Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt (lepingu nr OK04/0216 tingimus p 4.1). Viivise arvestus on arvepõhine ning viivist on hageja arvutanud teenuse osutamise arvetelt. Samuti kohustus lepingu nr XXX alusel kostja lepingu ülesütlemisel varem kui 4 aasta kestel arvates lepingu sõlmimise hetkest või kui lepingu ülesütlemine oli tingitud lepingu tingimuste rikkumisest kostja poolt tasuma 8’000.- krooni, teenuse osutamise lepingu p 7.3 fikseeritud alajaotuse alusel. Kostja oli teadlik, et 8’000.- kr tasumisel läheb omandiõigus kodukino komplektilt XXX üle hagejalt kostjale (lepingu nr XXX tingimus 7.4). Kostja pole täielikult oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ja võlgneb seisuga 08.12.2006.a hagejale 7624,16 krooni. Kostja poolt on jäetud tasumata temale saadetud arved, kostjale on saadetud meeldetuletus 17.08.2006.aastast ja võlateatis 01.09.2006.aastast. Tasumata on arved nr XXX-XXX ja XXX. Hageja on esitanud hagiavalduses viivise arvestuse tasumata arvetelt iga arve kohta. Hagiavalduse täpsustuste kohaselt moodustavad hagisumma: võlgnevus teenustasude eest lepingu XXX kohaselt 977,30 kr; trahv lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 6’500.- kr ja viivis teenuse osutamise arvetelt vastavalt lepingu p 4.1. 146,86 kr. Kostja sõlmis lepingu koduvalve kampaania raames. Koduvalve kampaania leping nägi ette, et valvesüsteem ja selle paigaldus ning kodukino on kliendile tasuta tingimusel, et sõlmitud lepingut ei lõpetata varem kui 4 aasta möödudes ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi. Samas oli kostjal võimalus sõlmida leping teenuse osutamiseks teiste lepingutingimuste kohaselt, kuid kostja oli huvitatud kampaania lepingu sõlmimisest, millele järgnes kodukino süsteemi üleminek kostjale. Teenuse osutamise lepingu allkirjastamisel selgitati kostjale lepingu tingimusi ning lepingust tulenevaid kohustusi. Allkirjastades lepingu kinnitas kostja, et lepingu tingimused on talle arusaadavad. Hageja on seisukohal, et leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, kuna vastavalt lepingu p 7.4 läheb kostjale trahvi tasumisel üle nii kodukino kui ka häiresüsteemi omandiõigus ehk trahvi summas sisaldub kodukino ja häiresüsteemi jääkväärtus. Seega ei ole tarbijat eksitatud ning kostja poolt väidetud tarbijat kahjustava tüüptingimusega tegemist ei ole. Teenuse osutamine seisnes selles, et valveobjektilt häiresignaali saabumisel kohustus hageja sellest teavitama kostja kontaktisikut ehk reageerima häiresignaalile. Kostja kohustus oli tagada objektil olevate seadmete töökorrasolek. Vastavalt leping p 7.6 toimub lepingu muutmine lepingupoolte kokkuleppel kirjalikult. Kostja informeeris hagejat, et soovib lepingu peatada seoses kolimisega ning et lepingu peatamine on ajutine. Hageja oli nõus, kuid hiljem selgus, et kostja on hagejat eksitanud, kuna lepingu peatamine ei olnud ajutine ning leping sooviti peatada tähtajatult. 07.06.2006.a kirjas informeeriti klienti, et leping jätkub alates 01.06.2006.a ning edasine peatamine ei ole võimalik, samuti informeeriti klienti leppetrahvi tasumise kohustusest lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Lisaks pakuti kostjale 07.06.2006.a saadetud kirjas, et lepingulisi kohustusi saab jätkata ka kolmas isik. Kiri saadeti kliendi lepingulisele aadressile XXX, mille kostja sai kätte (viide kirjale kostja vastuses). Lisaks kirjadele on kostja ignoreerinud hageja esindaja ja AS telefonikõnesid. Kostja oli võlgnevusest teadlik ja pahatahtlikult hoidus kõrvale arvete tasumisest. Vastavalt lepingu p 7.1 oli kostjal kohustus informeerida hagejat kontaktandmete muutusest, mida kostja ei teinud. Kostja on oluliselt rikkunud lepingut, eksitades tahtlikult hagejat ekslike lubaduste andmisega teenuse jätkamise osas uuel objektil ning seeläbi hoidnud kõrvale lepingujärgse trahvi maksmisest.

Oma haginõude tõendamiseks esitas hageja: tehnilise valve lepingu, meeldetuletuse (17.08.2006.a), võlateatise (01.09.2006.a), pretensiooni (03.10.2006.a), kostja kirjad (12.12.2005.a ja 14.01.2006.a), võlateatise (19.10.2006.a). Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 15.02.2007.a kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja pidi korteri aadressiga XXX võõrandama, seega ei saanud ta hageja poolt esitatud teenust tarbida. Kostja ehitas endale teise elupaiga XXX, mis sai valmis ja kuhu kostja kolis sisse alles 2006.a detsembri lõpul. Pooled leppisid kokku, et lepingu täitmine peatatakse, kuna kostja maja valmimine hilines. Koheselt, so detsembris, võeti objekt – XXX ka valvest maha. Esialgu peatas hageja lepingu täitmise, kuid hiljem keeldus seda jätkamast (XXX 07.06.2006.a kiri nr XXX). Kostja ja ehitaja vahel sõlmitud lepingu järgi pidi kostja maja valmima 2005.a detsembri lõpuks. Maja valmimine hilines ligi aasta. Esitatud nõude järgi valveteenust pole kostja tarbinud. Kuna teenust ei osutatud, siis mille eest peab kostja maksma. Kostja ei ole lepingut üles öelnud, tema poolt oli teenust võimatu tarbida. Kostja ei ole saanud ka hageja poolt väljastatud arveid ega teatisi, sest 2005.a detsembri lõpust alates ta ei elanud enam aadressil Pärnu mnt 6-12a. Kostja on seisukohal, et leppetrahv summas 6’500.- kr on liiga suur. Nimelt maksab selline kodukinokomplekt 3’000.- kr, arvestades kostja poolt juba tasutud summasid on selge, et kostja on kodukinokomplekti juba täielikult hüvitanud. Kostja leiab, et leppetrahvi kokkulepe kui tüüptingimus on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kostja ei ole lepingut rikkunud, leping lõppes selle täitmise võimatusega. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja hageja kirja 07.06.2006.a nr XXX. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud esitatud tõenditega ja uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel sellest, et 29.10.2004.a sõlmisid pooled tehnilise valve lepingu (t.l. 3-4), mille kohaselt hageja pidi osutama valveteenust (reageerima häiresignaalile) ja kostja pidi teenuse eest tasuma. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja on tarbija ja leppetrahvi sätestav kokkulepe lepingus on tüüptingimus (seda tingimust ei ole eraldi läbi räägitud, vaid tegemist on kampaania läbiviimiseks hageja poolt ettevalmistatud kostjale esitatud lepingutingimusega, mida kostja mõjutada ei saanud) ja et see on saanud lepingu osaks (tüüptingimust sisaldav kokkulepe on poolte poolt allkirjastatud). Vaidlus on poolte vahel, kas kostja on lepingut rikkunud ja sellest tulenevalt, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata arvete eest võlga ja viivist, samuti kas leppetrahvi kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu kehtetu. Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Lepinguga (t.l. 3-4) loeb kohus tõendatuks, et lepingu p-des 4.1 ja 4.2 leppisid pooled kokku tasumise korras. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud tasumata arved nr XXX-XXX, ja XXX ajavahemikul 15.07.2006.a kuni 15.10.2006.a. Kostja on väitnud, et pole teenuseid selle ajaperioodi eest tarbinud. Poolte kirjavahetusega loeb kohus tõendatuks, et 12.12.2005.a saadetud kirjas on kostja palunud lepingu peatamist XXX objekti suhtes alates 13.12.2005.a, 14.01.2006.a on kostja palunud lepingu peatada tähtajatult seoses XXX korteri võõrandamisega (t.l. 34-35) ja hageja on teatanud lepingu jätkamisest ja teenuse osutamise jätkumisest alates 01.06.2006.a (t.l. 21) ning selgitanud kostjale, et kostja võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada. Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud lepingut ühepoolselt tähtajatult peatada. Selline võimalus ei tulene seadusest ega pooltevahelisest lepingust. Kostjal oli õigus leping üles öelda, kuid nagu selgub kostja vastusest ei teinud ta seda teadlikult.

Kostja on esitanud ka väite, et kostja ei ole lepingut rikkunud, vaid see lõppes täitmise võimatusega. Täitmise võimatuse olukorda reguleerib VÕS § 97 sätestatu, mis hõlmab nii lepinguliste kohustuste täitmisel tekkinud raskuste, tehingu aluse äralangemise kui ka vahekorra olulise muutumise. Seejuures sätestab VÕS § 97 lg 1 ühe lepingupoole õiguse nõuda lepingu muutmist, kui lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad sellisel määral, et sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Õiguslikku tähendust omavad ainult niisugused muudatused lepingupoolte kohustuste vahekorras, millega kaasneb kohustuste täitmise kulude oluline suurenemine või teiselt lepingupoolelt lepingu alusel saadava väärtuse oluline vähenemine. Kostja lepingu muutmist taotlenud ei ole. Samuti on kostja oma vastuses kinnitanud, et ta ei ole lepingut üles öelnud (VÕS § 97 lg 5). Seetõttu ei ole kostja väide lepingu lõppemisest täitmise võimatuse tõttu asjakohane, sest leping ei lõppe automaatselt, vaid võimalik on taotleda lepingutingimuste muutmist või leping üles öelda. Hageja on lepingu üles öelnud alates 11.10.2006.a, hoiatades sellest eelnevalt kostjat (t.l. 7). Kostja ei ole hagejat informeerinud oma uuest aadressist, milline kohustus oli tal vastavalt lepingu p-le 7.1, mistõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et kostja ei ole arveid ega hageja kirju kätte saanud. Asjaolu, et kostja teenust ajavahemikul 01.06.2006.a-11.10.2006.a ei tarbinud, ei muutnud olematuks hageja kohustust teenust osutada pooltevahelise lepingu kohaselt, kuivõrd leping ei olnud kostja poolt üles öeldud ja hageja lepingulised kohustused eksisteerisid. Kui kostja teenust tegelikult ei tarbinud või teenuse osutamine ei olnud kostjast tulenevalt võimalik, sest kostja ei täitnud lepingu p-st 3.1 tulenevaid kohustusi, ei muuda see lepingust tulenevalt olematuks hageja kohustust objekti valvata. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt arvete tasumist ja tasumisega viivitamise korral viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga päeva eest tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 4.1 (VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6). Seega on hageja nõue võlgnevuse summas 977,30 kr ja viivise summas 146,86 kr kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmis lepingu koduvalve kampaania raames. Lepingus leppisid pooled kokku, et valvesüsteem ja selle paigaldus ning kodukino on kliendile tasuta tingimusel, et sõlmitud lepingut ei lõpetata varem kui 4 aasta möödudes ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi kui leping öeldakse tellija süül üles 1.-2.aasta vahel 6’500.- kr (lepingu p-d 3.7, 7.3 ja 7.4). Samuti on pooled kokku leppinud, et leppetrahvi tasumisel või nelja aasta möödumisel lepingu sõlmimisest läheb kostjale üle omandiõigus häiresüsteemile ja kodukino komplektile XXX (7.4). Kostja leiab, et leppetrahv on liiga suur ja tüüptingimus leppetrahvi osas kostjat ebamõistlikult kahjustav. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas tüüptingimus leppetrahvi osas on kehtiv. Kostja on väitnud, et tüüptingimus on kehtetu, tuues asjaoluna välja vaid selle, et kodukinokomplekti hind on 3’000.- kr, kostja on lepingut täites selle hinna juba täielikult hüvitanud ja leppetrahv on sellest tulenevalt liiga suur. Kostja vastuväide on sisuliselt suunatud sellele, et kostja arvates on ta hageja lepinguliste soorituste eest liiga kallist hinda maksnud. Kuigi kostja ei ole tõendanud, et kodukinokomplekti maksumus oli teistsugune (TsMS § 230 lg 1), ei omagi see tähendust, kuivõrd VÕS § 42 lg 1 nimetatud ebamõistliku kahjustamise all ei ole peetud silmas sellist olukorda. Tüüptingimuste regulatsiooni kaudu ei sekku seadusandja pooltevahelise lepingu sisusse osas, mida võimaldab kontrollida või korrigeerida poolte vahel kokkulepitud lepingukohustuse ja selle eest tasutava hinna vahekorda (VÕS § 42 lg 2). Leppetrahvi tingimust tuleb vaadelda koosmõjus olukorraga, kui kostja oleks lepingut kohaselt täitnud ja seda poleks üles öelnud. Nimelt ei ole vaidlust poolte vahel selles osas, et koduvalve kampaania leping sätestas endas, et valvesüsteem ja selle paigaldus ning kodukino on kliendile tasuta tingimusel, et sõlmitud lepingut ei lõpetata enne 4 aasta möödumist, seega sisaldus leppetrahvi hinnas nii häiresüsteem kui selle tasuta paigaldus, samuti kodukino komplekt. Seejuures on hageja arvestanud kodukino amortiseerumisega ehk jääkväärtusega olenevalt lepingu täitmise kestusest (lepingu p 7.3). Nimetatud asjaolusid

arvestades leiab kohus, et leppetrahv ei ole ülemäära suur ega seetõttu kehtetu ning kostjalt kuulub leppetrahv summas 6’500.- krooni väljamõistmisele hageja kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.