Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige H L . Korraldada Tootjate Ühistu Järvajõe Mets võlausaldajate esimene üldkoosolek 04.05.2007 kell 13.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada halduritele hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotiotsuse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtuotsuse tehakse teatavaks 11.04.2007 kell 14.00 Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotiotsus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest apellatsioonkaebuse esitamisega Viru Ringkonnakohtule. Võlausaldaja avaldus Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.03.2003 ja 02.02.2005 kapitalirendilepingud, mis 21.04.2006 sõlmitud lepingiga loeti lõppenuks alates 18.04.2006. Võlgnikul oli sellest tulenevalt kohustus hüvitada nii selleks hetkeks tekkinud kui ka tulevikus tekkivad rahalised kohustused, kohustudes tähtaegade rikkumise korral tasuma viivist 0,3% . 22.01.2007 saatis võlausadlaja võlgnikule pankrotihoiatise, millega kohustas hiljemalt 09.02.2007 tasuma võlausaldajale kõik võlad. Võlgnik seda ei teinud. Pankrotihoiatuses märgitult oli 22.01.2007 seisuga võlg 564 498.21 krooni Võlausaldaja on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Võlgniku seisukoht

Võlgnik oma juhatuse liikme isikus tunnistab võlgnevust ja pankrotisituatsiooni. Kohustusi on rohkem, kulud ületavad tulusid. Tegevus lõppes 2006.a. kevadel. Võimalust äriühingu tervendamiseks ei näe. Ajutise halduri aruanne Aruande kohaselt pankrotimenetluse alustamisel on teenuse osutamine lõpetatud ja teenuse osutamiseks vajalikud masinad liisingutele tagastatud. Olemasolev vallasvara on TÜJM juhataja vastutaval hoiul, kinnisvara on koormatud hüpoteekidega. Pankrotiavalduse esitamise eelneval ajal korraldas raamatupidamist lepingu alusel OÜ Ärger PH, isikuna on raamatupidamist teostanud I K .Juhatuse liige on kinnitanud, et raamatupidamine oli korraldatud vastavalt seaduses ettenähtule. 2006 majandusaasta tulemuste eest lasub vastutus ainult juhatajal, kui üldkoosolek seda heaks ei kiida. TÜJM juhatuse liige ei vaidle vastu pankrotiavalduses taotletule. TÜJM oli ise väidetavalt valmis esitama pankrotiavalduse, kuna majanduslik olukord ei võimaldanud kohustusi täita ja puudub soov majandustegevust jätkata. Samas TÜJM tunnistab kohustust SEB Ühisliisingu ees summas 368 969 krooni, SEB Ühisliisingu pankrotiavalduses on nõue summas 564 498,21 krooni. Antud juhul ei ole küsimus nõude selguses, summalised erinevused kuuluvad lahendamisele nõuete kaitsmisel pankrotimenetluses. Küsimus on pigem selles, kas liisitud vara müügikahjum peab jääma ainult ühe poole kanda. 2006 majandusaasta aruande kohaselt on töötajaid kuus. Juhatuse liikme sõnade kohaselt TÜJM töötajaid ei ole, töölepingud on lõpetatud 2006 aasta kevadel ja vastavalt töötasu ja kompensatsioonid välja makstud. Esitatud aruannete kohaselt ei ole TÜJM majandustegevus olnud kasumis aruandluses esitatud periood jooksul, alates 2004 kuni 2006. Kahjumit teeniti vastavalt 2004 aastal -1,4 miljonit krooni ja 2005 ca 0,6 miljonit krooni. 2006 majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt esitab juhatuse liige samu asjaolusid majandusraskuste tekkimisel nagu 2005 majandusaasta lõpus, lisades RMK komplekspuhkuste aja, samuti selle, et Hansaliising ei andnud pikendust, liisitud vara anti tagasi ja lõpetati majandustegevus. Müügitulu vähenes 2006 aastal võrreldes 2005 aastaga ca 3,0 miljonit krooni. 2006 majandusaasta tegevuskahjum on suurenenud võrreldes 2005 aastaga ca 1,4 miljonit krooni, kuni 1,9 miljoni kroonini. Oluliselt suurenesid muud ärikulud. 2006 majandusaasta aruande kohaselt on suurimaks kahjumi saamise põhjuseks põhivara vähenemine, mis seisnes liisitud vara tagastamises liisinguandjatele. Üheks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib pidada keskendumist ühele suurele pakkujale RMK-le, mis kajastub nii juhatuse liikme poolt esitatud andmetes ja majandusaasta aruannetes. RMK tegevuse muutused mõjutavad oluliselt TÜJM majandustegevust, ajutise halduri arvates oleks pidanud juba 2005 aasta lõpus kaaluma edaspidise majandustegevuse jätkamise viisi ja võimalusi. Esitatud andmete kohaselt moodustasid peamise vara liisitud masinad. 2004 aastal on liisitud vara arvestatud põhivarana summas ca 5,2 miljonit krooni, 2005 aastal ca 4,4 miljonit krooni ja 2006 aasta lõpuks ei olnud vara seoses tagasiandmisega enam liisingutele, väljaarvatud TÜJM endale kuuluv vara. Samas kohustusi on arvestatud (lühi-ja pikaajalised kokku) 2004 aastal summas ca 6,4 krooni, 2005 ca 5,6 miljonit krooni, 2006 aastal ca 2,3 miljonit krooni. Teiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võibki pidada teenuse osatamiseks kogu vajaliku tehnika rentimist. Antud juhul kulus liisingutele kogu teenitus ning iga väiksemgi müügitulu muutus tekitas raskusi liisingute tasumisel. Kolmandaks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab pidada majandusnäitajate mittearvestamist majandustegevuses otsuste vastuvõtmisel. Raamatupidamise aruandlus oli olemas, kuid seda ei kasutatud seisundi hindamiseks. Pidev kahjum majandustegevusest oleks pidanud juhataja otsuseid mõjutama nii edaspidise majandustegevuse korraldamisel kui ka täiendavate kohustuste võtmisel. 2005 aasta lõpul oli juhatajal ka endal kahtlusi

majandustegevuse jätkamises, samas ei tea ajutine haldur, et juhataja oleks teinud üldkoosolekule mingeid ettepanekuid tegevuse jätkamiseks, vaid pigem jätkati nagu varem, lootuses lihtsalt olukorra paranemisele. Ajutine haldur ei tea, kas raamatupidaja tegi juhatajale õigeaegselt märkusi majandusraskuste olemasolust. TÜJM esindaja pool esitatud dokumentide kohaselt on TÜJM vallasvara summas 12 881 krooni. Buss Ford Transit (registrimärgiga xxxx) ei ole sõidukorras ja vajab remonti, sõiduauto VAZ 2106 (registrimärgiga xxxx) on sõidukorras, ülevaatus tegemata ja kütuse tankurmahuti väärtusega 12 881 krooni. Nimetatud vara asub xxxx. 29.03.2007 Eesti Riikliku Autoregistri teate kohaselt on TÜJM arvel veel sõiduauto VAZ 2121 (registrimärgiga xxxx) ja traktor Belarus 82L (registrimärgiga xxxx). Juhatuse liikme selgituste kohaselt kuuluvad viimati nimetatud sõidukid mahakandmisele. 29.03.2007 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teate kohaselt omab TÜJM asukohaga Järvajõe küla, Tamsalu vald, Lääne-Virumaa ehitisi registrikoodiga nr 108030145, 108030146, 108030147. Juhatuse liikme sõnade kohaselt on tegemist endise mesindushoonega koos garaaži ja kuuriga. Väärtus hinnanguliselt kuni 150 000 krooni. 29.03.2007 Harju Maakohtu kinnistusosakonna teate kohaselt omab TÜJM alljärgnevaid kinnisvara: - Maatulundusmaa, kinnistu nimega Arni-Gustavi, registriosanumbriga 1395731, asukohaga Lääne-Virumaa Kadrina vald, Rõmeda küla, pindalaga 7,16 ha,. Kinnistule on seatud esimesele järjekohale ühishüpoteek Hansa Liisingu kasuks summas 650 000 krooni ja teisele järjekohale hüpoteek Eksar-Transoil AS kasuks summas 338 733 krooni. Kinnistul on männi puistu, keskealise küpsusega. - Maatulundusmaa, kinnistu nimega Kõrgemäe, registriosanumbriga 1883131, asukohaga Lääne-Virumaa Tamsalu vald, Piisupi küla, pindalaga 4,0 ha. Kinnistule on seatud esimesele järjekohale ühishüpoteek Hansa Liisingu kasuks summas 650 000 krooni ja teisele järjekohale hüpoteek Eksar-Transoil AS kasuks summas 338 733 krooni. Kinnistul on kuuse ja kase puistu, keskealise küpsusega. - Maatulundusmaa, kinnistu nimega Päikese, registriosanumbriga 2256331, asukohaga Lääne-Virumaa Laekvere vald, Alekvere küla, pindalaga 8,68 ha. Kinnistule on seatud esimesele jäejekohale hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 80 000 krooni, teisele järjekohale ühishüpoteek Hansa Liisingu kasuks summas 650 000 krooni ja kolmandale järjekohale hüpoteek Eksar-Transoil AS kasuks summas 338 733 krooni. Kinnistul on männi, kuuse ja kase puistu, keskealise küpsusega. - Maatulundusmaa, kinnistu nimega Vihma, registriosanumbriga 2351131, asukohaga LääneVirumaa Laekvere vald, Alekvere küla, pindalaga 10,46 ha,. Kinnistule on seatud esimesele järjekohale hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 76 000 krooni, teisele järjekohale ühishüpoteek Hansa Liisingu kasuks summas 650 000 krooni ja kolmandale järjekohale hüpoteek Eksar-Transoil AS kasuks summas 338 733 krooni. Kinnistul on männi, kuuse, kase ja haava puistu, keskealise küpsusega. - Maatulundusmaa, kinnistu nimega Saaremetsa, registriosanumbriga 3635231, asukohaga Lääne-Virumaa Tamsalu vald, Kuie küla, pindalaga 8,0 ha. Kinnistule on seatud esimesele järjekohale ühishüpoteek Hansa Liisingu kasuks summas 650 000 krooni ja kolmandale järjekohale hüpoteek Eksar-Transoil AS kasuks summas 338 733 krooni. Kinnistul on, kuuse, kase ja haava puistu, täisküpsusega. TÜJM esindaja hindab kinnistute väärtuseks summas 385600 krooni. Metsaga kaetud kinnistute väärtus sõltub küll kinnistu suurusest, kuid ka kasvava metsa metsaküpseks saamisest, puidu kogusest ja tema hooldusest. Ajutine haldur eraldi hindamist ei ole teostanud kuna puudub vajadus kahelda juhataja selgitustes. Kokku võiks vara väärtust konservatiivselt hinnata ca 550 000 krooni. TÜJM juhatuse liikme poolt esitatud kirjaliku selgituse kohaselt on seisuga 31.03.2007 TÜJM kohustusi summas 2 043 833, 51 krooni. 2006 aasta majandusaasta aruande kohaselt on kohustusi summas 2 270 625 krooni. Kohustuste erinevus tuleneb ka arvestuse metoodikast. Näiteks kui TÜJM tunnistab kohustust SEB Ühisliisingu ees summas 368 969 krooni, siis SEB Ühisliisingu pankrotiavalduses on nõue summas 564 498,21 krooni. Vaatamata mõningale

erinevusele andmete esitamisel on TÜJM juhatuse liige kinnitanud esitatud aruandluse kohaselt kohustusi üle kahe miljoni krooni, ca 2,1 miljonit krooni. Tulenevalt eeltoodule on ja tuginedes TÜJM juhatuse liikme poolt kinnitatud andmetele võib vara väärtuseks hinnata ca 550 000 krooni ja kohustuste suuruseks 2 043 833 krooni, seega varaline kate kohustustele on ca 26 %. Kuna enamuses varast on panditud, saavad rahulduse need võlausaldajad, kelle nõue on tagatud esimese või teise järjekoha hüpoteegiga. TÜJM majandustegevus on lõppenud juba 2006 aastal. Niisugune varaline seisund kinnitab SEB Ühisliisingu poolt pankrotiavalduses taotletut, samuti juhatuse liikme poolt esitatud asjaolusid, mille kohaselt äriühingul puuduvad võimalused ja vahendid majandustegevuse jätkamiseks ning võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ka tulevikus. TÜJM varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. TÜJM on püsivalt maksejõuetu, mis on tekkinud kaudselt põhjustel, mida on kirjeldanud TÜJM juhatuse liige oma selgitustes. Näiteks 2004 ja 2005 aastal tuulemurd Skandinaavias, mis mõjutas paberipuu ülestöötamist ka Eestis. Samas on ajutine haldur arvamusel, et maksejõuetuse tekkimist mõjutasid ka muud asjaolud. Iga muutus tellija poolt, (hindade mittemuutmine, nn linnurahu, teede varasem sulgemine, raide vähenemine) koheselt mõjutas sissetulekuid, see omakorda majandustulemusi tervikuna ning kohustuste täitmise võimalusi. Seega oleks tulnud kaaluda veel teisi võimalusi. Teiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli raamatupidamise aruandluse mittearvestamine juhtimisotsuste tegemisel. Majandustegevuse tulem oli kahjumiga 2004 aastal summas 1 416 658 krooni, 2005 aastal summas 571 977 krooni, 2006 aastal summas 1 944 659 krooni. Vaatamata pidevale halvale olukorrale jätkati sisuliselt sama moodi, töötati selleks, et maksta kohustusi liisingutele ja palka töötajatele. Vajalik oleks olnud pöörata tähelepanu majandustegevuse tulemustele ja võtta vastu otsuseid, mis oleks kas vähendanud kahjumit või lõpetada tegevus varem. Jäeti kasutamata finantsnõustaja abi, kelleks võiks olla isegi enda raamatupidaja. Oma majandustegevuse ümberkorraldamisele olek tulnud mõelda juba 2004 aastal. Kolmandaks tekitas maksejõuetuse kogu kasutatava vara rentimine. Antud juhul kulus rendile rohkem kui teenida suudeti. See põhjus seostub eelpool nimetatuga. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt ei ole võimalik anda lõplikult objektiivset hinnangut juhatuse liikme kohta. Pankrotiavaldusele oleks tulnud mõelda juba varem. TÜJM juhatuse liige on kinnitanud, et majandustegevust mõjutasid viimastel aastatel ebasoodsad ilmastiku mõjutused ja põhitellijate käitumine ning juhatuse tegevuses puuduvad jämedad juhtimise vead ja kriminaalsed tegevused. Majanduslikku ebaedu tekkimist ei saa tõesti pidada kriminaalseks ja eelpool nimetatud põhjuseid jämedateks juhtimisvigadeks ilma täiendava uurimiseta edaspidise pankrotimenetluse läbiviimise käigus. Juhatuse liige on osutanud abi ajutisele haldurile, andnud informatsiooni äriühingu kohta, samuti vastutab vara säilitamise eest. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige on püüdnud oma kohustusi täita ning tegemist on pigem tavapärase majandusliku ebaeduga, mis tekib siis kui soovitakse ainult töötada ja unustatakse ära juhtimine. Äriühingu majandustegevust on küll soovitud päästa, kuid pole kasutatud kõiki võimalusi, kaasa arvatud kvalifitseeritud nõustajaid. Tulenevalt eeltoodust on ettepanek rahuldada SEB Ühisliisingu pankrotiavaldus ja kuulutada välja Tootjate Ühistu Järvajõe Mets (reg kood 10318178, asukohaga Tamsalu vald Järvejõe küla) pankrot. TÜJM juhatuse liikme sõnade kohaselt toimus vahetult enne pankrotimenetluse algatamist täitemenetluses vara realiseerimine. Antud juhul oli olnud tegemist pooleleoleva ehitisega. Tagasivõitmise võimaluste kaalumisel tuleks nimetatud toimingud üle vaadata. Ajutise haldur tasuks kujuneb 19 000 krooni ja selle koos kuludega palub ajutine haldur välja mõista Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid, xxxx, arvelduskonto Sampo Pangas nr 332066790006.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest suudab võlgnik katta oma varaga vaid 26% kohustustest ja kuivõrd aktiivset majandustegevust pole toimunud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Esitatud arvandmete alusel, ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine toimub eraldi määrusega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Võlausaldajal ja võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Urmas Tross.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 18.mail 2007.a. Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.