Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx`i hagiavaldus Xxxx`i vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 02.05.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. 02.05.2017 kohtuotsus jõustus 03.06.2017. Menetluskulude nimekirja esitamiseks andis kohus 29.03.2017 istungil tähtaja 07.04.2017 ja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks tähtaja 14.04.2017. Pärast istungit menetlusosalised menetluskulude nimekirju ei esitanud. Hageja ei ole esitanud menetluses eraldi menetluskulude nimekirja, kuid kohtutoimikust nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulule vastuväiteid. Kostja esitas 29.03.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 180 eurot (ilma käibemaksuta). 29.03.2017 istungil palus kostja arvestada menetluskuludele lisaks istungiga seonduva kulu kahe tunni eest tunnitasuga 90 eurot (koos käibemaksuga), so 180 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele esitanud vastuväiteid. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole sellist kinnitust kohtule esitanud, seetõttu kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjas on õigusabikulu kajastatud ilma käibemaksuta (2 tundi ja tunnitasu 90 eurot), kuid istungil märkis kostja, et esindaja tasu on 90 eurot koos käibemaksuga. Kuna kostja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane, tuleb istungi eest arvestada 2 tunni kulu ilma käibemaksuta tunnitasu määraga ehk tunnitasuga 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja TsMS § 133 lg 1-2. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 50% ulatuses ehk summas 62,50 eurot välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kostjat esindas menetluses jurist Irina Reva, kelle kulud ja tasu olid järgnevad: 1) hagiavaldusega tutvumine ja analüüs 1 tund tasumääraga 90 eurot (ilma käibemaksuta); 2) hagile vastuse koostamine 1 tund tasumääraga 90 eurot (ilma käibemaksuta); 3) istungiga seonduv ajakulu 2 tundi tasumääraga 75 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et kostja tunnitasumäärad on mõistlikud, põhjendatud ja vastavad turuhinnale. Arvestades menetluse käiku ning esitatud dokumente, samuti kohtuistungile kulunud aega, peab kohus kostja esindamisele kulunud aega ja nõutavat tasu põhjendatuks. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna kindlaks õigusabikulu 330 eurot (2 h x 90 eurot + 2 h x 75 eurot = 330 eurot), millest 50% ehk 165 eurot mõista kostja menetluskulude katteks välja hagejalt. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 102,50 eurot (165 eurot – 62,50 eurot = 102,50 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb hagejal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.