Muud › Muud hagiasjad

kohustamine hoidumaks mistahes tegevusest, mis takistaks juurdepääsu Taara puiestee 2 kinnisasjale X tänavalt, sealhulgas kõrvaldama viivitamatult juurdepääsu takistav tõkkepuu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 3-7, 209-213) Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu esitas 13.09.2006 kohtule hagi KÜ X 7 vastu, milles taotles AÕS § 156 lg 1 alusel määrata juurdepääs X 2 kinnistule üle X 7 kinnistu. 18.09.2006 määrusega tagas kohus hageja taotlusel hagi ja kohustas hagi tagamise korras korteriühistut X 7 hoiduma mistahes tegevusest, mis takistaks juurdepääsu Taara puiestee 2 kinnisasjale X tänavalt, sealhulgas kõrvaldama viivitamatult juurdepääsu takistav tõkkepuu. 16.04.2007 määrusega asendas kohus kostja KÜ X 7 kinnisasja X 7 kaasomanikega Maarja Must, Ülle Taru, Jüri Sõber, Margus Tõnnov, Andres Vutt, Margit Vutt, Katrin Johanson, Hannes Kollist, Tartu linn, Stig Ragnar Gregor Pellijeff, Fei Long OÜ, Anu Õunapuu, Anneli Susi Persidski ja Tiiu Konrad. Hageja taotleb määrata X 2 kinnistu, registriosa nr 5239503, igakordse omaniku kasuks mootorsõidukitega juurdepääs X 2 asuvale kinnistule üle X 7 kinnistu, registriosa nr 4600803, tööpäevadel ajavahemikul kell 5:00 kuni 20:00 ning kanda

juurdepääsuõigus vastavalt AÕS § 621 lõikele 2, § 63 lõike 1 punktile 4 ja § 141 lõikele 3 märkusena kinnistusraamatusse. Hagiavalduse kohaselt kuulub Maa-ametile kinnisasi asukohaga X 2 ja piirneb idast Taara puiesteega, kust pääseb kinnistul asuvasse büroohoonesse, kuid mitte kinnistul asuvasse sisehoovi. Hoolimata asjaolust, et X 2 kinnisasi külgneb Taara puiesteega, puudub võimalus pääseda Taara puiestee kaudu mootorsõidukiga X 2 sisehoovi. Maa-ameti büroohoonele ja garaažidele on juurdepääs mootorsõidukitega võimalik ainult üle X 7 kinnisasja. ENSV Tartu Linna TSN TK Ehituse ja Arhitektuuri osakonna poolt 20.10.1965 X 2 asuva administratiivhoone juurdeehituse asendiplaani kohaselt on juurdepääs (sissesõit) büroohoonele ja garaažidele määratud X 7 asuva hoone kõrvalt. OÜ Randem Haldur edastas 18.01.2006 Maaametile teatise, et alates 31.03.2006 sulgeb Tartus X 7 maja oma sisehoovi ning seoses sellega ei ole võimalik Maa-ameti autodega läbi sõita X 7 maja hoovist. Teatise alusena on märgitud maja üldkoosoleku 15.01.2006 otsus. Maa-amet tegi 26.01.2006 kirjaga KÜ-le X 7 seoses viidatud teatega ettepaneku AÕS § 156 lg 1 alusel sõlmida leping X 7 asuvale kinnistule reaalservituudi seadmiseks X 2 kinnistu kasuks. Korteriühistu omapoolseid ettepanekuid ei esitanud. Lahenduse leidmiseks on hageja pöördunud Tartu Linnavalitsuse poole, et selgitada välja võimalikud variandid mootorsõidukiga juuredpääsu tagamiseks X 2 sisehoovi. Tartu Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakonna 06.02.2006 kirja nr 9-2.1/02520 kohaselt ei ole juuredpääsu rajamine X 2 krundile ainult Taara puiesteelt lubatud, kuna mööda tänavat sõitvale ja krundilt väljuvale sõidukile ei ole ristumisel tagatud piisav nähtavuskaugus. Samuti ei võimalda olemasoleva büroohoone ja naaberkrundi kõrvalhoone vaheline kaugus ja konfiguratsioon suuremate sõidukite (veoauto) pääsu olemasolevate garaažideni. Maa-ameti 06.07.2006 kirjaga anti korteriühistule ülevaade kavandatavast tegevusest, mis võiks viia mõlemaid pooli rahuldava resultaadini. Maa-amet pakkus välja tööde loetelu, mille arvestuslik maksumus on ca 170 000 krooni, et korrastada juurdepääs üle X 7 asuva kinnisasja ning asfalteerida ka ühistule kuuluv sisehoov. Maa-amet tegi ettepaneku seada kinnistule X 7 läbipääsu tagav tasuta servituut 99 aastaks kinnistu X 2 igakordse omaniku kasuks. KÜ X 7 sulges aga ette teatamata 30.08. tööpäeva alguseks juurdepääsutee X 2 asuva Maa-ameti büroohoone ja garaažide juurde. Seoses juurdepääsutee sulgemisega on oluliselt takistatud Maaameti kui valitsusasutuse põhimääruses sätestatud tegevus, ei ole võimalik kasutada mootorsõidukeid kontrollmõõdistamiste teostamisel, millise töökomplekti soetusmaksumus on 1,8 miljonit krooni ning kahte suurendatud läbivusega maastikuautot. Kuna nimetatud töökomplektid koosnevad mitmest osast ning on suhteliselt rasked, on hädavajalik transportida need hoiukohale võimalikult lähedale. Ilma autotranspordiga sisehoovi pääsemiseta ei ole see mõeldav. Maa-amet soovib talle kuuluva kinnistu sisehoovi kasutada ka parkimiseks. Taara puiesteel ei ole võimalik parkida sõidukeid, kuna sõidutee, mis külgneb X 2 büroohoonega on väga kitsas. Arvestades, et Taara puiesteed pidi kulgeb linnaliini transpordibuss nr 6, ei ole parkimine tänavale võimalik ka selle tõttu, et buss ega ka teised suuremõõtmelised mootorsõidukid ei mahu pargitud autode kõrvalt mööda. Samuti on oluliselt takistatud X 2 keldrikorrusel ruume rentiva äriühingu põhikirjaline tegevus. Tulenevalt hoone X 2 ehituslikest eripäradest on rentnikul võimalus oma tegevuseks vajalikku kaupa ning toodangut transportida üksnes läbi X 7 kinnistu kulgeva teeosa. Samuti ei ole võimalik prügi äravedu X 2 kinnistult, mis tulenevalt kehtestatud sanitaarnõuetest ning asjaolust, et rentniku puhul on tegemist toiduaineid käitleva ettevõttega, võib tähendada nimetatud ettevõtte tegevuse peatamist, mis põhjustaks olulisi kahjusid ettevõttele ning tooks kaasa vastavad nõuded rendileandja vastu. Juurdepääsutee määramisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga. Kinnisasjale X 2 on olnud mootorsõidukiga juurdepääs alates 1960. aastast X tänava kaudu, mil valmis büroohoone. Seega on kasutatud ligi 46 aastat X 2 sisehoovi sõitmiseks X 7 maja kõrval asuvat juurdepääsuteed. Kuna X 2 sisehoovi on sõidetud mootorsõidukiga ainult X tänava kaudu, siis peaks korteriühistu X 7 liikmed olema harjunud ja leppinud juurdepääsutee kasutamisega Maa-ameti töötajate poolt. Kostjate vastuväited (tl 49-57, 97-102)

Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt:

parkimise küsimuse saab lahendada juurdepääsuga Taara puiesteelt. Kostjad märgivad, et seni on nimetatud õues parkinud nähtavalt Maa-ameti või tema töötajate sõiduautod, kusjuures tavaline parkivate sõidukite arv on 1-3.

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Antud vaidluse eripära on see, et hageja kinnisasi piirnebki avalikult kasutatava teega – Taara puiesteega. Kohtumenetluses poolte vahel enam sisulist vaidlust, et hageja pääseb jalgsi ja sõiduautoga Taara puiesteelt oma kinnisasjale, polnud. Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, kas hageja pääseb oma kinnisasjale suuremate mootorsõidukitega (maastur, väikebuss, veoauto), kas nimetatud sõidukitega juurdepääs on hagejale vajalik ja kui, siis mis ulatuses. Riigikohus on otsustes nr 3-2-1-85-05 ja 3-2-1-33-04 leidnud, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-85-05 rõhutanud, et kohus peab juurdepääsuõiguse andmise lahendama poolte huvide kaalumise teel lähtudes õiglusest. Kaalumine tähendab kohtu diskretsiooniotsust, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid. Kuna antud asjas on hagejal võimalik pääseda oma kinnistu sisehoovile avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistu ja võõra kinnistu kaudu, siis peab otsustus viimase juurdepääsuõiguse kasuks kohtu arvates olema äärmiselt põhjendatud, tõsine ja kaalukas. Siinkohal nõustub kohus täielikult kostjate vastuväidetega hagile, et hagejal on vajalik juurdepääs oma kinnistule avalikult teelt olemas oma kinnistu kaudu, juurdepääs Taara puiesteelt on piisav ja koormatava kinnisasja omanike õiguste kitsendused on ebaproportsionaalselt suured võrreldes juurdepääsu taotleja huviga. Juurdepääsu võimatust X poolt on hageja põhistanud peamiselt kahe asjaoluga: on liiklustehniliselt ohtlik ja ei taga suuremate sõidukite (veoauto) pääsu olemasolevate garaažideni. Kohus leiab, et need hageja väited ei ole põhjendatud ja on tõendamata. Liiklustehnilise võimatuse kohta on hageja esitanud Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna kirja 06.02.2006 nr 9-2.1/02520 (tl 8). Selles on avaldatud seisukoht, et juuredpääsu rajamine ainult Taara puiesteelt ei ole lubatud, kuna mööda tänavat sõitvale ja krundilt väljuvale sõidukile ei ole ristumisel tagatud piisav nähtavuskaugus. Kohus leiab, et kohalikul omavalitsusel ei ole pädevust niisugusel kujul keelata kinnistult väljasõitu, küll on kohaliku omavalitsuse ülesandeks koordineerida linnasisest liikluskorraldust. Taara puiestee lõik on liiklusmärgi 351 mõjualas ning sellel on suurim lubatud kiirus 30 km/h, mis tähendab, et Taara pst-l sõidavad autod piisavalt aeglaselt, et reageerida X 2 krundilt väljasõitvale autole. Kohtu arvates on liikluskorraldust võimalik ka tehniliste lahendustega muuta tagades selle liiklusohutuse, nt paigaldades ristmikule peegli. Ka on juurdepääs Taara puiesteelt piisavalt lai, et sellest mahuks läbi veoauto, mis vastab Euroopa Liidus kehtestatud standardile 2,5 m (Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass). Lisaks on X 2 hoov piisavalt kitsas, et sellele veoautoga sõitmine on ka X tänavalt probleemiks. Kohus on asjas toimetanud kaks paikvaatlust. 09.04.2008 paikvaatlusel (tl 177-178) vaatles kohus mõlemat juurdepääsu X 2 kinnistule ning mõõtis X 2 ja naaberkinnisasja värava laiuse postist-postini - 3 m. Kohus vaatles kohapeal ka X hoovist väljasõitu, mille põhjal võib tuvastatuks lugeda, et X hoovist on võimalik välja sõita Taara pst-le piisava pöörderaadiuse tõttu ja ka naaberkrundilt sõidetakse samuti Taara pst-le välja. 13.06.2008 paikvaatlusel (tl 206-207) tuvastas kohus, et Maa-ameti poolt viidatud põhimääruses sätestatud tegevuseks vajaliku sõidukiga Nissan Double Cab pääseb sisehoovist läbi Taara pst-le. X juurdepääsust oleks läbi sõitnud ka buss Nissan Primaster, mille tehnilised andmed on: laius 1904, kõrgus 1940, pikkus 5182, kuid takistuseks osutusid krundi ja naaberkrundi piiril kasvava heki oksad. Heki lõikamisel hooldamise korras oleks ka väikebuss X juurdepääsust läbi sõitnud. Hagejal puudub vajadus prügiveo korraldamiseks kasutada X hoovi,

kuna ratastel prügikonteinerid on võimalik paigutada X sissepääsu juurde. Hageja väiteid juurdepääsu põhjendamisel üle kostjate kinnistu tema büroohoone keldrikorrusel rentnikuna tegutseva pagaritöökoja vajadustega, peab kohus asjakohatuteks. Nähtuvalt registriosa nr 5239503 väljavõttest on selle 1. jaos hageja kinnisasja näol tegemist 100% ühiskondlike hoonete maaga ning põhjendamatu on taolises olukorras panna hageja rentnikele juurdepääsuõiguse tagamise ja lepingu täitmise kohustust kostjatele. Hageja on viidanud juurdepääsu nõudes üle X 7 kinnistu tavale ja ka sellele, et on seda juurdepääsu senini kasutanud ning 1965. aastal koostatud administratiivhoone juurdeehituse kooskõlastatud projektile, milles nähti juurdepääs krundile X tänavalt. Kohus leiab, et ehkki varasemat tava juurdepääsu kohta üle kostjate kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16) ja ei kaalu üles kostjate huvi vähem koormava juurdepääsu vastu. Pigem on küsimus selles, et objektiivselt võib Taara puiestee poolne juurdepääs olla hagejale ebamugavam, sest Taara puiesteel on kaks suunarada teineteisest eraldatud haljasalaga ning väravast otse hoovi sissekeeramine ei ole X mööda X tn poolt tulles võimalik. Samuti on juurdepääs sealtpoolt kitsam, kuid see ei ole kaalukaks argumendiks, arvestades asjaolu, et samades mõõtmetes hoovide sissesõite on Tartu linnas teisigi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kinnisasjale juurdepääsu küsimuste lahendamine sõltub eelkõige poolte tahtest ja heanaaberlikest suhetest. Hageja poolt viidatud oma kinnisasja teenindamine on vajalikus ulatuses tagatud ka seadustega. Nt AÕS § 147 võimaldab hagejal kasutada kostjate kinnisasja oma hoone remontimiseks. Päästesõidukitele on tagatud juurdepääs hageja hoone juurde üle kostjate kinnisasja PäästeS § 16 lg 1 p 3 kohaselt. Hädaseisundis tagab kostjate kinnisasja kasutamise ka TsÜS § 141. Kostjad on väitnud kohtuistungitel kui ka paikvaatlustel, et hageja viidatud nn suuremate mootorsõidukite läbipääs erandolukordades üle nende kinnistu on kokkuleppe küsimus ja nad on valmis seda vajadusel lubama. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kuna hageja kinnistule on juurdepääs Taara puiesteelt olemas, on see AÕS § 156 lg 1 järgi aluseks hagi rahuldamata jätmiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada 18.09.2006 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud korteriühistu X 7 kohustamine hoidumaks mistahes tegevusest, mis takistaks juurdepääsu Taara puiestee 2 kinnisasjale X tänavalt, sealhulgas kõrvaldama viivitamatult juurdepääsu takistav tõkkepuu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostjate menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.