Tööõigus › Muud tööõigusasjad

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole hageja täitnud nõuetekohaselt töölepingust ega seadusest tulenevaid kohustusi teostada töö oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega ning hoiduda tööandja kahjustamisest. Kostja tegi hagejale 07.12.2013 ja 17.04.2014 kirjalikud hoiatused. 07.12.2013 kirjaliku hoiatuse põhjuseks oli 29.11.2012 aset leidnud Blackjacki reeglite rikkumine ja 02.12.2013 seletuskirjas tunnistas hageja enda viga. 17.04.2014 kirjaliku hoiatuse põhjuseks oli 25.03.2014 vahejuhtum, millal hageja jäi tööpostil magama ja 03.04.2014 vahejuhtum, millal hageja ei täitnud oma otsese ülemuse korraldusi vahetusevanemate koosoleku protokollimiseks ja diiler XXXinformeerimiseks tema tööaja muudatusest. Hageja ei ole hoiatuste sisule vastu vaielnud. Lisaks eeltoodule ei ilmunud hageja 16.11.2013 tööle. 02.12.2013 seletuskirjas tunnistas ta enda viga. 04.05.2014 ja 11.05.2014 on toimunud intsidendid, kus diiler tegi ruleti mängus nn. „bad spinni“ ja kutsus mängulaua äärde hageja. Hageja lõpetas diileri kutse peale mängu ning pani seejärel ruleti ketta tööle vales suunas, millega rikkus reegleid. 09.05.2014 on toimunud juhtum, kus diiler pillas kaardid maha ja kutsus mängulaua äärde hageja. Hageja ei järginud järjekordselt vahetusvanematele kehtestatud korda ja seega rikkus kehtestatud reegleid. Arvestades hageja töökohustuste korduvat rikkumist, ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles. Kostja korduvalt suuliselt ja kirjalikult hoiatas hagejat enne töölepingu ülesütlemist. Hageja näol oli tegemist nn. juhtiva töötajaga, kellelt oodati eriti töökohustuste hoolast ja täpset täitmist. 29.05.2014 ülesütlemisavaldusest nähtuvad hagejale etteheidetavad teod ning viited ülesütlemise aluseks olevatele varasematele rikkumistele. Hagejaga töösuhte lõpetamise tingisid mitte üksnes 04.05.2014, 09.05.2014 ja 11.05.2014 intsidendid, vaid hageja pikaaegsed rikkumised kogumis.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

et dokumentide tõlkimine on rahaliselt kulukas (lk 170). Samas sätestab TsMS § 33 lg 3, et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Riigikohtu praktikast nähtuvalt tuleneb TsMS § 33 lg-st 3 kohtule kaalutlusõigus otsustada, kas kohus arvestab asja lahendamisel esitatud ja eesti keelde tõlkimata dokumente (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-07 (p 12)). Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada kõik hageja esitatud mh ingliskeelsed dokumendid. Hageja on esitanud eesti keelde tõlgituna need väljavõtted ingliskeelsetest dokumentidest, millele ta tugineb oma väidetes. Samas on hageja põhistanud, et dokumentide tervikuna tõlkimine on kulukas ja ei ole seega asja lahendamise väikeste kulude seisukohalt otstarbekas.

Kostja koostas hagejale 29.11.2013 rikkumise kohta 07.12.2013 hoiatuse (lk 63), mille hageja allkirjastas. Hageja ei ole hoiatuses märgitud rikkumisele vastu vaielnud ega märkinud hoiatusele, et ta keeldub hoiatusele allkirjastamast, kuna ei ole talle etteheidetavat rikkumist toime pannud. Seega on 29.11.2013 rikkumine tõendatud hageja seletuskirjaga ja kostja hagejale tehtud hoiatusega. 7.3 Kostja heidab hagejale ette, et hageja jäi 25.03.2014 oma töökohal magama. Vahejuhtumi kohta esitas hageja 14.04.2014 seletuskirja (lk 64 – 65), milles kinnitas, et jäi töökohal magama ning vabandas ja avaldas kahetsust juhtunu pärast. Kostja tegi hagejale 25.03.2014 toimunuga seoses hoiatuse 17.04.2014 (lk 66). Hageja ülesandeks oli vahetuse jooksul kasiino töökorralduse tagamine (ametijuhendi p 3.1, lk 12), diilerite/krupjeede tegevuse jälgimine läbi video ja valvekaamera (ametijuhendi p 3.7, lk 12) ja stuudio jälgimine (ametijuhendi p 3.9, lk 12). Töökohal magama jäämist saab kohtu hinnangul pidada töökohustuse rikkumiseks, kuna tähelepanelikkus ja kasiinos toimuva jälgimine on hageja kui vahetusevanema töös oluline, mida kinnitab ka eeltoodud ametijuhendis sätestatud hageja kohustused. Hageja ei ole 14.04.2014 seletuskirjas rikkumisele vastu vaielnud ega väitnud, et tema jäi magama, kuna kostja ei võimaldanud puhkepausi. Hageja ei ole rikkumisele ka 17.04.2014 hoiatuses vastu vaielnud. Samuti sätestab 12.03.2014 juhend töötajate õiguse kasutada puhkepause (lk 95). Hageja ei ole väitnud, et temal ei olnud võimalik puhkepause kasutada. Seega on 25.03.2014 rikkumine tõendatud hageja 14.04.2014 seletuskirjaga ja 17.04.2014 hoiatusega. 7.4 Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei täitnud 03.04.2014 oma otsese ülemuse (operatsioonide juhi) XXXkorraldusi vahetusevanemate koosoleku protokollimiseks ning diiler XXXinformeerimiseks tema tööaja muudatusest. Hageja kohustus täita operatsioonide juhi poolt antud tööülesanded tuleneb töölepingu seaduse p-st 1.4 (lk 6) koosmõjus ametijuhendi p-ga 3.12 (lk 12). Töölepingu p-i 1.4 järgi võib tööandja määratleda täpsemad tööülesanded ametijuhendis. Ametijuhendi p-st 3.12 nähtuvalt on hageja ülesandeks täita kasiino operatsioonide juhi poolt antud ühekordsed tööülesanded. XXXseletuskirjast nähtuvalt (lk 146) andis tema hagejale kui viimase otsene ülemus korralduse koostada vahetusevanemate koosoleku protokoll ja informeerida XXXtema järgmise tööpäeva tööaja muudatustest. Hageja ei ole operatsioonide juhi XXXkorraldused täitnud. Seega on eeltooduga tõendatud, et hageja ei täitnud oma vahetu ülemuse korraldust, kuigi see oli tema tööülesandeks tulenevalt töölepingu p-st 1.4 ja ametijuhendi p-st 3.12. Hageja poolt 25.03.2014 ja 03.04.2014 rikkumiste toimepanemist kinnitab ka kostja poolt hagejale 17.04.2014 tehtud hoiatus (lk 66), millele kirjutas hageja alla. Hageja ei ole hoiatuses märgitud rikkumisele vastu vaielnud ega keeldunud sellele allkirjastamast, nt tuues põhjuseks välja, et tema ei ole talle etteheidetavad rikkumised toime pannud. Kohus aktsepteerib XXXseletuskirja dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes. Hageja ei ole väitnud, et 29.08.2014 seletuskirja ei ole koostanud XXX. Seetõttu on lubatav isiku seletuse esitamine 03.04.2014 vahejuhtumi kohta kirjalikus vormis seletuskirjana.

7.5 Kostja heidab hagejale ette, et 04.05.2014 ja 11.05.2014 leidsid aset vahejuhtumid, kus diiler tegi ruleti mängus nn „bad spinni“ ja kutsus mängulaua äärde hageja, kes lõpetas mängu ning pani seejärel ruleti ketta tööle vales suunas, rikkudes sellega kehtestatud reeglid. Reeglite kohaselt pidi hageja panema ruleti ketta tööle samas suunas kuidas see keerles enne „bad spinni“ (lk 117, 124). Hageja esitas toimunu kohta 22.05.2014 seletuskirja (lk 125 - 126), kus vabandab tekitatud ebamugavuste pärast ja teatab, et sai vahetusevanema juhendist valesti aru ning tunnistab, et keerutas ratast vales suunas. Seega tunnistas hageja rikkumise toimepanemist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna vahetusevanema juhend on inglise keeles, siis ei saa eeldada, et kõik töötajad (sh hageja) saaks sellest ühtemoodi aru. Vahetusevanema ametijuhendist nähtuvalt eeldatakse töötajalt kõrgtasemel inglise keele oskust. Seega pidi hagejal olema inglise keele oskus tööks vajalikul tasemel ning hageja pidi viima ennast kursi tööd reguleerivate juhenditega ning juhinduma nendest tööülesannete täitmisel ja neid korrektselt täitma. 04.05.2014 ja 11.05.2015 rikkumised on tõendatud hageja 22.05.2014 seletuskirjaga. 7.6 Kostja heidab hagejale ette, et 09.05.2015 toimus juhtum, kus diiler pillas kaardid maha ja kutsus mängulaua äärde hageja, kes rikkus kehtestatud reeglit, segades kaardid ära, kuid vastavalt juhendile oleks hageja pidanud tooma lauda uued kaardid (lk 117, 124). Hageja esitas 22.05.2014 seletuskirja (lk 127 - 128), kus möönab, et võis eksida ja palub vabandust. Hageja seletuskirjast nähtuvalt pillas diiler neli kaarti lauale, kui ta neid lukustatavast karbist välja võttis ning üks kaart jäi avatuks (pildiga ülespoole) ja kaardivahetuse laual ei olnud valmissegatud kaarte olnud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et probleemi lahendamisel pidi hageja lähtuma juhendi p-st 7.1.5 (lk 117, 124), mitte aga p-st 2.2.9.4 (lk 87), mis rakendub kaardisegamise protseduurireeglitele. Tulenevalt juhendi p-st 7.1.5 pidi hageja tooma kaardivahetuse laualt uued kaardid, et asendada pillatud kaardid. Hageja oleks pidanud kaardid mitte ära segama, vaid kaardid ära vahetama, et vältida võimalust, et kaardid võiksid olla mängijatele paljastatud. Juhendi p-st 7.1.5 nähtuvalt ei pea uued kaardid olema valmissegatud. Hageja ei ole oma seletuskirjas väitnud, et kaardivahetuse laual ei oleks uusi kaarte olnud. 09.05.2014 rikkumise toimepanemine hageja poolt on tõendatud hageja seletuskirja ja juhendi p 7.1.5 nende koosmõjus.

töölepingu lõpetamiseks, arvestades hageja rikkumisi kogumis. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et töölepingu ülesütlemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

MENETLUSKULUD

• 16.09.2014 seisukoha koostamine – 1 t 30 min; • 14.11.2014 kostja 13.11.2014 taotluse ja lisadega tutvumine – 15 min; • 18.11.2014 valmistumine maakohtu istungiks – 1 t; • 18.11.2014 esindus maakohtu istungil – 45 min; • 24.03.2015 taotluste ja avalduse koostamine – 1 t 30 min; • 24.04.2015 valmistumine maakohtu istungiks – 2 t. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja palub menetluskuludelt kostjalt välja mõista ning palub menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas 07.05.2015 seisukoha hageja menetluskulude kohta leides, et kostja hinnangul ei ole hageja väidetavad menetluskulud tervikuna põhjendatud ega vajalikud. Kostja esitas 27.04.2015 kohtule enne kohtuvaidlusi kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 2 937,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja kulud on avalduse kohaselt kokku 23 tunni ja 30 minuti ulatuses: • 02.07.2014 XXXtöövaidluse hagimaterjalide läbitöötamine, positsiooni kujundamine, kliendile vastuskirja koostamine – 50 min; • 02.07.2014 tel. arutelu kohtuga seoses kostja vastuse tähtaja pikendamisega, tähtaja pikendamise taotluse koostamine. Suhtlus kliendiga seoses kostja argumentidega – 30 min; • 15.07.2014 kostja vastuse koostamine – 2 h 35 min; • 17.07.2014 kostja vastuse koostamine, töö tõenditega, lisade komplekteerimine, vastuse teksti ja lisade kostjaga kooskõlastamine – 2 t 35 min; • 18.07.2014 hagi vastuse lisade tõlkimine inglise keelest eesti keelde – 35 min; • 18.07.2014 kostja vastuse viimistlemine ja kliendi kommentaaride sisestamine, vastuse ja selle lisade kohtule edastamine – 25 min; • 01.08.2014 suhtlus kliendiga, kompromissläbirääkimiste pidamine XXXesindajaga – 15 min; • 28.08.2014 kirjavahetus kohtuga, hageja seisukohtadega tutvumine ja analüüsimine, arutelu kliendiga kostja vastuväidete osas – 40 min; • 01.09.2014 tutvumine kliendi selgitustega hageja väidete osas, arutelu kliendiga – 15 min; • 08.09.2014 kirjalike seisukohtade-taotluste koostamine hageja 13.08.arvamusele – 2 t 40 min; • 16.09.2014 hageja 16.09 seisukohtade läbitöötamine ja positsiooni kujundamine – 15 min; • 09.10.2014 istungiaja kooskõlastamine, arutelu kliendiga – 15 min; • 29.10.2014 tutvumine kohtunõudega, suhtlus kliendiga edasise tegevuse osas – 15 min; • 05.11.2014 tõendite tõlke päringu teostamine – 15 min; • 13.11.2014 suhtlus kohtuga seoses tunnistaja ülekuulamisega, taotluse koostamine ja lisade komplekteerimine, dokumentide kohtusse edastamine – 1 t 10 min; • 18.11.2014 Harju Maakohtu istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine, kliendile ülevaate koostamine – 1 t, 50 min; • 24.11.2014 kohtuistungi portokolli läbitöötamine – 10 min; • 02.12.2014 suhtlus kliendiga, kompromissläbirääkimiste pidamine hagejaga – 10 min; • 15.12.2014 tutvumine kohtu kirjaga, arutelud kliendiga seoses kompromissi tingimustega 10 min; • 16.12.2015 arutelu kliendiga seoses kompromissi tingimustega, hagejale kompromissettepaneku koostamine – 25 min;

18.12.2014 arutelu kliendiga seoses kompromissi tingimustega, hageja kompromissettepanekule vastamine – 10 min; • 09.03.2015 istungiaja kooskõlastamine kohtuga – 10 min • 11.03.2015 tutvumine kohtumäärusega ja kutsega, töö kohtumaterjalidega, suhtlus kliendiga – 25 min; • 17.03.2015 suhtlus kliendiga seoses tõendite kogumisega – 10 min; • 24.03.2015 tutvumine XXXseisukohtade-taotlustega, suhtlus kliendiga seoses hageja väidetega ja menetlusdokumendile vastamisega – 20 min; • 30.03.2015 kirjavahetus kliendiga seoses hageja seisukohtadele vastamisega, kostja tunnistajate ülekuulamisega – 20 min; • 01.04.2015 kostja seisukohtade-taotluste koostamine, kohtule edastamine – 2 t 40 min; • 07.04.2015 tunnistajate küsimuste ettevalmistamine, nõupidamine kliendiga seoses kostja väidete tõendamisegaja istungiks ettevalmistamisega – 1 t; • 17.04.2015 telefonisuhtlus kohtuga seoses 27.04.istungiga ja tunnistajate ülekuulamisega, töö kliendi edastatud tõenditega, suhtlus kliendiga seoses tõenditega ja 27.04 istungiga – 20 min; • 20.04.2015 töö tõenditega, kostja seisukohtade-taotluste koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine – 1 t 50 min; 29.04.2015 esitas kostja täiendava menetluskulude nimekirja, milles on kajastatud kostja 27.04.2015 istungiga seotud kulud: • 27.04.2015 Harju Maakohtu istungiks ettevalmistamine (sh menetluskulude nimekirja koostamine), istungil osalemine, kliendile ülevaate koostamine – 3 t 5 min. Kostjale osutas õigusabi Advokaadibüroo TRINITI OÜ vandeadvokaat Klen Laus tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta) ja kostja kinnitab kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 5, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja palub menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. •

Hageja esitas 07.05.2015 kohtule vastuväite kostja menetluskulude kohta. Hageja on seisukohal, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla kaks korda suuremad kui hageja õigusabikulud ja kostja esindaja põhjendatud ja vajalike töötundide hulk ei saa olla suurem kui hageja esindaja töötundide hulk. Hageja on seisukohal, et hageja kui töötaja vastutus tööandja ees on piiratud tulenevalt TLS § 72 jj ning neid piiranguid tuleks arvestada ka kostja õigusabikulude väljamõistmisel hagejalt, kuna ka õigusabikulude näol on sisuliselt tegemist kahju hüvitisega. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esmalt võtab kohus seisukoha hageja menetluskulude kohta. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleva kohtuotsuse menetluskulude jaotuse kohaselt jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda, ei hinda kohus hageja menetluskuludena esitatud esindajatasu ulatuse põhjendatust ja vajalikkust. Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvate kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkus. Kostja 27.04.2015 menetluskulude

nimekirja ja 29.04.2015 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi ajamahus kokku 26 tundi ja 35 minutit. Kohus on kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas kajastuvaid toiminguid ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et kõik kostja esindaja poolt välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus, võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu, keerukust, tsiviilasja mahtu ning kostja esindaja kvalifikatsiooni, leiab, et kostja esindaja tunnihind on käesolevas vaidluses vandeadvokaadi tasuna mõistlik. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 02.07.2014 toimingutele kokku 1 t ja 20 min ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohus, arvestades hagiavalduse (I kd, lk 1-5) ja selle lisade (I kd, lk 6-16) mahtu, ajakulu nende läbitöötamiseks ja positsiooni kujundamiseks, samuti arvestades kliendiga suhtlust ja kohtule 02.07.2014 esitatud taotluse sisu ja mahtu, leiab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab 02.07.2014 toimingutele põhjendatud ja vajalik olla ajakulu mahus 1 t. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja 18.07.2014 vastuse (I kd, lk 27-128) sisu ja mahtu on kostja esindaja 15.07.2014 kuni 18.07.2014 toimingutele kulunud aeg kokku 6 t vajalik ja põhjendatud. Samuti leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on kostja esindaja ajakulu 01.08.2014 toimingule 15 min. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 28.08.2014 kuni 08.09.2014 toimingutele ajamahus kokku 3 t ja 35 min ei ole täielikult põhjendatud ja vajalik TsMS 175 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et hinnates ja arvestades hageja 12.08.2014 seisukohtade ja taotluse (I kd, lk 131134) ning kostja 08.09.2014 menetlusdokumendi (I kd, lk 141-146) sisu ja mahtu, samuti arvestades seisukoha kujundamiseks vajalikku suhtlust kliendiga, vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 28.08.2014 kuni 08.09.2014 toimingutele kulunud aega 35 minuti võrra. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hageja seisukohtadega tutvumiseks, analüüsimiseks ja kliendiga arutamiseks võib pidada 40 min ning 08.09.2014 kostja seisukoha koostamiseks 2 t, seega kokku 2 t ja 40 min. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 16.09.2014 kuni 05.11.2014 teostatud toimingutele, kuid leiab, et kostja esindaja ajakulu 1 t ja 10 min seoses 13.11.2014 toiminguga - suhtlus kohtuga, taotluse koostamine ja lisade komplekteerimine, dokumentide kohtusse edastamine, ei ole osaliselt põhjendatud. Kuivõrd kohus on eelnevalt nõustunud kostja esindaja ajakuluga hageja 16.09.2014 seisukohtadega (I kd, lk 149-152) tutvumiseks ning kostja enda poolt esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlke päringule kuluva ajaga, leiab kohus, et kostja esindaja 13.11.2014 taotluse (I kd, lk 167-168) koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks võib põhjendatuks ja vajalikuks lugeda ajakulu 30 min. Kohus leiab, et täielikult ei ole põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu 1 t ja 50 min 18.11.2014 Harju Maakohtu istungiks ettevalmistamiseks, istungil osalemiseks ja kliendile ülevaate koostamiseks. 18.11.2014 kohtuistungi protokollist ( I kd, lk 181-182) nähtuvalt algas istung kell 14:00 ning lõppes kell 14:45. Arvestades seda, et 18.22.2014 kohtuistungi näol oli tegemist korraldava istungiga ei pea kohus täielikult põhjendatuks kostja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ja kliendile ülevaate koostamiseks 1 t ja 5 min. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja esindaja 18.11.2014 toimingule kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 1 t ja 15 min. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1 kohaselt kostja esindaja 24.11.2014 kuni 30.03.2015 toimingutele kulunud aega mahus 2 t ja 30 min. Kohus on aga seisukohal, et

kostja esindaja ajakulu 2 t ja 40 minutit kostja 01.04.2015 seisukohtade ja taotluse (II kd, lk 14) koostamiseks ei ole täielikult põhjendatud. Kohus leiab, et 3-leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks, arvestades seda, et kohus on pidanud eelnevalt põhjendatuks kostja esindaja ajakulu suhtluseks kliendiga, Harju Maakohtu 10.03.2015 kohtumäärusega ( I kd, lk 194) ja hageja 24.03.2015 esitatud seisukohtadega (I kd, lk 196-198) tutvumiseks ja tööks kohtumaterjalidega, tuleb põhjendatud ja vajalikuks lugeda kostja lepingulise esindaja ajakulu 01.04.2015 toimingule 1 t ja 30 min. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu 07.04.2014 kuni 20.04.2015 toimingutele kokku ajamahus 3 t ja 10 min ei ole osaliselt vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab istungi ettevalmistamiseks kulunud aega, kuivõrd hageja on esitanud kohtule tunnistajate ülekuulamise taotluse ning kostja esindaja põhjendatud kuluks tuleb lugeda tunnistajate küsimuste ettevalmistamiseks kulunud aega. Kohus leiab, et kuivõrd kostja esindaja 17.04.2015 ja 20.04.2015 toimingud on mõnevõrra dubleerivad, tuleb kostja esindaja põhjendatud ajakuluks pidada 1 t istungiks ettevalmistamiseks ning 1 t 30 min tööks kliendi poolt esitatud tõenditega ning kostja 20.04.2015 taotluse ( I kd lk 5-14) koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu 3 t 5 min 27.04.2015 toimingule ei ole osaliselt vajalik ja põhjendatud. 27.04.2015 kohtuistungi protokolli kohaselt algas istung kell 09:30 ja lõppes kell 11:05. Kohus ei loe põhjendatuks kostja esindaja 27.04.2015 ajakulu istungiks ettevalmistamisele, kuivõrd eelnevalt on kohus juba põhjendatuks ja mõistlikuks pidanud kostja esindaja ajakulu 1 t 27.04.2014 istungiks ettevalmistamiseks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu, mis kulus menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kohus tugineb Riigikohtu seisukohale, et kuivõrd menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-4-15, p 13). Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et kostja esindaja istungil osalemise ajakulu on 1 t ja 35 ning lugedes põhjendatuks kostja esindaja ajakulu kliendile istungil toimunu kohta ülevaate koostamiseks maksimaalselt 15 minutit, leiab kohus, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 27.04.2015 toimingule on 1 t 50 min. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja esindaja TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks saab pidada menetlustoiminguid mahus 21 tundi, mis arvestades kostja esindaja tunnihinda 125 eurot (ilma käibemaksuta) teeb kokku 2625 eurot. Kostja on kohtule esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, seega ei lisandu arvestatavale kostja lepingulise esindaja kulule käibemaksu. Vastavalt menetluskulude jaotusele jätab kohus menetluskulud hageja kanda, seega määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja kokku 2625 eurot. Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata summas 697,92 eurot (taotletud summa 3322,92 eurot – taotluse rahuldatud osa 2625 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastuseks hageja väitele, et kostja õigusabikulude väljamõistmisel hagejalt tuleb arvestada TLS § 72 jj, märgib kohus järgmist. Menetluskulude kindlaksmääramisele kui hagita menetluse liigile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud regulatsioon, millest kohus juhindub kostja õigusabikulude põhjendatuse hindamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsiooni kõrval ei kohaldu kohtu hinnangul TLS § 77 jj vastaspoole õigusabikulude põhjendatuse hindamisel ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.