Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ostis aastal 2005 kuus Minerit SP nimetusega ehitusplaati ja ladustas need Tallinnas, Xxxxmaja keldri kinnisesse ruumi, kuhu oli piiratud isikutel ligipääs. Minerit SP on tehaselise veetõkkega tsementkiudplaat, mõõtmed 8 x 1200 x 2600 mm, kaal ca 36 kg. Minerit SP plaadid on mittepõlevad ja neist ei eraldu keskkonda mingeid kahjulikke aineid. Ehitusplaate säilitas hageja tootja pakendis, tootja poolt ettenähtud viisil ja müügijärgses mõõdus ehk tegemist ei olnud ehitusplaatide ülejääkidega või väljalõigatud tükkidega vms. 15.05.2016 märkas hageja, et nimetatud ehitusplaadid olid keldriruumist kadunud. Samal kuupäeval tuvastas hageja, et nimetatud ehitusplaadid on lõhutud ja visatud jäätmekonteinerisse, mille oli Xxxxkorteriühistu tellinud kevadkoristuse tarbeks. Ehitusplaatide lõhkumisest ja äraviskamisest kostja poolt teavitas hageja politseid, mille kohta algatati väärteoasi nr 230116000131. Politsei- ja Piirivalveameti määrusest väärteoasjas nr 23011600013 nähtub, et kostja oli politseile tunnistanud nimetatud ehitusplaatide äraviskamist tellitud jäätmekonteinerisse. Hageja esitas 04.08.2016 kostjale nõudekirja palvega hüvitada hagejale kostja poolt tekitatud kahju. Pooled ei jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ja kostja ei ole kahju hüvitanud. Korteriühistu teavitas Xxxxelanikke järgmise teatega: „Perioodil 13.05. kuni 16.05.2016.a. paigaldatakse meie maja taha kevadkoristuse tarbeks suur konteiner 13,0 m3. Palume selle aja jooksul viia konteinerisse mitmesugused esemed ja jäätmed, mis on kogunenud korteritesse ja keldritesse.] ... [ Lugupeetud mehed! Palve teile – visata konteinerisse keldrite vahekäikudesse kogunenud jäätmed ja sodi.“ Teatest nähtub, et korteriühistu liikmetel paluti korteritesse ja keldrisse kogunenud esemed ja jäätmed viia tellitud konteinerisse. Samas ei nähtu teatest, et korteriühistu liikmeid ja majaelanikke oleks hoiatatud, et juhul, kui jäätmeid, sodi ning keldrisse kogunenud esemeid ära ei viida kindlaks kuupäevaks visatakse need keldrist ja keldrite vahekäikudest ära. Vahekäiguks on kitsas koridoritaoline käik, mitte eraldiseisev ruum. Hagejale kuulunud ehitusplaadid ei olnud keldri vahekäigus, vaid ehitusplaadid oli hageja ladustanud lukustatud keldriruumi, kuhu sisse pääsemiseks oli antud ligipääs (võti) vähestele isikutele (sh. hagejale ja kostjale). Olukorras, kus tegemist on kinnise keldriruumi alaga ja kuhu on juurdepääs piiratud isikutel lepivad ligipääsu omavad isikud kokku ruumide korrasolekus. Seega mõistlikud ja heas usus käituvad isikud oleksid välja selgitanud kellele kuuluvad keldriruumides olevad asjad, antakse tähtaeg oma asjade märgistamiseks, teatavaks tegemiseks või äravedamiseks ning asjad, mille omanikku ei suudeta tuvastada ja mida ei ole tähtajaks ära veetud saab alles seejärel hävitada. Kostja on tunnistanud väärteomenetluse raames, et viskas ära hagejale kuulunud ehitusplaadid eelnevalt veendumata kellele need kuuluvad. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt oleks pidanud kostja kedriruumidesse juurdepääsu omavate isikutega läbi vaatama kinnistes keldriruumides olevad esemed ja välja selgitama millised asjad saab hävitada selliselt, et kellegi omandit või valdust ei rikutaks. Kostja toimis omavoliliselt visates ära kinnisest keldriruumist, kuhu on juurdepääs piiratud isikutel, asjad eelnevalt veendumata kellele need kuuluvad või kes on asjade valdajad. Kostja on ise tunnistanud väärteomenetluse raames, et viskas ära kinnisest keldriruumist asjad, sh. hageja

ehitusplaadid. Seega on tuvastatud kostja süü kahju tekitamises. Hagejale kuulunud ehitusplaatide äraviskamisega tekitas kostja hagejale kahju. Hageja kuue Minerit SP tehaselise veetõkkega tsementkiudplaadi lõhkumisemise ja äraviskamisega tekitas kostja hagejale varalist kahju. Kuue uue Minerit SP tehaselise veetõkkega tsementkiudplaadi soetamismaksumus on kokku 6 x 85,69 = 514,14 eurot. Kuivõrd hagejal puudub ehitusplaatide transportimise võimalus peab ta tellima ehitusplaatide transpordi, mille maksumus on 37,20 eurot ja ladustamise kandeteenuse, mille maksumus on 30,00 € eurot. Seega tekitas kostja hagejale kahju kokku 581,34 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 581,34 eurot, seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest (581,34 eurot) vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale. Hageja palub kohtul jätta kõik menetluskulud kanda. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tal ei ole tekkinud kohustust hagejale kahju hüvitamiseks. Ehitusplaadid olid keldrist ära visatud kevadkoristamise kampaania raames, mis oli korraldatud KÜ Xxxxpoolt mais 2016.a. ja hageja oli sellest plaanitavast koristusest teadlik. Kostja on Korteriühistu Xxxx juhatuse liige. Juhatuse liikmena ühise keldri ruumide koristuse korraldamisel, viskas ta välja keldris oleva prahi ja jäätmed (vanad uksed, liistud, elamu renoveerimise jäätmed, korterite remondi jäätmed, kasutatud koristusvahendid, ehituspraht jne). Pooled ei vaidlusta ka asjaolu, et vaidluses olevad plaadid asusid ühises keldriruumis, teise vana prahi taga ja plaatidel ei olnud märget, kellele need kuuluvad. Korteriühistu Xxxxpõhikirja p. 3.2.3 järgi korteriomanik on kohustatud pidama majas ja maja ümbruses puhtust ja korda, täitma elamus ja selle juurde kuuluval maatükil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra-, heakorra-, sanitar-, koduloomade pidamise- ja tuleohutuseeskirju; täitma kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud eluruumide kasutamise, hoolduse ja remondi eeskirju. Eelnimetatust tulenevalt ei tohi ühiskasutavates ruumides ladustada ehitusmaterjale, prahti jne, väljaarvatud erandjuhtudel, kui on ühistuga eelnev kokkulepe sõlmitud. Hageja kasutuses on maja soojussõlmes tema poolt kinni ehitatud ruum, mida hageja kasutab ainuisikuliselt. Viimase kahe-kolme aasta jooksul hageja tema kasutuses oleva ruumi kõrval ladustab puitmaterjali ja mööblit. KÜ juhatus mitmel korral pöördus hageja poole nõudega vabastada soojussõlme ruum ja viia välja seal ladustatud ehitusmaterjal ja mööbel. Hageja Korteriühistu nõudmisele ei reageerinud. Ühistu oli sunnitud abi saamiseks pöörduma Päästeameti poole, mille abil hageja lubas koristada ladustatud põlevmaterjali II trepikoja keldris, ukse nr 24 ees 31.detsembriks 2015.a. Novembris 2015.a. ühistu juhatuse liige Xxxx küsis jälle hagejalt, millal ta viib välja keldris ladustatud asjad. Hageja vastas, et kapid ta viib ära, aga vanad uksed ja muu ehitusmaterjal, mis on pandud tema kasutuses oleva ruumi lähedale, ei kuulu talle. Sellest ta ei teavitanud, et keldris on ka talle kuuluvad ehitusplaadid. Kostja ei võinud ette näha, et tema tegevuse tagajärg võiks tekitada kellelegi kahju. Kostja käitumine oli heauskne. Seda tõendab ka asjaolu, et kapid on jäetud keldrisse, kuna kostja oli teadlik, et need kuuluvad hagejale. Hageja ise ei ole midagi ette võtnud kahju ärahoidmiseks või selleks, et vähendada riske ning võimalikke kahjusid, mis võinuks tekkida hagejale kuuluvate ehitusplaatide ära viskamisega. Eelnimetatust tulenevalt ning tuginedes VÕS § 127 lg 2 ja lg 4, kostja on seisukohal, et tal ei ole kahju tekkimises süüdi ja ta ei vastuta hageja ees kahju tekitamise eest.

Kostja väidab, et keldri koristamisel seal olevad ehitusplaadid ei olnud lõigatud tükkideks. Plaadid viidi konteinerisse tervikuna. Kostja viis konteinerisse tavalised Tempsi tsementlaastplaadid, mitte Minerit SP plaadid, nagu väidab hageja. Tempsi Base plaatide hind on tunduvalt madalam võrreldes hageja poolt esitatud plaatide hinnaga. Seega hagejal tekkinud kahju ei või ületada 26,00 x 6 tk= 156,00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et TsMS § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt hageja oli ostnud aastal 2005 kuus Minerit SP nimetusega ehitusplaati ja ladustanud need Tallinnas, Xxxxmaja keldri kinnisesse ruumi, kuhu oli piiratud isikutel ligipääs. Ehitusplaate säilitas hageja tootja pakendis. 15.05.2016 märkas hageja, et nimetatud ehitusplaadid olid keldriruumist kadunud. Samal kuupäeval tuvastas hageja, et nimetatud ehitusplaadid on lõhutud ja visatud jäätmekonteinerisse, mille oli Xxxxkorteriühistu tellinud kevadkoristuse tarbeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja poolt Tallinnas Xxxxmaja keldris ladustatud ehitusplaadid olid visatud ehituskonteinerisse kostja poolt. Hageja leiab, et kuue Minerit SP ehitusplaadi lõhkumise ja äraviskamisega on kostja tekitanud hagejale kahju. Kostja on seisukohal, et tal ei ole tekkinud kohustust hagejale kahju hüvitamiseks. Kostja väidete kohaselt ehitusplaadid olid keldrist ära visatud kevadkoristamise kampaania raames, mis oli korraldatud KÜ Xxxxpoolt mais 2016.a. ja hageja oli sellest plaanitavast koristusest teadlik. Kostja on Korteriühistu Xxxxjuhatuse liige. Juhatuse liikmena ühise keldri ruumide koristuse korraldamisel, viskas ta välja keldris oleva prahi ja jäätmed (vanad uksed, liistud, elamu renoveerimise jäätmed, korterite remondi jäätmed, kasutatud koristusvahendid, ehituspraht jne). Vaidluse alusel on järgmised asjaolud: kas hageja poolt oli ladustatud Xxxxkeldrisse kuus Minerti SP plaati, kas kostja on käitunud õigusvastaselt hageja poolt Xxxxkeldrisse ladustatud plaatide äraviskamisel, kas hagejale on tekkinud kahju ja kas hageja vastutab ise endale tekkinud kahju eest. Hageja palub kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahju tuginedes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu 25.aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2130-07, p10). Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja oli 2005 ostnud kuus Minerit SP ehitusplaati ja ladustas need Xxxxkorterelamu keldris asuvasse kinnisesse ruumi. Nimetatud ehitusplaadid olid kasutamata ja need olid ladustatud tootja pakendis (tlk 8, 10-14, 80-83). Vaidlust pole selle üle, et kostja viskas Xxxxmaja keldrisse ladustatud ehitusplaadid jäätmekonteinerisse, mille tulemusena need lõhuti ja muudeti kasutuskõlbmatuks. Kohus leiab, et kuna kostja on hagejale kuuluvate Minerit SP ehitusplaatide prügikonteinerisse viskamisega ja lõhkumisega kahjustanud hagejale kuulunud Minerit SP ehitusplaate, siis on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades eelduslikult õigusvastane. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukoda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul ilmne, et kui kostja ei oleks hagejale kuuluvaid ehitusplaate prügikonteinerisse visanud, siis ei oleks nimetatud ehitusplaate lõhutud ja kasutuskõlbmatuks muudetud, seega esineb põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Samuti on kohus seisukohal, et selline kahju oli kostjale VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav. Kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas kohustust rikkunud isik pidi arvestama kohustuse rikkumise korral selliste tagajärgedega so. sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kohus leiab, et kostja pidi aru saama, et tema käitumine põhjustab ehitusplaatide omanikule kahju, sest ehitusplaatide prügikonteinerisse viskamisel need purunesid ja muutusid kasutuskõlbmatuks. Samas oli tegemist kasutamata ja tehase pakendisse pakitud plaatidega, mida oleks olnud võimalik ehitustööde tegemisel kasutada. Samuti esineb kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kui poleks aset leidnud kostja poolt ehitusplaatide prügikonteinerisse viskamist, siis ei oleks need saanud kahjustada ja hagejale ei oleks tekkinud kahju. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja vastutusest juhul kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (riigikohtu 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p15), 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11. p 12. Kostja ei ole tuginenud ühelegi VÕS § 1045 lg 2 toodud õigusvastasust välistavale asjaolule, mistõttu antud asjas kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Juhul kui on tuvastatud õigusvastane tegu, eeldatakse kahju tekitaja süüd. Vastutusest vabanemiseks peab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitanud isik oma süü puudumist tõendama. Kostja väidab, et ta viskas nimetatud ehitusplaadid ära kevadkoristamise kampaania raames, mis oli korraldatud KÜ Xxxxjuhatuse poolt mais 2016.a. ja hageja oli sellest plaanitavast koristusest teadlik. Kostja väidete kohaselt kostja korteriühistu Xxxxjuhatuse liikmena ühise keldri ruumide koristuse korraldamisel, viskas välja keldris oleva prahi ja jäätmed (vanad uksed, liistud, elamu renoveerimise jäätmed, korterite remondi jäätmed, kasutatud koristusvahendid, ehituspraht jne). Kohtule esitatud teatisest nähtuvalt teavitasid Xxxxja XxxxXxxxelanikke järgmise teatega: „Perioodil 13.05. kuni 16.05.2016.a. paigaldatakse meie maja taha kevadkoristuse tarbeks suur konteiner 13,0 m3. Palume selle aja jooksul viia konteinerisse mitmesugused esemed ja jäätmed, mis on kogunenud korteritesse ja keldritesse.] ... [ Lugupeetud mehed! Palve teile – visata konteinerisse keldrite vahekäikudesse kogunenud jäätmed ja sodi.“ (tlk 9). Teatest nähtub, et korteriühistu liikmetel paluti korteritesse ja keldrisse kogunenud esemed ja jäätmed viia tellitud konteinerisse ning meestel paluti visata konteinerisse keldrite vahekäikudesse kogunenud sodi. Vaidlust pole selles, et 15.05.2016 avastas hageja, et temale kuulunud ehitusplaadid olid visatud jäätmekonteinerisse. Kohus nõustub hagejaga, et teatest ei nähtu, et korteriühistu liikmeid ja majaelanikke oleks hoiatatud, et juhul, kui jäätmeid, sodi ning keldrisse kogunenud esemeid ära ei viida kindlaks kuupäevaks visatakse need keldrist ja keldrite vahekäikudest ära. Vaidlust pole selle üle, et hagejale kuulunud ehitusplaadid ei olnud keldri vahekäigus, vaid ehitusplaadid oli hageja ladustanud lukustatud keldriruumi, kuhu sisse pääsemiseks oli antud ligipääs vähestele isikutele. Seega ei olnud tegemist keldri vahekäigus paiknevate jäätmete ega sodiga. Kostja

väidete kohaselt viimase kahe-kolme aasta jooksul hageja ladustab tema kasutuses olnud ruumi kõrval puitmaterjali ja mööblit ning KÜ juhatuse nimel on kostja mitmel korral pöördunud hageja poole nõudega vabastada soojussõlme ruum ja viia seal ladustatud ehitusmaterjal ja mööbel minema, kuid hageja korteriühistu nõudmisele ei reageerinud. Korteriühistu oli sunnitud abi saamiseks pöörduma Päästeameti poole, mille abil hageja lubas koristada ladustatud põlevmaterjali II trepikoja keldris, ukse nr 24 ees 31. detsembriks 2015 (tlk 60-67). Vaidlust pole selle üle, et kostja poolt prügikonteineritesse visatud plaatide näol ei ole tegemist põlevmaterjaliga, seega on asjasse puutumatud kostja väited hageja poolt põlevmaterjali keldrisse ladumise kohta. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud süü puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult eeldatava kahju ärahoidmiseks. Olukorras, kus tegemist on keldri kinnise ruumiga, kuhu juurdepääs on piiratud isikutel, siis mõistliku ja heas usus käituva isikuna oleks kostja pidanud üritama välja selgitada, kellele kuuluvad keldiruumis ladustatud tootja pakendise pakendatud ehitusplaadid. Kostja oleks saanud enne plaatide ära viskamist panna näiteks teate elamu trepikotta, et välja selgitada ehitusplaatide omanik ja anda tähtaeg plaatide äravedamiseks ning alles siis kui ei oleks suudetud ehitusplaatide omanikku tuvastada, oleks võinud kostja nimetatud ehitusplaadid hävitada. Seda aga kostja ei ole teinud. Edasi analüüsib kohus kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 järgi näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamisele tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku tõttu hetkel, võrreldes uue samaväärse väärtusega asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemine kahju hüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub VÕS § 132 lg 2 kohaselt hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kohus leiab, et ehitusplaatide lõhkumises ja kasutuskõlbmatuks muutmisest tuleneva kahju nõude põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 132 lg-test 1 ja 2. Riigikohus on osundand, et VÕS § 132 lõikest tulenevalt peab hüvitis olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi (Riigikohtu 10.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6015, p 16). Üksnes juhul kui samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Samas on asja soetamine hind eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (Riigikohtu 13.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-04, p 14 ja Riigikohtu 03.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13). Järelikult tuleb lähtuda sellest, milline oli kostja poolt ära visatud ja lõhutud plaatide keskmine kohalik turuhind. Hageja poolt kohtule esitatud Puumarket tootekataloogi väljavõtte kohaselt 6 uue Minerit SP plaadir maksumus kokku on 514,14 eurot (6x85,69) (tlk 16). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et Minerit SP ehitusplaadi hind oleks väiksem. Seega on hageja poolt kohtule esitatud Puumarket tootekataloogi väljavõttega tõendatud, et 6 uue Minerit SP ehitusplaadi soetusmaksumus kokku on 514,14 eurot. Kuivõrd tegemist on plaatidega, mille ühe plaadi mõõduks on 8 x 1200 x2600 mm ja kaal ca 36 kg, siis tuleb hagejal kasutada ehitusplaatide transportimise teenust ning ladustamise kandeteenust, millest transpordi teenuse maksumus on 37,20 eurot ja ladustamise kandeteenus 30,00 euro). Kostja ei ole vastuväiteid transporditeenuse ja kandeteenuse maksumusele esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et hagejale on tekkinud kahju kokku summas 581,34 eurot. Kostja leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 139. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja leiab, et plaadid asusid ühises keldriruumis, teise vana prahi taga ja neil ei olnud märget, kellele need kuuluvad. Kostja hinnangul hageja ise ei ole midagi ette võtnud kahju

ärahoidmiseks või selleks, et vähendada riske ning võimalikke kahjusid, mis võinuks tekkida hagejale kuuluvate ehitusplaatide ära viskamisega. Vaidlust pole selle üle, et hageja on ladustanud 2005 aastal ostetud kuus Minerit SP nimetusega ehitusplaati Tallinnas, Xxxx maja keldri kinnisesse ruumi, mis on keldri plaanil tähistatud numbriga 24 (tlk 80). Tegemist on suletud ruumiga ning sellele ruumile on juurdepääs hagejal, KÜ juhatuse liikmetel, koristajal ja hooldustehnikul. Hageja on 29.03.2017 kohtuistungil selgitanud, et nimetatud ruum oli tema valduses alates 1998 ja selle ruumi kauples hageja enda valdusesse enne KÜ moodustamist välja Mustamäe Linnosavalituse käest. Juhatuse liikmed teadsid, et hagejal olid selle ruumi võtmed. Vaidlust pole selle üle, et hageja ei ole KÜ juhatust teavitanud, et keldriruumis nr 24 asuvad hagejale kuuluvad ehitusplaadid. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et eelnimetatud ehitusplaadid olid ladustatud teiste vanade asjade taha ja ei olnud märgistatud selliselt, et märgistusest oleks nähtunud, et nimetatud ehitusplaadid kuuluvad hagejale. Seega hageja üksnes eeldas, et KÜ juhatuse liikmed teavad, et keldris suletud ruumis nr 24 asuvad hagejale kuuluvad ehituplaadid. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxxxon andnud järgmiseid ütlusi: “Majast II trepikojas keldriruumis soojussõlme kõrval oli hagejal kaks keldriboksi. Selle uue keldriboksi ees KÜ territooriumil paremal pool seinal olid vanad uksed, madratsid, puitlauad. Me mõtlesime, et need asjad on hageja vanad asjad. Umbes 3 aastat tagasi pani hageja vanad mööbliasjad vasaku seina äärde ja ruum oli põlevmaterjali täis. Kappide mägi kasvas kuni laes oleva küttetorustikuni. Me rääkisime hagejale, et asju on vaja ära viia. Osa asju ta viiski ära aga jäid alles valged uksed ja puidust kapid. Me oleme mitu korda hagejale öelnud, et ta peab ruumi vabastama. Hageja ei viinud asju ära, viis ära ainult madratsid.//..// 2015. a novembri keskel tuli hageja minule keldris vastu ja ma küsisin, et millal ta koristab omad asjad ära ja ta ütles, et ta koristab asjad ära ning näitas mööblikappide poole. Olin üllatunud ja näitasin omakorda ruumis paremal poolel asutavate asjade poole ja küsisin, et aga need asjad, mille peale hageja vastas, et need asjad ei ole tema omad, kuna need asjad olid palju varem siin kui tema boksi ehitas. Kui hageja ei tunnistanud, et need paremal pool asuvad asjad kuuluvad temale, siis ma järeldasin, et KÜ peab need asjad ära viskama. Hageja ei rääkinud, et ukse taga asuvad asjad kuuluvad temale. Konteiner oli tellitud ja kui oli vaja koristada, siis viskasime kõik keldris paremal pool seina ääres olevad asjad ära. Vasakul pool asuvad siiamaani hageja mööblikapid. Enne asjade äraviskamist ei olnud mööbli peale märgitud korteri numbrit, kuid peale asjade äraviskamist oli mööbli peale korteri number juba märgitud. Ehitusplaatide peal ei olnud kirjas korteri numbrit. Ma nägin neid plaate siis kui nad olid konteineris“ ( tlk 197 pöördel-108). Seega on leidnud tõendamist, et hageja oli alates 2005. aastast ladustanud elamu keldris vaidlusaluseid plaate, kuid KÜ juhatuse liikmed ei teadnud, et need plaadid kuuluvad hagejale, sest hageja ei olnud sellest KÜ liikmeid teavitanud, samuti ei olnud vaidlusalusele plaatidele märgitud, kellele need kuuluvad. Hageja oli ladustanud nimetatud ehitusplaate keldrisse üle 10 aasta. Seega on kohus seisukohal, et hagejale on tekkinud kahju ka hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu. Soovides tegelikult elamu üldkasutatavates ruumides hagejale kuuluvaid plaate ladustada, oleks hageja pidanud need märgistama selliselt, et oleks tuvastatav, et need kuuluvad hagejale ja teavitama sellest ka KÜ juhatuse liikmeid ja teisi majaelanikke või võtma tarvitusele muid abinõusid oma vara kaitsmiseks. Lisaks selle ei ole kohtu hinnangul heaperemehelik ja mõistlik ladustab elamu üldkasutatavatesse ruumidesse oma vara jättes selle sinna seisma üle 10 aasta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju ka hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu. Kohtuistungil on kostja väljendanud nõusolekut hüvitada hagejale viimase ehitusplaatide soetamise maksumus, mis moodustab umbes 50% hagejale tekkinud kahjust. Eeltoodust tulenevalt kohus peab õiglaseks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel 50% ulatuses vähendada. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest tulenevalt saaks VÕS § 140 lg 1 alusel kostjalt välja mõistetavat kahju hüvitist piirata.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi kahju hüvitise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 290,67 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustus rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemise ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus on rahuldanud hageja kahju hüvitise nõude osaliselt summas 290,67 eurot, siis tuleb nimetatud nõudelt arvestatav viivisenõue rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista nõudelt 290,67 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga 02.05.2017 sissenõutavaks muutnud viivis summas 13,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 290,67 eurot, 02.05.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,24 eurot ning TsMS § 367 alusel viivise alates 03.05.2017 põhinõudelt summas 290,67 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kõik kohtotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, so. 50 % ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.