kostja on väidetavalt avaldanud andmeid, mis ei vasta tõele. Andmete õigsuse tõendamiskoormus on kostjal, kuid hageja peab tõendama, et need faktiväited on tema au teotanud. Kohtul tuleb muuhulgas hinnata, kas kostja avaldatud väited on hageja au objektiivselt teotavad. Hageja on olnud isikuks, kes on aktiivselt püüdnud avalikkuse tähelepanu, osaledes ja organiseerides meeleavaldusi ja avalikke seisukohavõtte. Seisuga XXX.a kuulus hageja Erakonda XXX (liikme nr XXX, liige alates XX.a). XXX.a esitas hageja internetiportaalis Täna Otsustan Mina üleskutse: „XXX!“ XXX oli hageja aktiivselt tegev meeleavaldustel pronkssõduri teemaga seonduvalt. 2 (7)

2-06-24504

Hageja on avalikult (meedias ja ka avalik-õiguslikus televisioonis) kinnitanud oma osalemist XXX Tallinnas toimunud geiparaadi vastases meeleavalduses. XXX „XXX“ on avaldanud artikli „XXX“, milles märgitakse, et Politsei pidas hageja XXX rannas kinni XXX Narkootikumi tarvitamist ei ole hageja selles artiklis eitanud. Osundatud intsidendiga seoses on Eesti Purjelaualiidu internetifoorumis mitmed asjaosalised toimunu kohta arvamust avaldanud, mis on äärmiselt negatiivsed ning kirjeldavad hagejat kui isikut, kes tarbis narkootikume ja segas ligi 1500 surfilaagrisse peredega saabunud isiku rahu ning rikkus avalikku korda. Ka ajaleht „XXX“ on XXXa avaldanud KK artikli „XXX“, milles muuhulgas tsiteeritakse hageja ebatsensuurset sõnakasutust sõbraportaalis orcut.com. XXX pressiteatest XXX ilmneb, et XXXja XXX liidu peasekretär AA teatas esmaspäeval XXXX, et ajakirjanduses fašismi toetavate avaldustega esinenud hageja ei sobi erakonda. Osundatuga soovib kostja väita, et hageja on end ise avalikkusele presenteerinud viisil, mis lubab kahelda tema tegevuse kõlbelistes väärtustes. Oma maine kujundab hageja ise, kostja on vaid esile toonud fakte hageja varasemast elukäigust ning kostja arvates oli avalikkusel õigustatud huvi teada isamaaliitlasest, kes annab meedias enda kohta vastandlikke signaale. Ajaleheartikkel oli vastukaja hageja tegevusele. Hageja heitis Eesti Vabariigi võimu- ja valitsemisorganitele ette ebaväärikat suhtumist eestlusesse ning võimetust, mis seisnes pronkssõduri olemasolus. Seetõttu oli hageja ka kohustatud taluma võimu- ja valitsemisorganite vastukaja tema avalikule tegevusele. Kostja leiab, et hageja, esinedes kõrgete kõlbeliste väärtuste eest seisjana oli kohustatud arvestama, et ka tema isik on seetõttu kõrgendatud vaatluse all. Halvustades avalikku võimu pidi hageja arvestama ka avaliku kriitilise vastukajaga. Kostja arvestas üldsuse huvi saada avalikku selgitust isiku kohta, kes esitleb end rahvuskangelasena. Kuivõrd hageja on avalikkuses esinenud muuhulgas eestluse huvide kaitsjana, siis saab hagejat pidada avaliku elu tegelaseks ning seetõttu tuleks kohtul hinnata, kas avaldatu on hageja au ja head nime eriti teotav. Kostja leiab, et arvestades hageja maine niigi kaheldavat väärtust, ei ole kostja artikkel hageja au teotanud. Lisaks sai hageja võimaluse esitada omapoolne seisukoht kostja artikli osas, mida hageja on kasutanud, avaldades XXX artikli „KR: vastused XXX“. Iga hagis esitatud väide vastab tegelikkusele: - „KR XXX“ vastab tõele juba seetõttu, et mitu nädalat enne artikli ilmumist avaldas ajaleht „XXX“ XXX info selle kohta, et politsei on hagejat trahvinud avalikus kohas narkootikumide tarbimise eest. Kõik internetiportaalid, kus lugeja saab oma arvamust avaldada, kajastavad mitmete ja mitmete isikute väljaütlemisi selle kohta, et hagejat teatakse kui narkootikumide tarvitajat. Asjaolu, et hageja subjektiivselt ei taju ennast kui narkomaani, ei muuda kostja öeldut vääraks – paljud teavad, et hageja on tarvitanud uimasteid. - „Olen kokku saanud isikuga, kes on sama R kohanud homoklubides ja näinud teda seal koguni tantsimas naiseriietes“ Nimetatud vastab tõele – kostja on kohtunud inimesega, kes on nii väitnud. - „R käitus kõige tülinorivamalt: lubas kõigile peksa anda ja seejärel vehkis purustatud pudelikaelaga, hiljem loopis teisi pudelitega.“ Nimetatud fakti suhtes on alustatud kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr XXX). Artikli lõik: „Karistamatusest jätkas R linnas tuttavate ees ähvardusi, et lööb maha politseisse avalduse esitaja. Arveteõiendamist lubas ta samuti endise treeningukaaslase abikaasa ja väikese 3 (7)

2-06-24504

lapse kallal.” Osundatud väidet teab kinnitada AS, kes oli hageja treeningukaaslane ja viimase abikaasa, keda hageja on ähvardanud. Artikli lõik: „Politsei on menetlenud mitut materjali selle kohta, et KR on rünnanud oma endist tütarlast. /.../ Konkreetne fakt on kerge kehavigastuse tekitamine.” Seda asjaolu on kinnitanud K.P hageja endine tütarlaps isiklikult ning ka kannatanu õde. Artikli lause: „R on rääkinud, et ta kuuleb ennast juhtivaid hääli, kuid ta ei tea, kelle hääled need on.” Sellist infot on avaldanud hageja kostjale isiklikult. Kas hageja tegelikult ka hääli kuuleb või mitte, ei ole kostjale teada. Seetõttu ongi artiklis väidetud, et hageja on rääkinud end kuulvat hääli. K.P ei ole väitnud, et hageja neid tegelikult kuuleb. Artikli lause: „... R enda kohta kinnitada, et teda peetakse Eesti XXX juhiks.” Kostja viitab ajalehe „XXX” XXX.a artiklile „Kohtumine tõelise eestlasega”, milles hageja selgitab vastuseks ajakirjaniku küsimusele XXX kohta, et „ta on vanamoeline inimene ja talle sobib see poliitiline vaade.” Fašismi koha pealt märgib hageja samas artiklis, et niipalju, kui tema on fašismi teooriat uurinud, sisaldab see üllast ideed. XXXon natsionaalsotsialismil baseeruv subkultuur, mille esindajate tüüpilised välised tunnused on paljaksaetud pea ning Kolmanda Riigi ja natsionaalsotsialismiga seonduvate sümbolite kasutamine. Seega on ilmne, et hageja seostab end XXX ning liidriks on hageja nimetanud end kostja juuresolekul. Kostja leiab, et ei ole hageja au teotanud ning artiklis esitatud väited vastavad tõele, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja MP hagi ei tunnista, paludes jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole toime pannud hagiavalduses nimetatud tegu, st ei ole avaldanud hageja kohta ühtegi artiklit, sh hagiavalduses nimetatud artiklit. Hagiavalduses on kostjat ekslikult nimetatud XXX.ee vastutavaks väljaandjaks. Kostja on AS töötaja, kelle ametikoha nimetuseks on peatoimetaja. Nähtuvalt kostja ametikirjeldusest ei ole kostja töökohustuseks artiklite avaldamine. Kostja leiab ka, et nõude sisuks on kohtuotsuse alusel kohustuslikus korras vabandamine. Kostjale teadaolevalt avaldati XXX portaalis hagi aluseks oleva artikliga samal päeval – XXX kell 14:01 hageja palvel artikkel pealkirjaga „KR: vastulaused mudamaffia laimule“. Tegemist on hageja koostatud ning XXX portaalis muutmatul kujul avaldatud artikliga, milles hageja esitas oma vastuväited KP väidetele. Seega on XXX portaalis juba avaldatud artikkel, milles lükatakse tagasi kõik hageja hinnangul ebaõiged ning tema au teotavad andmed. Kostja AA kirjalikke vastuväiteid hagile ei ole esitanud, kohtuistungile ei ilmunud.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega, uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et XXX avaldati internetiväljaannetes Kesknädal ja XXX KP artikkel „KR portree: provokaator, pätt, XXX” (t.l. 3-5). Nimetatud artiklis on esitatud erinevaid andmeid hageja kohta, mille suhtes hageja leiab, et need on laim ja tema maine rikkumine. Hageja on esitanud kaks täpsustatud nõuet:

1.Esialgselt soovis hageja, et kohus tunnistaks õigusvastaseks KP poolt XXX ja XXX avaldatud artiklis toodud ebaõigete andmete avaldamine. Hiljem täpsustas hageja, et soovib, 4 (7)

2-06-24504

et kohus tuvastaks, et toodud väited on laim. Nimetatust teeb kohus järelduse, et hageja soovib, et kohus tuvastaks andmete ebaõigsuse.

2.Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjaid omal kulul samades meediaväljaannete avaldama vabandava ja selgitava artikli pealkirjaga: „KP valetas KP kohta”. Nimetatust teeb kohus järelduse, et hageja soovib kostjate poolt tema kohta artiklis ilmunud andmete ümberlükkamist, kusjuures nõude teine pool on käsitletav kohtuotsuse täitmise viisina ning hageja soovib, et andmete ümberlükkamine toimuks vabandava ja selgitava artikliga, mille pealkirjaks oleks „KP valetas KR kohta”. Hageja on toonud hagiavalduses konkreetsed väited, mis on tema arvates valed. XXX e-kirjas (t.l. 58) ja avalduses (t.l. 59) on hageja täpsustanud, et loobub väite „...Käitus kõige tülinorivamal viisil: lubas kõigile peksa anda ja seejärel vehkis purustatud pudelikaelaga. Hiljem loopis teisi pudelitega...” õigusvastasuse tuvastamisest. Kuivõrd hageja taotles, et kohus ei käsitleks seda väidet, analüüsib kohus järgmisi hageja poolt esile toodud väiteid, mis hageja kohta artiklis esitati. Nimetatud väideteks on: 1.„uimastitarvitamisest teadsid linnas paljud“, 2.„kohanud homoklubides ja näinud teda seal koguni tantsimas naiseriietes“, 3.„(jätkas) linnas tuttavate ees ähvardusi, et lööb maha politseisse avalduse esitaja. Arveteõiendamist lubas ta samuti endise treeningukaaslase abikaasa ja väikese lapse kallal“, 4.„on rünnanud oma endist tütarlast. Tuttavad räägivad lugusid vägivallast noore naise kallal. Konkreetne fakt on kerge kehavigastuse tekitamine“, 5.„on rääkinud, et ta kuuleb ennast juhtivaid hääli, kuid ta ei tea, kelle hääled need on“, 6.„ (võib) enda kohta kinnitada, et teda peetakse Eesti XXX“. Kohus on seisukohal, et tegemist on faktiväidetega, mitte väärtushinnangutega. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine. Võlaõigusseaduse § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks, kuid antud juhul ei ole oluline andmete avaldamise õiguspärasus, kuna ümberlükkamise kohustus on seadusest tulenev objektiivne kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (kohaldamisele ei kuulu seega VÕS § 1043). Samuti pole tähtsust sellel, kas kostja avaldatud väited on hageja au objektiivselt teotavad, milline on hageja maine ühiskonnas, kas hageja on avaliku elu tegelane, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi, kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele või kas avaldaja andis hagejale võimaluse vastuartikli kirjutamiseks (VÕS § 1047 lg 3 kohaldamisele ei kuulu). Seega ei ole kostjate vastavasisulised vastuväited asjakohased ja kohus neid ei analüüsi. Kohus analüüsib iga artiklis esitatud väidet selle tõele vastavuse seisukohalt kostja K.P poolt esitatud tõendite pinnalt.
1.Väide „uimastitarvitamisest teadsid linnas paljud“ – tegemist on faktiväitega, mille sisu ütleb, et hageja on tarvitanud uimasteid ja see on linnaelanikele teada. Millise linnaga tegemist on, jääb artiklist selgusetuks, kuid ilmselt peetakse silmas poliitilise võimu pealinna XXX kuivõrd artikkel räägib ka hageja kuulumisest XXXkui poliitilisse parteisse. Nimetatud andmed on tõendatud XXX artikliga XXX.a „XXXX”, kus hageja sisuliselt võtab omaks kanepi suitsetamise, väites et teistele kanepisuitsetajatele trahvi ei tehtud ja tema peab nüüd maksma 9’000.- krooni, samuti tunnistab hageja artiklis, et on varemgi surfilaagri korraldajatega „XXX”. Internetifoorumi väljavõtetega (t.l. 42-45) loeb kohus tõendatuks sama asjaolu, kuna hageja väidab foorumi vastustes, et kõik surfarid (kelle hulka kuuluvaks hageja ka ennast peab), tarvitavad narkootikume ja nimetatu kuuluvatki surfikultuuri juurde selle lahutamatu lisana. Asjaoluga, et XXX selline artikkel ilmus, loeb kohus tõendatuks, et hageja uimastitarvitamisest teadsidki linnas paljud, kuna tegemist on meediaväljaandega, mida linnaelanikud võivad lugeda. 5 (7)

2-06-24504

2.Väide „kohanud homoklubides ja näinud teda seal koguni tantsimas naiseriietes“. Nimetatud väide on tõendatud tunnistaja AS (hageja endise trennikaaslase ja kostja K.P endise kolleegi) ütlustega (t.l. 117) selle kohta, et umbes kaheksa aastat tagasi kohtas ta hagejat homoklubis „XXX”, kus viimane oli olnud naisterahva riietes ja teda kõnetanud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja erapooletuses. 3-4.Väited „ /jätkas/ linnas tuttavate ees ähvardusi, et lööb maha politseisse avalduse esitaja. Arveteõiendamist lubas ta samuti endise treeningukaaslase abikaasa ja väikese lapse kallal“, „on rünnanud oma endist tütarlast. Tuttavad räägivad lugusid vägivallast noore naise kallal. Konkreetne fakt on kerge kehavigastuse tekitamine“. Nimetatud väite tõendamiseks palus kostja üle kuulata tunnistaja A.S . Tunnistaja selgitas, et kuulis KR oletatavate sõprade käest, et K R kavatseb tunnistajale kätte maksta (seoses varasema kakluse juhtumiga ja kriminaalasja algatamisega) või karistada ja lubas arveid õiendada tunnistaja naise ja lapsega. Samuti selgitas tunnistaja, et hageja tuttavad teadsid K tegudest oma elukaaslase kalla ja nad pidasid vajalikuks tunnistajale seda öelda. KR oletatava sõbra käest on tunnistaja kuulnud, et K on oma elukaaslase kallal tarvitanud vägivalda (t.l. 117-118). Kohus leiab, et nimetatud tunnistaja ütlused ei saa tõendada hageja suhtes esitatud andmete tõele vastavust. Tunnistaja on kuulnud väiteid kolmandatelt isikutelt ja tema ütlustega ei saa lugeda tõendatuks konkreetsete väidete õigsust. Seega on nimetatud väidete õigsus tõendamata.

5.Väide „on rääkinud, et ta kuuleb ennast juhtivaid hääli, kuid ta ei tea, kelle hääled need on”, ei ole asjas tõendamist leidnud. 6.Väide „ (võib) enda kohta kinnitada, et teda peetakse Eesti XXX“ ei ole samuti asjas tõendamist leidnud. Iroonilise alatooniga Eesti Ekspressis avaldatud artikkel „Kohtumine tõelise eestlasega”, eriti selles väljendatud hageja mõte, et ta on vanamoeline inimene ja talle sobib XXX poliitiline vaade ning fašismi teooria uurimise tunnistamine hageja poolt, samuti artikli juures avaldatud pilt viitavad küll XXX ideede austamisele ja nende sümboolika kasutamisele hageja poolt, kuid ei tõenda asjaolu, et hageja on enda kohta kinnitanud nagu oleks ta XXX. Seega on nimetatud väite õigsus tõendamata. Seega on hageja nõue osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osas, mille kohaselt kohus tuvastab, et ebaõiged on järgmised andmed: „ (jätkas) linnas tuttavate ees ähvardusi, et lööb maha politseisse avalduse esitaja. Arveteõiendamist lubas ta samuti endise treeningukaaslase abikaasa ja väikese lapse kallal“, „on rünnanud oma endist tütarlast. Tuttavad räägivad lugusid vägivallast noore naise kallal. Konkreetne fakt on kerge kehavigastuse tekitamine“, „on rääkinud, et ta kuuleb ennast juhtivaid hääli, kuid ta ei tea, kelle hääled need on“„ (võib) enda kohta kinnitada, et teda peetakse XXX“. Kostjate MP ja AA osas analüüsib kohus, kas hageja on suunanud oma nõuded õigete kostjate vastu. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanud nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja ei ole välja toonud asjaolu, et kostjad MP ja AA oleks andmete eest vastutavad isikud, kuigi kohus on hagejale selgitanud, kelle vastu seaduse kohaselt nimetatud nõue tuleb esitada. Vastupidi, hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et andmed avaldati internetiväljaannetes Kesknädal ja XXX. Kostja MP poolt esitatud töölepinguga (t.l. 26) loeb kohus tõendatuks, et kostja MP on XXXtöötaja, mitte selle väljaandja. Seega ei ole hageja suunanud oma nõudeid õigete isikute vastu ja need jäävad nimetatud kostjate (MP ja AA) suhtes rahuldamata. Teise nõude osas on kohus seisukohal, et hageja ei saa KPlt nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kohtuotsus peab olema täidetav, kuid kostja ei ole VÕS § 1047 lg 4 mõttes 6 (7)

2-06-24504

andmete meediaväljaannetes avaldamise eest vastutav isik ning teda ei saa kohustada oma kulul ümber lükkama andmeid, mille ebaõigsuse on kohus tuvastanud. Kuivõrd hageja nõue jääb selles osas rahuldamata, ei analüüsi kohus ka seda, kas antud nõude osas võimaliku otsuse täitmist saab hageja nõuda nimetatud viisil. Asjas ei oma tähendust hagejale antud võimalus vastuartikli kirjutamiseks, hageja avaliku elu tegelaseks olemine või mitteolemine, mistõttu ei hinda kohus vastavaid tõendeid (artikkel K R : vastused mudamaffia laimule t.l. 28-29, isamaaliitlaste nimekiri t.l. 36, XXX ja XXX liidu pressiteade t.l. 48, portaalis TOM avaldatud hageja kirjutis „XXX” t.l. 37-38, Postimehe artikkel „XXX” t.l. 39-40). Kohus ei analüüsi ka teadet kriminaalmenetluse alustamise kohta (t.l. 60) ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrust (t.l. 61-63), kuna hageja vastava taotluse alusel ei käsitle kohus väidet „käitus kõige tülinorivamal viisil jne”. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. A.A menetluskulude taotlusi ei ole esitanud. Käesolevas kohtuasjas on esitatud nõuded kolme erineva kostja vastu. Nõuded kostja MP vastu jäävad täies ulatuses rahuldamata. Nimetatud kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja KP vastu esitatud kahest nõudest rahuldab kohus ühe nõude osaliselt (67% ulatuses) ja ühe nõude jätab rahuldamata (100% ulatuses). Seega tuleb menetluskulude jaotus nimetatud hageja ja kostja vahel määrata järgnevalt: K-AR kanda jääb menetluskulu 67% ulatuses ja KP kanda 33% ulatuses.

Ele Liiv kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja