lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-29-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-29-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1021
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-29-07 Tartu, 11. aprill 2007. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Georgi Ðubini hagi aktsiaseltsi Pärnu Postimees vastu ajaleheartiklis esitatud faktide õigusvastaseks tunnistamiseks ja moraalse kahju 100 000 krooni väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-12770 Georgi Ðubini määruskaebus Hageja Georgi Ðubin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Triinu Vernik Kostja aktsiaselts Pärnu Postimees (registrikood xxxxxxxx) 12. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Georgi Ðubini määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 2006. a määrus muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Georgi Ðubin esitas 29. juunil 2005. a Pärnu Maakohtule hagi aktsiaseltsi Pärnu Postimees vastu ajaleheartiklis esitatud faktide õigusvastaseks tunnistamiseks ja moraalse kahju 100 000 krooni väljamõistmiseks.
2.Pärnu Maakohtu 2. mai 2006. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.
3.Hageja esitas 17. mail 2006. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Kuna hageja apellatsioonkaebus ja riigilõivust vabastamise taotlus ei olnud eestikeelsed, andis ringkonnakohus hagejale 24. mai 2006. a määrusega tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kohustades teda esitama nõuetekohased dokumendid hiljemalt 14. juuniks 2006. a. Ringkonnakohus hoiatas hagejat, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse tähelepanuta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. septembri 2006. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale. Määruse kohaselt jättis hageja kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kui tõlget ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsMS § 638 lg-t 2 ja § 33, kui jättis apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata üksnes põhjusel, et hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks apellatsioonkaebuse eestikeelset tõlget. TsMS §-st 33, samuti § 34 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib nõuda võõrkeelse avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi eestikeelset tõlget üksnes siis, kui esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaamatu. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et apellatsioonkaebus oli kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaamatu või et kohtul ei olnud võimalust kaasata omal algatusel menetlusse tõlki. Kohtu nõue apellatsioonkaebuse eestikeelse tõlke esitamiseks rikub hageja põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hageja kannab vangistust kinnises Murru Vanglas. Hageja ei saanud kohtu nõudmist tähtpäevaks täita, sest temal kui vene keelt valdaval kinnipeetaval ei olnud võimalik saada tasuta või ülemääraste raskusteta veneeesti tõlketeenust.

7.Kostja ei ole hageja määruskaebusele vastust esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Kolleegium täiendab TsMS § 692 lg 2 alusel ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
9.Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, tuginedes põhjendusele, et tulenevalt TsMS §-dest 32 ja 33 oli kohtul õigus nõuda kaebuse tõlget eesti keelde, kuid hageja jättis selle kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata.
10.Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult tema apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kolleegium leiab, et hageja kaebeõigust ei ole ebaproportsionaalselt kitsendatud. Hageja venekeelne apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse 17. mail 2006. a. Apellatsioonkaebusest nähtus, et hageja viibib kinnipidamisasutuses. Ringkonnakohus andis hagejale 24. mai 2006. a määrusega tähtaja apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks (eestikeelse tõlke esitamiseks). 1. juunil 2006. a saabus ringkonnakohtusse hageja protest, millele olid lisatud tema maksejõuetusele viitavad dokumendid. Eeltoodut arvestades saatis ringkonnakohus hagejale 5. juunil 2006. a (dokumendis on ilmselt ekslikult märgitud kuupäevaks 5. juuni 2005. a) kirja selgitusega, et hagejal on võimalik taotleda riigilt menetlusabi, kui tal ei ole vahendeid eestikeelse apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kuigi eeltoodud dokument on vormistatud kirjana, on see käsitatav TsMS § 463 järgi kohtumäärusena. Viidatud sätte kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust määrusega. Seega hindas ringkonnakohus konkreetset olukorda ja juhtis hageja tähelepanu sellele, et riigilt menetlusabi taotledes on hagejal võimalus kohtu nõue tõlke esitamiseks täita. Ringkonnakohtu määrusele vastas hageja 12. juuni 2006. a avaldusega, millest ei selgu, miks tal ei ole võimalik kohtu ettepanekut järgida. Samuti ei ole taotletud kaebuse puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist.
11.Kolleegium ei nõustu hageja avalduse väitega, et ringkonnakohtu 5. juuni 2006. a kirjast jääb arusaamatuks, millist riigiabi taotlemist kohus silmas peab. 5. juuni 2006. a määrusest nähtub, et ringkonnkohus selgitas riigilt õigusabi (riigi arvel advokaadi) taotlemise võimalust juhuks, kui hagejal puuduvad vahendid eestikeelse apellatsioonkaebuse esitamiseks. Viidatud kiri ei ole ebaselge. Iseenesest õige on hageja viide sellele, et ringkonnakohtu kiri kannab ekslikku kuupäeva. Eeltoodu ei ole aga aluseks lugeda kohtumäärus ebaseaduslikuks. Hageja kirjavahetus ringkonnakohtuga on toimunud 2006. aastal, mistõttu on ilmne, et ringkonnakohtu kõnealuses määruses on dateering "25.06.2005. a" ekslik. Hageja avalduse kohaselt sai ta aru, et tegemist on eksitusega, ning märkis, et käsitas valesti märgitud aastaarvu "näpuveana". Tulenevalt TsMS § 463 lg-st 2 ja § 447 lg-st 2 saab kohus parandada oma määruses esinevad kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta määruse sisu. Vead parandab kohus määrusega.
12.Kolleegium märgib täiendavalt, et seadusest ei järeldu kohtule kohustust nõuda igal juhul apellatsioonkaebuse tõlget eesti keelde ja selle nõudmise täitmisest keeldumisel jätta dokument tähelepanuta. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (RT III 2007, 5, 40) 1. veebruaril 2006. a tehtud määruse p-s 13 väljendatud seisukoha juurde, et viidatud sättest tulenevalt tuleb kohtutel tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente. TsMS § 33 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kohus võib nõuda, et tõlke kinnitaks vandetõlk või notar või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. TsMS § 33 lg-st 1 järeldub, et võõrkeelse kaebuse tõlke nõudmine ega ka selle nõudmise täitmata jätmisel dokumendi tähelepanuta jätmine ei ole kohtu kohustuseks. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.