Kohtulahend

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Korteriühistu X esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

tõkkepuu funktsioneerimise korral. Kui hagejat millegipärast selline tegevus ei rahulda, siis puudub tal takistus prügikastide ümberpaigutamiseks, kuna nende jaoks on olemas ruum väljaspool sisehoovi (majast Taara pst pool). Seega ei ole kostja takistanud prügi äravedu Taara pst kinnistult. Tõkkepuu kõrvaldamise kohustus ei ole kooskõlas hagi tagamise eesmärgiga, sest kõnealuse tõkkepuu juurde kuulub selle kaugjuhtimissüsteem ning tõstemehhanism, mille paigaldamisele on kulutatud ca 50 000 krooni. Seega koormab hagi tagamine kostjat ebamõistlikult. Hagi tagamise otsustamisel on rikutud ka menetlusnorme. TsMS § 384 lg 3 annab kohtule õiguse hagi tagamisel kuulata ära kostja, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Kuigi seadus annab kohtule üksnes õiguse (mitte ei pane kohustust) kuulata ära teine pool, oleks käesolevas asjas pidanud vastavat asjaolu vähemalt kaaluma, mis aga ei tulene vaidlustatud määrusest. Hagi tagamisel on rikutud ka TsMS § 377 lg-st 1 tulenevat, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Käesoleval juhul on tegu olukorraga, kus kostjal ei ole võimalik hagi tagamisega taotletud olukorda muuta selliselt, et hagi tagamine osutuks võimatuks. Maa-ameti kasutatavasse hoovi ja hoonesse on Taara pst poolt tagatud nii sissesõit sõidukitega kui liiklemine jalakäijatel, kuna seal asub 3 meetri laiune sissesõidu avaus, mis on piisav läbipääsuks ja mille kaudu läbisõit ei ole piiratud ühegi liiklust korraldava märgi alusel. Ka seetõttu ei ole tekkinud olukorda, kus Maa-ameti hoonesse ja hoovi sisenemine on võimalik ainult Näituse tn kinnistut läbivat sissepääsuteed läbides ning neil asjaoludel ei ole hagi tagamine põhjendatud ning seaduslik. Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus X kinnistu 13 kaasomanikku ei saa kuni kohtuvaidluse lõpuni, s.o kuid kui mitte aastaid, kasutada ja vallata oma vara, ei saa parkida sõidukit koju naastes endale kuuluva kinnistu hoovi, sest maakohtu määrus võimaldab selle hõivamise kolmandate isikute poolt, kes valdavalt on lähedal asuvate äriühingute või kõrval asuvate majade elanike külalised.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on hagi tagamise määrus põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Hagi tagamise avalduse rahuldamine tagab Maa-ameti kui valitsusasutuse normaalse ja mõistliku töökorralduse. Seoses juurdepääsutee sulgemisega Taara pst asuvale Maa-ameti hoonele ja garaažidele oli oluliselt takistatud Maa-ameti kui valitsusasutuse põhimääruses sätestatud tegevus. Kuna Taara pst asuvasse sisehoovi puudus juurdepääs avalikult kasutatavale teele, siis ei olnud võimalik täita ametnikel tööülesandeid, mis eeldasid mootorsõiduki kasutamist. Maa-ameti üheks ülesandeks on kontrollmõõdistamiste teostamine. Nimetatud ülesande täitmiseks on Maa-ametil soetatud elektrontahhümeeter Javad 2 töökomplekti soetusmaksumusega 1,8 miljonit krooni ning kaks suurendatud läbivusega maastikuautot. Taolise maksumusega tehnika tuleb pärast töö lõppu viia vastavasse hoiukohta. Kuna nimetatud töökomplektid koosnevad mitmest osast ning on rasked, on hädavajalik transportida need hoiukohale võimalikult lähemale. Ilma autotranspordiga sisehoovi pääsemiseta ei ole see mõeldav. Lisaks eelnevale on Maa-ameti ülesandeks lähtuvalt maareformi seaduse (MaaRS) §-st 38 teostada maareformi läbiviimisel riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse tegevuse üle kontrolli. Järelevalve teostamiseks ja kohapealse kontrolli tegemiseks on Maa-amet soetanud ametiautod, millega on võimalik ametnikel järelvalvet teostada kohalikes omavalitsustes. Kuna Maa-ametile kuuluvaid tööautosid hoitakse Taara pst sisehoovis asuvas garaažis, siis ei olnud sel ajal, kui juurdepääs oli suletud, võimalik sõiduautoga sisehoovist välja pääseda ja ametnikel tuli sõiduautot vajavad tööülesanded edasi lükata kuni tõkkepuu avanemiseni.

Samuti vajatakse sõiduautosid hulgaliselt muudeks tegevusteks nt põhikaardi kaardistamise kontrollimiseks, Metsabüroo poolt metsa kohta esitatud andmete kontrollimiseks, riigile kuuluvate maaüksuse piiride kättenäitamiseks jne. Asjaolu, et Maa-ameti büroohoonele ja garaažidele oli võimalik juurde pääseda jalgsi ei taga kuidagi võimalust täita neid tööülesandeid, mis vajavad mootorsõiduki kasutamist. Tõkkepuu kõrvalt suleti samuti juurdepääs, alguses suurte kividega ning hiljem piirati juurdepääs turvalintidega ning puidust takistustega. Maa-ameti töötajate isiklikud sõiduautod pargitakse Taara pst asuvasse avalikku parklasse. Seega ei kasutata sisehoovi isiklike sõiduautode parkimiseks. Hoolimata asjaolust, et Tartu linn ei ole paigaldanud ühtegi liiklusmärki, mis otseselt keelaks sissesõidu Taara pst poolt, on Tartu Linnavalitsus selgelt väljendanud oma seisukohta Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna 06.02.2006 kirjas nr 9-2.1/02520, mille kohaselt ei ole juurdepääsu rajamine Taara pst 2 krundile ainult Taara puiesteelt lubatud, kuna mööda tänavat sõitvale ja krundilt väljuvale sõidukile ei ole ristumisel tagatud piisav nähtavuskaugus. Samuti ei võimalda olemasoleva büroohoone ja naaberkrundi kõrvalhoone vaheline kaugus ja konfiguratsioon suuremate sõidukite (veoauto) pääsu olemasolevate garaažideni. Arvestades asjaolu, et Tartu linn on keelanud juurdepääsu rajamise Taara pst poolt, siis ei ole võimalik mootorsõidukiga sõita Taara pst kaudu sisehoovi. Samuti on pagaritöökoja tegutsemiseks vajalik pagaritoodete valmistamiseks transportida toiduaineid (jahu, suhkur, või, muna jne.) pagaritöökotta ja pärast toodangu valmimist tuleb valmistoodang transportida jaekaubandusse. Taara pst asuvas pagaritöökojas kulub nädalas ca 1 tonn jahu, 300 kg suhkrut ja kolm kasti mune (ühes kastis 360 muna). Jahu ja suhkrukotid on pakendatud 50 kg kottidesse. Sel ajal kui puudus juurdepääs Taara pst sisehoovi olid pagaritöökoja töötajad, kes on naisterahvad, sunnitud kandma 50 kilogrammiseid jahu- ja suhkrukotte pagaritöökotta ca 50-60 meetri kauguselt. Rasked on ka valmistoodangu kastid, mis tuli samuti kanda kaugele tänavale. Selline kauba toomine ja valmistoodangu edastamine on ebamõistlik ja inimesi liigselt koormav. Samuti ei saanud 08.09.2006 prügiauto enne tööpäeva algust tühjendada Taara pst sisehoovis asuvat prügikonteinerit, juurdepääs võimaldati alles päeva lõpus. Arvestades seda, et Taara pst 2 sisehoovi pargitakse ametiautosid, peab prügivedu toimuma varasel hommikul, kuna sel ajal ei takista ametiautod prügiauto manööverdamist. Seega on väide, et hagi tagamise abinõude rakendamisel ei ole tegelikku olukorda arvesse võetud ega seda põhjendatud, paljasõnaline. TsMS § 384 lg 3 annab küll kohtule õiguse hagi tagamisel kuulata ära kostja, kuid ei pane kohtule vastavasisulist kohustust. Seadusandja mõtte kohaselt ärakuulamisvõimalust ei anta, kui see ei ole ilmselt mõistlik. Mõistlikkus peaks tulenema juhtumi asjaoludest. Seega ei ole kohus kohustatud ära kuulama kostja seisukohta. Määruskaebuse esitaja viide TsMS § 377 lg-le 1 ei ole asjakohane, kuna kohus võib sõltumata TsMS § 377 lg-s 1 sätestatust hagi tagamise korras reguleerida vaidlusalust õigussuhet TsMS § 377 lg 2 alusel.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu määrust tuleb vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise ulatuse osas osaliselt muuta. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Sama seadustiku

§ 378 lõike 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on iseenesest õigesti otsustanud hageja taotluse alusel vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida, kohustades kostjat hoiduma tegevusest, mis takistaks hagejal Taara puiestee kinnisasjale Näituse tänavalt juurdepääsu, kuid kostjat ülemäära koormavad on kohtu poolt talle pandud kohustused tagada üle oma kinnistu juurdepääs hageja kinnistule mistahes isikutel ja kõrvaldada viivitamatult juurdepääsu takistav tõkkepuu. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtul tulnuks hagi tagamise taotlus jätta üldse rahuldamata, kuna Maa-amet ei ole juurdepääsuvajadust piisavalt põhjendanud ning tõendanud ja Maa-ametil on olemas juurdepääs oma kinnistule Taara puiesteelt, aga samuti, et kostjat ei saa menetluses kohustada tagama hageja rentnikule juurdepääsu, ei ole põhjendatud. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Nimetatud sättest tuleneb seega, et hageja ei pea hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ilmtingimata tõendama, vaid piisab, kui hageja esitab need asjaolud ning need veenavad kohut hagi tagamise vajalikkuses. Käesoleval juhul on hageja hagi tagamise taotluses vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajadust piisavalt põhistanud, sest esitatud asjaoludest nähtuvalt vajab hageja oma põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmiseks ametiautodega juurdepääsu oma kinnistul asuvale siseõuele ja garaažidele just nimelt üle kostja kinnistu, samuti vajab seda oma ettevõtlusega seotud tegevuses hagejalt pagaritöökojaks ruume rentiv äriühing, kuid kostja on nimetatud juurdepääsu tõkkepuuga sulgenud. Asja materjalidest (Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna 06.02.2006 kiri nr 9-2.1/02520) nähtub, et Maa-ametil ei ole võimalik kasutada sõidukitega liiklemisel Taara puiestee siseõue ja sealt välja juurdepääsuteed Taara puiesteelt, kuna liiklemine sealtkaudu oleks vajaliku nähtavuskauguse puudumise tõttu ohtlik. Kostja peab tulenevalt AÕS §-st 156 lg 1 tagama juurdepääsu ka Taara pst rentnikule, kuivõrd valitseva kinnisasja rentnikul on õigus kasutada juurdepääsu üle teeniva kinnisasja võrdselt valitseva kinnisasja omanikuga, ning kohus võib taoliselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet ka hagi tagamise korras. TsMS § 378 lõikest 4 tuleneb, et kohaldatav hagi tagamise abinõu ei tohi olla kostjat ülemäära koormav. Ringkonnakohus leiab, et kostjale kohustuste panemine tagada üle oma kinnistu juurdepääs hageja kinnistule mistahes isikutele ja kõrvaldada juurdepääsu takistav tõkkepuu (maakohus on ilmselt siin kõrvaldamise all silmas pidanud tõkkepuu ülestõstmist, mitte tõkkepuu kui seadme tervikuna eemaldamist) on teda ülemäära koormavad, kuivõrd kostja ei pea taluma olukorda, kus X läbivat juurdepääsuteed kasutavad oma sõidukite parkimiseks kõrvalised isikud. Arvestades käesoleva hagi eesmärki tuleb hagi tagamise korras kindlustada vaid hageja ametisõidukite ja Taara kinnistut teenindava muu transpordi (sh rentnikku teenindav transport) läbipääs üle X kinnistu. Nimetatu tagamiseks ei ole ilmtingimata vajalik tõkkepuu kestev ülevalhoidmine, vaid piisab, kui kostja annab hagejale üle ühe (või kokkuleppel ka mitu) tõkkepuu tõstmist võimaldavatest kaugjuhtimispultidest. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väited maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest. Määruskaebuse esitaja viide TsMS § 377 lõikele 1 ei ole asjakohane, kuna kohus võib TsMS § 377 lõike 2 kohaselt hagi tagamise korras reguleerida esialgselt vaidlusalust õigussuhet sõltumata TsMS § 377 lõikes 1 sätestatust. Samuti ei ole õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus oleks pidanud TsMS § 384 lõikest 3 tulenevalt enne hagi

tagamise otsustamist kostja ära kuulama. TsMS § 384 lg 3 ei sätesta kohtule kohustust kostja eelnevaks ärakuulamiseks.

Egon Konsand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.