Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

käsitlenud raha üleandjana sisuliselt iseennast. Seega asus T. G. N pahauskselt kasutama hagejat kui raha T.G. Ni huvides kostjale ülekandnud ning T. G. Ni valitseva mõju alla kuuluvat äriühingut, üritades seeläbi vältida enese kui füüsilise isiku vastutust ja kostja võimalust T. G. Ni suhtes tasaarvestust teostada. Seega on T. G. N kostjat petnud, luues olukorra, milles tal on omal äranägemisel võimalik käsitleda raha üleandjana nii iseend kui hagejat. Vastavat asjaolu on kostja korduvalt kohtule selgitanud seoses salapäraste 28.09.2005.a. dokumentidega. Käesolevas asjas tehtud lahendist sõltub, kas kostjal on nõue T.G. N`i vastu või mitte. Hageja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kostja pöördus hageja poole 2004 juunis sooviga saada laenu 1 500 000 krooni. Peale korduvaid läbirääkimisi jõuti lõpuks laenu andmises kokkuleppele. 21.06.2004 võttis hageja ainus juhatuse liige M. S vastu juhatuse otsuse, millega otsustas anda A.S laenu summas 1 500 000 krooni tähtajaga kuus kuud, laenu tagastamise tähtajaga 20.12.2004 ja intressiga 10% aastas. Nimetatud juhatuse otsuse alusel vormistas juhatuse liige 21.06.2004 laenulepingu. Hageja seadusliku esindaja poolt antud juhiste kohaselt teostas T. G. N ülekande laenusumma kostjale ülekandmiseks. Vastupidiselt kostja poolt väidetule ei olnud laenulepingu sõlmimisel ega ka 28.09.2005 hageja poolt antud T. G. Nile üldvolitust hageja nimel tegutsemiseks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks T. G. Ni poolt kostjale kahju tekitamine, laenu andmine ning selles osas hilisemalt teostatud tasaarvestus. T. G. N leidis, et tema kaasamine protsessi kolmanda isikuna pole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Ta ei ole nõus, et laenusuhe tekkis tema ja kostja vahel. Kostja on olnud kogu aeg teadlik, et 21.06.2004 sai ta hagejalt laenu summas 1 500 000 krooni. Laenu andmise kohta sõlmiti hageja ja kostja vahel kirjalik laenuleping, mille A.S puruks rebis. Talle teadaolevalt on kostja ka osaliselt laenu hagejale tagastanud, s.o 375 000 krooni. Laenu tagastamine hagejale tõendab, et kostja täpselt teadis, kes talle laenu andis. Laenu andmise otsustas peale pikki läbirääkimisi hageja tolleaegne ainus juhatuse liige M. S ja seda teadis kostja. Kostja ei ole andnud talle allkirjastamiseks 28.09.2005 laenulepingut ega võla ülekandmise kokkulepet. Viimast nimetatud dokumentidest nägi ta 18.11.2005 ja andis avalduse politseile kriminaalmenetluse alustamiseks. 28.09.2005 laenulepingut nägi ta esmakordselt veebruaris 2006. Esimese astme kohtu määrus Kohus jättis kostja taotluse T.G. Ni kaasamiseks kolmanda isikuna rahuldamata. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele, kuid kostja ei ole vastavalt TsMS § 216 lg-le 4 ning §-le 235 põhistanud vajadust kaasata T. G. N protsessi kolmanda isikuna kostja poolel. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused A.S palus kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta tehtud kohtumääruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaasata kolmanda isikuna menetlusse T. G. N. Kohus ei lugenud taotlust põhistatuks, kuid ei selgitanud, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Kohus on taotluse lahendamisel rikkunud TsMS § 235. Kaebuse esitaja esitatud väidete õigsust eeldades ning asja materjalidega tutvudes on selge, et hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu ja hagi rahuldamise korral tekib kostjal nõudeõigus T. G. Ni vastu. On tõendatud, et laenusuhe oli T. G. Ni ning kostja vahel ja laenusuhe lõppes tasaarvestusega. T. G. N ei ole tasaarvestust vaidlustanud. Vaidlustatud kohtumääruses viitab kohus lisaks kaebuse esitaja taotluse põhistusele ka T. G. Ni ja hageja vastuväidetele. Seega pidas kohus T. G. Ni ja hageja vastuväiteid kostja põhistusest usaldusväärsemaks. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei eeldanud kostja väidete õigsust. Taotlusele esitatud vastuväited ei käsitle taotluse põhistust vähimalgi määral, seega ei saa vastuväited aluseks olla taotluse põhistuse ebapiisavuse tuvastamisele. Vaidlustatud lahendist ei selgu ühtegi muud asjaolu, mille põhjal kohus saaks järeldada, et kaebuse esitaja esitatud väited ei ole õiged.

Vastustaja seisukoht OÜ * vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub täielikult määruses toodud põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. TsMS § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse on õigustatud, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua TsMS § 216 lg 1 nimetatud tagajärgi. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks T. G. Ni poolt kostjale kahju tekitamine või muud kostja poolt nimetatud asjaolud, s.h T. G. Ni poolt kostjale laenu andmine ning selle arvel teostatud hilisem nõuete tasaarvestus. Kostja soovis tema poolt esitatud tõenditega tõendada võimaliku võlasuhte olemasolu tema ja T. G. Ni vahel. Samas, tõendid uurides ja hinnates selgus, et ühestki kostja poolt esitatud tõendist ei nähtu kostja poolt nimetatud asjaolud. Kostja poolt kohtule esitatud tõendid käsitlevad õigussuhteid kostja ja kolmandate isikute, mitte aga kostja ja T. G. Ni vahel (v.a müügileping, mille kohaselt omandas kostja ostueesõigust teostades T. G. N OÜ R osa). Seega on kostja väited T. G. Ni poolt temale kahju tekitamise või T. G. Ni poolt kostjale laenu andmise kohta jäänud paljasõnaliseks. Vastupidiselt kostja poolt väidetule, on T. G. N korduvalt eitanud võlasuhteid, s.h võlasuhteid enda ja kostja vahel. Lisaks on T. G. N korduvalt kinnitanud, et 21.06.2004 kostja laenu hagejalt, millest tulenevalt tekkis laenusuhe hageja ja kostja, mitte aga kostja ja T. G. Ni vahel. Laenusuhte tekkimist hageja ja kostja, mitte aga kostja ja T. G. Ni vahel kinnitab muuhulgas asjaolu, et 29.06.2004 tasus kostja hagejale 375 000 krooni selgitusega “Laenu tagasimakse”. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Reet Allikvere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.