XxxxOÜ hagi XxxxOÜ vastu põhivõla 10 255,86 euro ja viivise 487,15 euro saamiseks ning XxxxOÜ vastuhagi põhivõla 9581,02 euro, viivise 4509,23 euro ja alates 07.12.2016 edasise viivise saamiseks määras 0,15% päevas
Tsiviilasja hind
Hagihind 10 743,49 eurot Vastuhagi hind 19 335,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): XxxxOÜ (xxxx, xxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Liisi Jürgen (e-post [email protected]) Kostja (vastuhagi hageja): XxxxOÜ (xxxx, xxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Martin-Johannes Raude (e-post [email protected])
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
24.05.2017 hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Liisi Jürgen, kostja lepinguline vandeadvokaadi abi MartinJohannes Raude
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada XxxxOÜ hagi.
2.Jätta rahuldamata XxxxOÜ vastuhagi.
3.Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxOÜ kasuks põhivõlg 10 255,86 eurot ja viivis 487,15 eurot.
4.Jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
5.Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxOÜ kasuks menetluskuluna 4245,50 eurot.
6.XxxxOÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda XxxxOÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.19.09.2016 esitas XxxxOÜ hagi XxxxOÜ vastu põhivõla 10 255,86 euro ja viivise 487,15 euro saamiseks.
2.Hagi kohaselt algas kostja ja hageja vaheline koostöö 2013 oktoobris. Koostööna sõlmiti hageja, kostja ja Rumeenia äriühingu Xxxx. vahel kaks müügilepingut. Esimene müügileping sõlmiti kostja ja äriühingu Xxxx. vahel ja teine kostja ja hageja vahel. Teise müügilepingu alusel ostis hageja kostjalt kaupa selliselt, et hageja tellis äriühingult Xxxx. ravimit Bioparox. Ostutellimuses märgiti maksjaks kostja ja kaubasaajaks hageja. Kostja koostas hageja tellitud ostutellimuste ja äriühingu Xxxx. arvete alusel hagejale müügiarved. Kostja väljastatud müügiarvete alusel tasus hageja kostjale ostutellimuse alusel saadud kauba eest ja kostja tasus äriühingule Xxxx. hageja tellimuse eest.
3.Kostja müüs hagejale perioodil 2015 novembrist kuni 2016 juunini ravimit Bioparox järgmiste arvete alusel:
3.1.24.11.2015 arve nr 2011094 summas 6664,13 eurot koos käibemaksuga ning 24.11.2015 kreeditarve nr 2014094K summas -3234,06 koos käibemaksuga. Nimetatud arvete alusel pidi hageja kauba eest tasuma 3430,07 eurot;
3.2.22.03.2016 arve nr 1005 summas 13268,22 eurot koos käibemaksuga ning 22.03.2016 kreeditarve nr 1005K summas -6438,99 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud arvete alusel pidi hageja kauba eest tasuma 6829,23 eurot. Kokku tasus hageja kostjale 10259,30 eurot koos käibemaksuga.
4.Euroopa Ravimiamet tühistas ravimi Bioparoxi müügiloa ning ravim kutsuti tagasi. Seoses müügiloa tühistamisega tuli hagejal ravim äriühingule Xxxx. tagastada. Äriühing Xxxx. kandis 03.06.2016 ravimi ostusumma 9409,05 eurot kostjale tagasi.
5.Hageja töötaja Xxxxteavitas 01.06.2016 e-kirjaga kostja juhatuse liiget Xxxx, et ravim Bioparox tagastati ning kostja peab koostama ostusumma tagastamiseks kreeditarve, millele kostja vastas, saates kinnituse „homme saadame kreediti“. Kostja koostas kreeditarved nr 1013 ja 1014, mida valearvestuse tõttu hiljem korrigeeriti. Kreeditarvete alusel kuulus kostjalt hagejale tähtajaga 16.06.2016 tagastamisele 10 255,86 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja ei tagastanud kreeditarvete alusel raha, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele.
6.Kostja tunnistas hageja nõuet 22.07.2016 tasaarvestusavalduses, kuna leiab, et hagejal on nõue kostja vastu 02.01.2015 koostöölepingu KLFP15 alusel. Hageja on koostöölepingu tühistanud 24.08.2016 tühistamisavaldusega TsÜS § 131 lg 1 alusel, mis toimetati kätte 31.08.2016.
7.Kuna kreeditarve alusel oli tasumise tähtajaks 16.06.2016 ja poolte vahel on kokkulepitud viiviseks 0,05% päevas, siis on viivis perioodi 16.06.2016-19.09.2016 eest 487,15 eurot.
Kostja vastuväited
8.Kostja 19.10.2016 vastuse kohaselt sõlmisid pooled 02.01.2015 koostöölepingu nr KLFP15, mille alusel kostja kohustus ostma hageja juhiste alusel kolmandatelt isikutelt kaupasid ning müüma tellitud kaubad vastavalt poolte vahel kehtinud praktikale ja suulisele kokkuleppele hagejale. Tegemist oli käsunduslepinguga.
9.02.01.2015 koostöölepingu sõlmimise ajal oli kostja seaduslik esindaja ja on ka käesoleval ajal Ivari Saar, kes oli ka hageja juhatuse liige. Kostja ja hageja seaduslikul esindajal I. Saarel oli koostöölepingu sõlmimiseks hageja ainuosaniku XxxxOÜ 02.01.2015 otsusest tulenev nõusolek.
10.Pooled leppisid lepingu punktis 8.1 kokku, et kostjal on õigus nõuda tasu, kui kostja on müünud kaupasid ja teenuseid hagejale vähem kui 25 000 eurot. Punkti 8.4. kohaselt oli kostjal käsundi täitmise eest õigus nõuda lepingu täitmise eest igaaastaselt hagejalt tasu, mis vastab 4,5%-le ühe jooksva kalendriaasta jooksul hagejale edasimüüdud kaupade ja teenuste müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.
11.Kostja on hageja korraldusel soetanud talle 2015 aastal kaupu ja teenuseid kokku 422 001,67 euro ulatuses. Seega on kostjal õigus saada tasu 18 990,07 eurot.
12.Hagejal oli kostja vastu tulenevalt tühistatud ravimi müügiloast tulenev nõue 10 255,86 eurot, mille kostja tasaarvestas enda 18 990,07 euro nõudega. Tasaarvestuse tulemusel oli kostja nõue hageja vastu veel 9581,02 eurot.
13.Hageja esitas 24.08.2016 kostjale 02.01.2015 koostöölepingu tühistamisavalduse. Hageja leiab, et kostja seaduslik esindaja olles samaaegselt hageja seaduslik esindaja rikkus tehingu tegemisel hageja esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi seeläbi, et kootööleping on hagejale majanduslikult kahjulik, kuna sellega kaasneb automaatne lepingutasu. Kostja tühistamisavaldusega ei nõustu. Hageja juhatuse liige on tegutsenud hageja ainuosaniku nõusolekul, järgides ÄS § 181 lg 3 ja 4 nõudeid. Koostöölepingus kokku lepitud tasu ei ole liigselt koormav ega vastuolus tavapärase majandustegevuses kehtiva tasuvus- või tulususmääraga. Ka VÕS § 619 näeb käsundisaajale tasu ette. Vastuhagi asjaolud ja hageja nõue
14.Kostja esitas 07.12.2016 vastuhagi, milles nõuab 02.01.2015 käsunduslepingust nr KLFP15 tulenevat tasu, millest põhinõue 9581,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4509,23 eurot ja edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
15.Lepingu kohaselt moodustus kostja poolt 2015 aastal osutatud teenuste eest nõutav tasu 4,5% osutatud teenuste summast s.o 422 001,67 eurolt summas 18 990,08 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 31.03.2016 ning hagejal tuli kostjale tasu maksta hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks.
16.Xxxx kandis 03.06.2016 seoses Euroopa Ravimiameti poolt ravimi müügiloa tühistamisega kostjale 9409,05 eurot, mille tõttu koostas kostja hagejale kreeditarved nr 1013 ja 1014 kokku summas 10255,86 eurot (koos km-ga). 22.07.2016 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse kostja nõude 18990,07 euro tasaarvestamiseks hageja nõudega 10255,86 eurot.
17.Kostja sai 31.08.2016 kätte hageja 24.08.2016 tühistamisavalduse, millega hageja tühistas 02.01.2015 koostöölepingu KLPF15. Kostja hinnangul puudub alus lepingu tühistamiseks.
18.Kostja leiab, et kootööleping on kehtiv, sest kokkulepitud tulemustasu ei ole hageja majanduslikke huve põhjendamatult kahjustav. Tasu ei ole liigselt koormav ega vastuolus tavapärase majandustegevuses kehtiva tasuvus- või tulususmääraga. Pigem on tavapäratu hageja seisukoht, et kostja ei oleks tohtinud tasu saada või selles ei oleks tohtinud kokku leppida. Xxxxolles nii hageja kui ka kostja juhatuse liige tegutses mõlema ettevõtte huvides. Seda ilmestab lepingu punkt 8.4, mis seab tasule piirmäära 40 000 eurot. Samuti on leping seatud otsesesse sõltuvusse sellest, millises määras kostja hagejale teenuseid osutab. Kostja sai tasu tehtud töö eest. Kahe äriühingu juhatuse liikmeks olek, ei anna alust jätta kostja teenus tasustamata. Kostjal kaasnesid teenuse osutamisega reaalsed kulud, mh suurenes raamatupidaja ja vastutava proviisori töö maht. Xxxxon tegutsenud esindusõiguse piires ja ei ole rikkunud sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees.
19.Hagejal puudus õigus 02.01.2015 tehingut tühistada, kuna hageja kui tühistatav pool oli teadlik 02.01.2015 koostöölepingu sõlmimisest ning et pooli esindas kummaltki poolelt juhatuse liige I. Saar. Samuti oli hageja kõrgeim organ ainuosaniku näol andnud juhatuse liikmele I. Saarele vastava nõusoleku viidatud lepingu sõlmimiseks. Samuti ei ole tühistamisavaldus esitatud mõistliku tähtaja jooksul lepingust teadasaamisest. Hageja esitas avalduse enam kui aasta tehingu tegemisest.
20.Hageja on pooltevahelist koostööd tunnustanud ja olnud sellest teadlik. Hageja juhatuse liige Xxxx(alates 02.02.2015) saatis 06.01.2016 teisele juhatuse liikmele (alates 02.02.2015) Xxxx ekirja, kus teatas, et kostja osutab hulgiteenust hagejale kuni 31.05.2016. Sellega on hageja viidanud kootöölepingule nr KLFP15.
21.Kostja nõuab hagejalt viivist vastavalt kootöölepingu punktile 10.6 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on viivitanud 18 990,07 euro tasumisega perioodil 01.04.-09.06.2016 kokku 69 päeva ja pärast tasaarvestusõiguse tekkimist 9581,02 euro tasumisega perioodil 09.06.02.02.2016 kokku 177 päeva. Kokku on viivisenõue 4509,23 eurot. Lisaks nõuab kostja hagejalt edasiulatuvat viivist hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni 0,15% päevas.
22.Kostja märkis 24.01.2017 seisukohas, et 2013. aastal oli hageja majandustegevuse tuluallikaks meditsiiniliste kulutarvikute, ravimite ning paralleelimporditavate ravimite hulgimüük. Paralleelimporditavate ravimite hulgimüügi osas tegi Ravimiamet 2013. aasta septembris hagejale ravimite hankimise ja väljastamise osas ettekirjutuse. Äritegevuse jätkamiseks korraldati tööprotsessid ümber ja viidi Ravimiameti tehtud märkustega vastavusse selliselt, et hageja ja kostja sõlmisid paralleelimporditavate ravimite hulgimüügi korraldust puudutava kokkuleppe, mille alusel hakkas kostja hagejale vahendama paralleelimporditavaid ravimeid. Kui pooled ei oleks kokkulepet sõlminud, oleks hagejat ähvardanud ravimite hulgimüügi-litsentsi peatamine. Seega oli kokkuleppe sõlmimine vajalik hageja majandustegevuse jätkamiseks ning oli hageja huvides.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt hagejale Bioparoxi müügi eest esitatud arved olid samas summas, kui Xxxx poolt kostjale esitatud arved s.t kostja ei teeninud kaupade ja maksete vahendamise eest hagejale arveid esitades tulu. Hageja nõuab kostjalt sama summat, mille Xxxx kostjale tagasi maksis. Hageja väide, et kostjal ei tekkinud vahendustegevusest hageja vastu nõuet läheb vastuollu VÕS § 28 lõikest 1 ja § 627 lõikest 1 tuleneva tasu maksmise eeldusega. Pooltel ei olnud kokkulepet, et kostja osutab hagejale teenust tasuta.
24.Kuivõrd vahendatavate kaupade ja teenuste maht sõltus hagejast, siis sõltus hagejast ka vahendamisest seotud kulude suurus. Turu keskmine marginaal on ligikaudu 7%. Seega on poolte vahel kokku lepitud 4,5% mõistlik marginaal.
25.Kostja leiab, et isegi, kui vaidlusalusele tehingule oleks antud kirjalik vorm pärast lepingus märgitud kuupäeva, ei tähendaks see, et lepingus märgitud tingimused oleks ebaõiged, kuna I. Saarel oli lepingus märgitud kuupäeva seisuga mõlema juhatuse liikmena tahe korraldada koostööd lepingus näidatud tingimustel.
26.Juhul, kui kostja ei oleks hagejale Xxxx –ilt ostetud ravimeid müünud, ei oleks hageja saanud ravimeid, millelt hiljem teenis müügitulu, seega ei olnud tehing hagejale kahjulik.
27.Kostja asus 21.04.2017 menetlusdokumendis seisukohale, et hageja ja kostja koostöö raames oli hageja ravimi tellija ja saaja ning kostja ravimi eest maksja. See tähendab, et kostja oli hageja ja ravimimüüja vahel kaupade ja maksete vahendaja ning poolte koostöö vastas käsunduslepingu tunnustele. Kostja osutas hagejale 2015. aastal teenust mahus 422 001,67 eurot. Kostja ei teeninud kaupade ja maksete vahendamise eest hagejale arveid esitades tulu. Kuna VÕS § 627 lg 1 ja § 28 lg 1 järgi eeldatakse, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud on tasulised ja VÕS § 627 lg 2 ja § 28 lg 2 järgi tuleb kindlaksmääramata tasu puhul maksta vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu, siis tuleb mõistliku tasu määra kindlaks määrata poolte varasema praktika alusel. Kostja poolt hagejale osutatud teenuse mõistlik tasu oli 4,5% vahendatud kaupade ja teenuste mahust. Olukorras, kus kostja vahendas hagejale 2015. aastal kaupasid ja teenuseid summas 422 001,67 eurot, siis on kostja tasu suurus 422 001,67 x 0,045 =18 990,07 eurot. Kuivõrd kostja nõue muutus sissenõutavaks 01.04.2016, siis sellest kuupäevast alates on kostjal olnud õigus nõuda hagejalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi esitamise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 661,47 eurot. Kostja vähendas 21.04.2017 vastuhagis esitatud kõrvalnõuet ning palus mõista välja viivise 661,47 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude summas 9 581,02 eurot tasumiseni. Hageja (vastuhagis kostja) vastus vastuhagile
28.Hageja leiab, et kostjal ei ole nõudeid koostöölepingu alusel, kuna antud leping on TsÜS § 131 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 131 lg 1 teine lause sätestab eelduse, mille kohaselt Xxxx peab tõendama, et ta sõlmis lepingu hageja huvides ja leping ei ole hagejale majanduslik kahjulik ja/või ebavajalik ja/või sõlmitud kostja või Xxxxhuvides. Kostja seda tõendanud ei ole.
29.Kostja juhatuse liige on Ivari Saar. Kostja ainuosanik on XxxxOÜ, mille juhatuse liige on samuti Ivari Saar. Samuti kuulub Ivari Saarele XxxxOÜ suurosalus. Seega on Xxxxvaidlusaluse lepingu tegelik kasusaaja. Xxxxsõlmis lepingu olles ise samaaegselt nii hageja kui ka kostja juhatuse liige. Lepingu allkirjastamise hetkel oli ka äriühingu XxxxOÜ (hageja osanik kuni juuni 2016) juhatuse liige ja ainuosanik Ivari Saar. Seega on kõik Xxxxpoolt lepingu ja lepingu sõlmimisega seotud dokumendid vormistatud selliselt, et Xxxxoli huvide konfliktis, kuna oli lepingu alusel tehtavate maksete tegelik kasusaaja.
30.Hagejal oli alus lepingu tühistamiseks, kuna lepingus sätestati hagejale mitmed kahjulikud rahalised kohustused. Lepingu punktides 8.4 ja 8.5 on sätestatud hagejale tasu maksmise kohustus selliselt, et hagejal ei ole teenuse saajana ülevaadet kulude tekkimisest. Hageja saab kahju, kui maksab tasu, mis ei sõltu talle osutatud teenuse aja- ja muudest kuludest. Kostja ei ole tõendanud, mis kulud ja millises suuruses tal teenuse osutamisega tekkisid. Seega ei ole võimalik hinnata, kas lepingus sisalduv 40 000 euro piirmäär on mõistlik või mitte.
31.Hageja leiab, et leping ja ainuosaniku otsus on koostatud ja allkirjastatud hiljem ehk tegemist on võltsitud dokumentidega. Leping ja otsus on allkirjastatud käsitsi. Kostja ei ole hagejale edastanud lepingu punktis 8.5 sätestatud kokkuvõtvaid müügitulemusi. Puuduvad viited, kuidas peetakse müügitulemuste üle arvet. Kostja hakkas hagejale lepingust tulenevaid nõudeid esitama alles 22.07.2016, kuigi leping oli sõlmitud juba 02.01.2015. Kostja esitas hagejale nõuded (s.h
tasaarvestusavalduse) alles hagiavalduses märgitud nõuete esitamisel. Kuivõrd Xxxxoli lepingu sõlmimisel XxxxOÜ osanik ja juhatuse liige, siis oli tal lihtne allkirjastada ka ainuosaniku otsust lepingu sõlmimiseks. Ebaloogiline on asjaolu, et ainuosanik võtab vastu otsuseid (lepingu sõlmimine), mis kuuluvad äriühingu igapäevasesse majandustegevusse. Xxxxoli võimalik teavitada hageja esindajaid lepingu olemasolust ja sellest tulenevatest kohustustest 01.201606.2016, mil käisid läbirääkimised hageja osade müügi üle. Pooled koostasid 2016 esimeses pooles bilansi hindamaks hageja väärtust. Xxxxei avaldanud, et hagejal võib olla lepingust tulenevaid kohustusi kostja ees. Seega võis Xxxxvarjata tegelikku jaotamata kasumi suurust ja/või koostas ainuosaniku otsuse ja lepingu hiljem.
32.Hageja ei tellinud kostjalt kaupu vaidlusaluse lepingu alusel, vaid suuliselt ja e-kirjades igal korral tingimustes eraldi kokku leppides.
33.Hageja on lepingu tühistanud õigeaegselt 24.08.2016, kuna sai lepingust teada 22.07.2016 kostja tasarvestusavaldusest.
34.Hageja palub jätta kostja viivisenõude rahuldamata või alternatiivselt seda vähendada, kuna hageja ei teadnud lepingu olemasolust ega saanud seetõttu seda üles öelda või sellest tulenevaid kohustusi täita. Kostja viivitas ebamõistlikult kaua nõude esitamisega.
35.Peale kostja positsiooni muutumist, leidis hageja, et poolte vahel ei ole varasemat mõistliku tasu praktikat ning võimalik mõistliku tasu määr on tõendamata. Kohtuotsuse põhjendused
36.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata.
37.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) Xxxxoli hageja juhatuse liige 14.05.2010 kuni 30.06.2015 (I kd lk 78), on kostja juhatuse liige alates 16.05.2008 (I kd lk 74) ning XxxxOÜ juhatuse liige alates 04.09.2009 (I kd lk 81). XxxxOÜ oli 02.01.2015 hageja ainuosanik (I kd lk 78); 2) hageja ja kostja vaheline koostöö algas 2013. aasta oktoobrist (I kd lk 2 ja lk 175 pöördel); 3) vastavalt poolte kokkuleppele tellis hageja äriühingult Xxxx. ravimit Bioparox, paludes ostutellimuses märkida maksjaks kostja ja kaubasaajaks hageja (I kd lk 2 ja lk 175 pöördel); 4) kostja koostas hageja tellitud ostutellimuste ja äriühingu Xxxx. arvete alusel hagejale müügiarved (I kd lk 7-10), mille hageja tasus (I kd lk 11-14); 5) Euroopa Ravimiamet tühistas ravimi Bioparoxi müügiloa, ravim kutsuti tagasi ja äriühing Xxxx. kandis 03.06.2016 ravimi ostusumma 9409,05 eurot kostjale tagasi (I kd lk 15-22); 6) kostja tegi äriühingule Xxxx. tagastatud kauba osas hagejale 09.06.2016 kreeditarved (I kd lk 24-34); 7) kostja esitas 22.07.2016 hagejale tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas enda käsunduslepingust tuleneva 18 990,07 euro nõude hageja ravimi tagastamisest tuleneva 10255,86 euro nõudega (I kd lk 35-36); 8) hageja tegi 24.08.2016 avalduse, millega tühistas 02.01.2015 koostöölepingu nr KLFP15 (I kd lk 38-40).
38.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on sõlminud müügilepingu ja/või käsunduslepingu ja kas kostjal on hageja vastu tasaarvestav nõue.
39.Ivari Saare 02.01.2015 allkirjastatud dokumentide ehtsusest
Vastuses hagile ja vastuhagis leidis kostja, et pooled sõlmisid 02.01.2015 koostöölepingu (käsunduslepingu) nr KLFP15 (I kd lk 69-72), mille alusel kostja kohustus ostma hageja juhiste alusel kolmandatelt isikutelt kaupasid ning müüma tellitud kaubad vastavalt poolte vahel kehtinud praktikale ja suulisele kokkuleppele hagejale. 02.01.2015 koostöölepingu sõlmimise ajal oli kostja seaduslik esindaja (ja on käesoleval ajal) Ivari Saar, kes oli ka hageja juhatuse liige. Kostja ja hageja seaduslikul esindajal I. Saarel oli koostöölepingu sõlmimiseks hageja ainuosaniku XxxxOÜ 02.01.2015 otsusest (I kd lk 121) tulenev nõusolek. Hageja leidis, et leping ja ainuosaniku otsus on koostatud ja allkirjastatud hiljem ehk tegemist on võltsitud dokumentidega. Leping ja otsus on allkirjastatud käsitsi. Kostja ei ole hagejale edastanud lepingu punktis 8.5 sätestatud kokkuvõtvaid müügitulemusi. Puuduvad viited, kuidas peetakse müügitulemuste üle arvet. Kostja hakkas hagejale lepingust tulenevaid nõudeid esitama alles 22.07.2016, kuigi leping oli sõlmitud juba 02.01.2015. Kostja esitas hagejale nõuded (s.h tasaarvestusavalduse) alles hagiavalduses märgitud nõuete esitamisel. Kuivõrd Xxxxoli lepingu sõlmimisel XxxxOÜ osanik ja juhatuse liige, siis oli tal lihtne allkirjastada ka ainuosaniku otsust lepingu sõlmimiseks. Ebaloogiline on asjaolu, et ainuosanik võtab vastu otsuseid (lepingu sõlmimine), mis kuuluvad äriühingu igapäevasesse majandustegevusse. Xxxxoli võimalik teavitada hageja esindajaid lepingu olemasolust ja sellest tulenevatest kohustustest 01.201606.2016, mil käisid läbirääkimised hageja osade müügi üle. Pooled koostasid 2016 esimeses pooles bilansi hindamaks hageja väärtust. Xxxxei avaldanud, et hagejal võib olla lepingust tulenevaid kohustusi kostja ees. Seega võis Xxxxvarjata tegelikku jaotamata kasumi suurust ja/või koostas ainuosaniku otsuse ja lepingu hiljem. Hageja esitas 27.12.2016 taotluse dokumendiekspertiisiks, millega palus tuvastada, kas 02.01.2015 koostööleping ja ainuosaniku otsus on allkirjastatud nendes märgitud kuupäeval. Kohus kohustas 04.04.2017 istungil kostjat esitama 02.01.2015 käsunduslepingu ja ainuosaniku otsuse originaalid (I kd lk 168 pöördel). Kostja teatas 13.04.2017, et ei suutnud leida vaidlusaluste dokumentide originaale (I kd lk 174). Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teatas 27.04.2017, et üldjuhul alusdokumendi kuupäeva õigsuse kohta järelduste tegemine koopiate alusel on võimatu (I kd lk 191). Kohus jättis 17.05.2017 määrusega dokumendiekspertiisi määramata selle võimatuse tõttu (II kd lk 1). Kuivõrd kostja ei tõendanud 02.01.2015 koostöölepingu ja ainuosaniku otsuse ehtsust, vaid teatas, et ta ei tugine vastuhagis enam nimetatud dokumentidele, siis leiab kohus, et pooltel puudub kirjalik käsundusleping. Hageja vaidlustas 02.01.2015 allkirjastatud dokumentide ehtsuse (TsMS § 277 lg 1) ning kuna kostja ei tõendanud dokumentide ehtsust, siis tuleb tõendid (I kd lk 69-72 ja lk 121) jätta asja lahendamisel arvestamata (TsMS § 277 lg 4). Kohus selgitas pooltele 24.05.2017 istungil, et ei arvesta tõendit otsuse tegemisel (II kd lk 14 pöördel).
40.Hageja 24.08.2016 tühistamisavaldusest Hageja esitas 24.08.2016 kostjale 02.01.2015 koostöölepingu tühistamisavalduse. Kostja tühistamisavaldusega ei nõustu. Kohus leiab, et tühistamisavaldusel ei ole käesolevas menetluses enam tähtsust, kuivõrd kostja ei tugine enam 02.01.2015 kirjalikule lepingule. Seetõttu puudub vajadus hinnata nimetatud lepingu kehtivust.
41.Suulisest käsunduslepingust Kostja asus peale 02.01.2015 koostöölepingu ja ainuosaniku otsuse ehtsuse tõendamise võimatust väitma, et poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping. Hageja vaidles kostjale vastu, leides, et kostja ei ole tõendanud suulise käsunduslepingu olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud suulist käsunduslepingut. Vaidlus puudub selles, et hageja tellis kaupu äriühingult Xxxx., märkides kauba eest tasujaks kostja. Kostja tasus äriühingule Xxxx. ja esitas edasi kaupade eest arve hagejale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et äriühingult Xxxx. kostjale esitatud arved olid samas summas, mis kostjalt hagejale esitatud arved. Kohus nõustub kostjaga selles, et sellise korralduse kaupade tellimisel tingis asjaolu, et 2013. aastal oli hageja majandustegevuse tuluallikaks meditsiiniliste kulutarvikute, ravimite ning paralleelimporditavate ravimite hulgimüük. Paralleelimporditavate ravimite hulgimüügi osas tegi Ravimiamet 2013. aasta septembris hagejale ravimite hankimise ja väljastamise osas ettekirjutuse. Äritegevuse jätkamiseks korraldati tööprotsessid ümber ja viidi Ravimiameti tehtud märkustega vastavusse selliselt, et kostja müüs hagejale paralleelimporditavaid ravimeid. Kostja on kinnitanud (I kd lk 154 pöördel), et kui pooled ei oleks selliselt äritegevust korraldanud, oleks hagejat ähvardanud ravimite hulgimüügi-litsentsi peatamine. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et äriühingult Xxxx. kostjale esitatud arved olid samas summas, mis kostjalt hagejale esitatud arved ja maksed (I kd lk 117-120), ei anna alust eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille alusel kostja pidi vahendustegevusest saama hagejalt tasu. Xxxxoli 2015 aasta alguses nii hageja kui ka kostja juhatuse liige ning hageja ainuosaniku juhatuse liige. Seega võis ta hageja ja kostja tegevuse korraldada selliselt, et hageja saaks tegevust jätkata s.t osta hagejale äriühingult Xxxx kaupu läbi kostja. Kostja võis kaupu hagejale müüa juurdehindluseta ning käsundustasuta, kuna hageja juhatuse liikme sõnul (II kd lk 13) teenis ta hageja osanikuna dividenditulu/igakuist tasu. Kohtu hinnangul kinnitab poolte vahel käsunduslepingu puudumist asjaolu, et kui pooled koostasid 2016 pooles bilansi, hindamaks hageja väärtust, siis Xxxxei teavitanud hagejat kostja käsunduslepingust tuleneva nõude olemasolust või selle suurusest. Nimetatule ei ole kostja vastu vaielnud. Samuti viitab lepingu puudumisele asjaolu, et kostja asus väidetavast lepingust tulenevaid nõudeid esitama alles 22.07.2016 s.o peale hagejalt nõude saamist. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud tingimustega käsunduslepingu sõlmimine ei nähtu ka hageja juhatuse liikme Lauri Leemeti 06.01.2016 e-kirjast (I kd lk 122). Kohus nõustub hagejaga, et kirjast tervikuna nähtub, et tegemist on osa müügiga seonduvate tegevustega. Lisaks kinnitab poolte vahel 01.05.2010 sõlmitud leping (I kd lk 178-179), et pooled sõlmisid käsundi eest tasu saamiseks kirjaliku lepingu. Seega on põhjust eeldada, et kui pooled oleksid 2015 alguses soovinud sõlmida käsunduslepingut, siis oleksid nad selle vormistanud kirjalikult. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille alusel pidi kostja väidetavalt saama tasu. Seega puudub kostjal hageja vastu nõue ning kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
42.Müügilepingus järgi üleantu tagastamisest
Pooltel puudub vaidlus selles, et vastavalt poolte kokkuleppele tellis hageja äriühingult Xxxx. ravimit Bioparox, mille eest tasus kostja. Kostja koostas hageja tellitud ostutellimuste ja äriühingu Xxxx. arvete alusel hagejale müügiarved. Hageja tasus arved. Euroopa Ravimiamet tühistas ravimi Bioparoxi müügiloa, ravim kutsuti tagasi ja äriühing Xxxx. kandis 03.06.2016 ravimi ostusumma 9409,05 eurot kostjale tagasi. Kostja tegi äriühingule Xxxx. tagastatud kauba osas hagejale 09.06.2016 kreeditarved. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping (VÕS § 208), millest hageja taganes (VÕS § 188 lg 1) ning nõuab hagis kostjalt müügilepingu alusel üleantu tagastamist (VÕS § 189 lg 1). Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja müügilepingust taganes, kuna ravimi müügiluba tühistati ja kostjalt hagejale müüdud ravim kutsuti tagasi ning hageja tagastas kauba äriühingu Xxxx. Kostja poolt lepingust taganemisega nõustumist kinnitavad ka kostja e-kirjad (I kd lk 23, 26, 28 pöördel) ning hagejale esitatud kreeditarved (I kd lk 8,10). VÕS § 189 lg 1 alusel võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Vaidlus puudub selles, et hageja tagastas äriühingule Xxxx. ravimi, kes omakorda kandis 03.06.2016 ravimi ostusumma 9409,05 eurot kostjale tagasi. Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks hageja ees müügilepingu taganemisest tuleneva üleantu tagastamise kohustuse täitnud, tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlg 10 255,86 eurot.
43.Viivisest Kostjalt hagejale esitatud kreeditarvetel on märgitud kokkulepitud viivise määraks 0,05% päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 16.06.2016 -19.09.2016 eest 487,15 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei esitanud viivise arvestusele vastuväiteid. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hagejale välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 487,15 eurot. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kõik hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 3 645,50 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 31 tundi 42 minutit, millest: 1) asjaolude analüüsile ja hagi koostamisele 8 tundi ja 30 minutit; 2) vastuhagi analüüsile ja vastuse koostamisele 9 tundi ja 24 minutit; 3) kostja 19.10.2016 vastusega tutvumisele, vastuse koostamisele ja istungiks ettevalmistumisele 3 tundi ja 48 minutit; 4) 04.04.2017 istungil osalemisele, kostja muudetud vastuhagi seisukohaga tutvumisele ja seisukoha koostamisele 7 tundi ja 42 minutit; 5) 24.05.2017 istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele 2 tundi ja 30 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 115 eurot/tund + km (II kd lk 3-8, lk 18-19). Samuti on kandnud hageja kulusid kütusele 40,15 eurot (I kd lk 158 pöördel). Maakohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja kulud õigusabile on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot + km vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 3 645,50 eurot, millele lisandub riigilõiv 600 eurot ja mis tuleb kostjal hüvitada. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.