OÜ X (likvideerimisel, registrikood xxxxx; asukoht Tallinn ) hagi OÜ X Agentuur (registrikood xxxxx; asukoht Viljandimaa) ja G.L. (isikukood xxxxxx; elukoht Viljandimaa ) vastu 137 689 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17.11.2006. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ X (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. märts 2007. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant OÜ X (likvideerimisel), esindaja Kamsakann Vastustaja OÜ X Agentuur, seaduslik esindaja T.V. Vastustaja G.L. Vastustajate lepinguline esindaja Raul Tosmann
esindajad
RESOLUTSIOON
Kaspar
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 17.11.2006 otsus osaliselt ja teha uus otsus:
tasutud riigilõivu katteks 8000 (kaheksa tuhat) krooni OÜ X kasuks.
5.Jätta maakohtu otsus muutmata hagi rahuldamata jätmises G.L. vastu.
Kohtukulude jaotus
1.Ringkonnakohtus tasutud riigilõivu katteks mõista OÜ-lt X Agentuur 7250 (seitse tuhat kakssada viiskümmend) krooni OÜ X kasuks.
2.Mõista OÜ-lt X Agentuur välja 5250 (viis tuhat kakssada viiskümmend) krooni õigusabikulude katteks OÜ X kasuks.
3.Mõista OÜ-lt X välja kostja G.L.
kasuks
menetluses kantud õigusabikulude katteks 6884,45 krooni (kuus tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli krooni ja 45 senti).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ X Agentuur 30.01.2003 laenulepingu nr 6, mille alusel andis hageja OÜ-le X Agentuur laenu summas 60 000 krooni tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 5,7% aastas. 26.02.2003 sõlmisid hageja ja OÜ X Agentuur laenulepingu nr 7, mille alusel andis hageja OÜ-le X Agentuur laenu summas 12 100 krooni tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 5,7% aastas. 11.03.2003 sõlmisid hageja ja OÜ X Agentuur laenulepingu nr 8, mille alusel andis hageja OÜ-le X Agentuur laenu summas 80 000 krooni tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 5,7% aastas. Ainukese laenu tagasimakse tegi OÜ X Agentuur 18.06.2004 hageja kassasse summas 14 411 krooni. Seega jäi OÜ X Agentuur võlgnevuseks hageja ees (152 100 krooni – 14 411 krooni) 137 689 krooni. Arvestades tekkinud olukorda ning eelseisvat OÜ X Agentuur omaniku ja juhatuse vahetust sõlmisid hageja ja OÜ X Agentuur 21.06.2004 kõigile nimetatud laenulepingutele ühise lisa, kus fikseeriti OÜ X Agentuur laenuvõlgnevuse suurus hagejale (p 1.1 – 137 689 krooni), lepiti kokku
laenuvõlgnevuse tagasimakse graafik (p 1.3.) ja laenusumma lõplik tagastamise tähtaeg (p 1.2 – 21.10.2005). Intressimääraks lepiti kokku 4%. Kogu võlgnevuse tagasimakset käendas G.L. . OÜ X Agentuur ei ole teinud hagejale ainsatki laenu tagasimakset. Hageja palus VÕS §-de 76 lg 1; 145 lg 1 ja 396 lg 1 alusel mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 137 689 krooni.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad tegid 25.11.2004 laenulepingute tühistamiseks avaldused ning vaidlesid hagile vastu tuginedes lepingu kehtetusele selle tühistamise tõttu. Laenulepingute kohaselt pidi laenusumma üleandmine toimuma kolme tööpäeva jooksul arvates lepingute allakirjutamise päevast. Nimetatud perioodidel ei ole OÜ X Agentuur pangaarvetele ega kassasse laekunud summasid, mille maksjaks oleks hageja. Seega ei ole hageja nimetatud rahasummasid laenuks andnud. 01.07.2004 kinkis R.R. (Viljandi notar Virgi Ojapi büroos ametitoiming nr 3951) lepinguobjekti OÜ X Agentuur T.V. ile. Kinkelepingu punktis 2.1.1 kinkija R.R. avaldab, et ta on lepinguobjekti omanik ja lepinguobjekti ei ole enne käesoleva lepingu sõlmimist võõrandatud, panditud ega renditud (koormatud kasutusvaldusega) ning sellel ei lasu mingeid võlaõiguslikke koormatisi, selle suhtes ei ole vaidlusi ja seda ei ole arestitud. Seega 01.07.2004 seisuga ei olnud OÜ-l X Agentuuril võlgasid. R.R. oli 01.07.2004 pädev sellise avaldusega esinema, kuna ta oli OÜ X Agentuur juhatuse liige. OÜ X Agentuur pangaarvetele on laekunud summad eraisik R.R. arvelt, mitte hagejalt (kahel juhul on selgituseks märgitud OÜ X laen). OÜ X Agentuur ja R.R. (kes oli kõnealusel perioodil OÜ X Agentuur omanik) vahel ei ole sõlmitud laenulepinguid. OÜ-le X Agentuur osteti R.R. juhtimise ajal muude asjade hulgas: 17.02.2003 tammelaminaadist töökohad hinnaga 19 873 krooni + k/m; 19.03.2003 arvuti PC Tigma Wings GWS P4 2400 hinnaga 22 475 krooni + k/m; 05.09.2003 arvutiprogramm raadioprogrammi jaoks hinnaga 70 674 krooni, mis jäid R.R. kätte ja mida ta pole OÜ-le X Agentuur üle andnud. Ilmselt seetõttu R.R. avaldaski, et kinkelepingu objektil ei lasu 01.07.2004 seisuga mingeid võlaõiguslikke koormatisi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 17.11.2006 otsusega hagi rahuldamata ning mõistis välja OÜ-lt X (likvideerimisel) õigusabikulud OÜ X Agentuur kasuks 5163 krooni ja G.L. kasuks 5163 krooni ning kohtukulud 168 krooni riigieelarve tuludesse. Otsuse kohaselt on kohtuistungil tuvastatud, et OÜ X (juhatuse liige R.R. , osanikud R.R. ja M. R), esindaja juhatuse liige R.R. , on sõlminud laenulepingud OÜ-ga X Agentuur (juhatuse liige R.R. kuni 07.07.2004, osanik R.R. kuni 01.07.2004) ja raha on laenajale üle kandnud eraisik R.R. . OÜ X Agentuur esindajana on laenulepingutele alla kirjutanud T.V. n, kes ei ole kantud osaühingu registrikannetesse. T.V. ni seletuse järgi töötas ta osaühingus produtsendina ja rahadega ei tegelenud. Ka lepingute lisa on 21.06.2004 sõlmitud OÜ X (juhatuse liige R.R. ) ja OÜ X Agentuur (esindaja T.V. n) vahel. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja ei ole laenu ülekannet kostjale teinud, vaid seda tegi hageja nimel eraisikuna R.R. . OÜ X Agentuur konto väljavõtte järgi on laekunud R.R. arveldusarvelt 26.02.2003 12 100 krooni (selgitus OÜ X laen) ja 11.03.2003 80 000 krooni (selgitus OÜ X laen). Pangatehingute väljavõtte järgi on 30.01.2003 kandnud OÜ X Agentuur arvele raha R.R. 60 000 krooni (mille eest ülekanne on tehtud, selgitust ei ole).
Kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, kas ja kuidas on hageja raamatupidamisdokumentides kajastatud laenu andmine kostjale. Ainuüksi laenulepingud ja nende lisa ei kajasta, et ka tegelikult selline laenamine toimus. Kuidas ja mille alusel on raamatupidamises laenu andmine kajastatud, selle kohta ei ole hageja pidanud vajalikuks tõendeid esitada. Hageja esindaja arvates piisab, et kostjale kandis raha üle eraisik R.R. . OÜ X Agentuur esindajana lepingud sõlminud T.V. n ei olnud lepingute sõlmimise ajal juhatuse liige. Kuigi menetlusosaliste seletus ei ole tõend, leidis kohus, et tõendina saab lugeda T.V. ni selgitust lepingute sõlmimise asjaolude kohta. T.V. ni selgituse järgi tegi talle ettepaneku olla esindaja R.R. . Mingit huvi tal endal neid laenulepinguid sõlmida ei olnud ja ta ei tea, miks oli R.R. l vaja teha ülekandeid ühelt oma firmalt teisele. R.R. l pidi olema mingi jama maksuametiga. Et selliste tehingute tegemine oli R.R. huvi, tõendab asjaolu, et ta oli mõlema osaühingu omanik ja kõik tehingud tegi juhatuse liikme ja füüsilise isikuna. T.V. nil puudus tahe laenulepingut sõlmida. Kohus leidis, et nõue ei ole usaldusväärselt ja piisavalt tõendatud. Usaldusväärselt ei ole tõendatud laenulepingute täimine hageja poolt. Ainult eraisik R.R. poolt tehtud ülekannetel märgitud „OÜ X laen“ ei ole piisavaks tõendiks, et hageja on laenulepingu täitnud. Kohtuistungil hageja esindaja vastas kohtule, et ei pea vajalikuks rohkem tõendeid esitada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagi ei ole usaldusväärselt tõendatud, ei analüüsinud kohus kõiki kostjate vastuväiteid põhjalikumalt. Samal põhjusel ei analüüsinud kohus ka käenduslepingu kehtivust G.L. suhtes.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ X (likvideerimisel) taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste protsessiõigusnorme.
kohaselt
on
maakohus
rikkunud
nii
materiaalõigus-
kui
Asjaolu, kuidas hageja nõuet raamatupidamisdokumentides kajastati, ei mõjuta nõude tsiviilõiguslikku kehtivust. Samuti on väär kohtu järeldus, et hageja tugines laenu andmise tõendamisel pelgalt laenulepingutele ja nende lisadele ning et nimetatud tõendid üksi hageja nõudeõiguse olemasolu ei tõenda. Laenu andmine oleks tõendatud ka pelgalt laenulepingu ja selle lisadega ning tähtsust ei oma asjaolu, kas ja kellelt OÜ X Agentuur raha laenulepingute alusel sai, kuivõrd 21.06.2004 sõlmitud laenulepingu lisaga 1 tunnistas OÜ X Agentuur hageja nõude olemasolu. Samas on OÜ X Agentuur arveldusarve väljavõtetega tõendatud ka reaalse raha üleandmine OÜ-le X Agentuur. Asjaolu, et OÜ X Agentuur sai rahaülekande mitte hageja kontolt, ei oma tähtsust, kuivõrd olemuselt on tegemist VÕS § 78 sätestatud kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt. Laenulepingutest ei tulenenud hageja kohustust täita laenulepingud isiklikult. Konto väljavõtetest nähtub, et R.R. arveldusarvelt tehtud ülekannetel on kolmest kahel selgitusse märgitud „X laen“. Nii on üheselt tõendatud, et nimetatud ülekannetega täideti just hageja maksekohustust OÜ X Agentuur ees. OÜ X Agentuur ei ole tõendanud mistahes muude õigussuhete olemasolu, millest tulenevaid kohustusi R.R. teostatud ülekannetega oleks täidetud. Veelgi enam – kostjad on oma 14.02.2006 vastuses märkinud, et OÜ X Agentuur ja R.R. (kes oli kõnealusel perioodil OÜ X Agentuur omanik) vahel pole sõlmitud laenulepinguid.
Kohus on rikkunud VÕS § 29 lg 5 nõuet arvestada lepingu tõlgendamisel lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Olukorras, kus 30.01.2003, 26.02.2003 ja 11.03.2003 sõlmitud laenulepingutest tulenevat võlgnevust on pärast OÜ X Agentuur poolt raha saamist üle aasta hiljem, s.o 21.06.2004 kinnitatud laenulepingu lisaga 1, kus tunnistatakse OÜ X Agentuur võlgnevuse olemasolu, on ilmselge, et OÜ X Agentuur oli R.R. kui kolmanda isiku poolt tehtud soorituse vastu võtnud, aktsepteeris seda ja soovis antud soorituse tulemusena tekkinud raha tagastamise kohustust täita. Kuivõrd T.V. n esines menetluses OÜ X Agentuur seadusjärgse esindajana, siis TsMS § 229 lg 2 alusel oleks tema ütluste arvestamine tõendina eeldanud ütluste andmist vande all. Sisuliselt käsitles kohus T.V. ni ütlusi tunnistaja ütlustena, mis on lubamatu, kuna tulenevalt TsMS § 251 lg 1 ei saa T.V. n esineda samaaegselt tunnistajana ja vastutaja esindajana. Apellant jääb kõigi seniste väidete ja vastuväidete juurde. Vastutajatel puudus õigus laenulepingute ja käenduslepingu tühistamiseks, nimetatud lepingud on kehtivad ning 01.07.2004 sõlmitud kinkelepinguga ja OÜ X Agentuur vallasvaraga seonduv on asjasse puutumatu.
5.OÜ X Agentuur ja G.L. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, mil viisil ja millal hageja kui juriidiline isik R.R. kui füüsilise isiku rahalised vahendid omandas. Faktiliselt on eraisiku rahalised vahendid paigutatud äriühingusse, kuid raamatupidamislikult pole ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitatud. Nii laenu andja kui laenu võtja – lepingupooled – on esindatud R.R. isikus. Mõlema poole tahet väljendas R.R. . Hageja poolt väidetavalt antud volitus T.V. nile on jäänud tõendamata. Tehinguga taotletavad tagajärjed ei ole ühiskondlikult vastuvõetavad. Eraisiku raha paisatakse äriühingu kaudu kontrollimatult ringlusse. Kohus saab omal algatusel hinnata ka tehingu heade kommete vastasust. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Tehingud olid TsÜS § 89 mõttes näilikud eesmärgiga varjata tehingute objektiks oleva vara päritolu ja tegelikku omanikku. Tehingute tegelik eesmärk oli varjata asjaolu, et tehingute objektiks olev vara on OÜ-lt X Agentuur ja viimase tarnijatelt omastatud, samuti seda, et R.R. l oli kõnealuse vara üle faktiline kontroll juba enne selle omandamist tema ainuosalusega OÜ X Agentuur poolt. VÕS § 76 lg 2 kohaselt peab kohustuste täitmisel lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Tegemist on hea usu põhimõtte vastase hagi esitamisega, kuna see põhineb näilikul tehingul, hageja enda eksitaval tegevusel. Tühistamisavalduste materiaalsed eeldused on täidetud, seega on tühistamisavaldused kehtivad. G.L. märgib puutumuses käenduslepinguga, et tema puhul kuulub kohaldamisele VÕS § 34 ning koostoimes VÕS § 143 lg 2 on käendusleping tühine. Apellandi väited menetlusnormide rikkumisest kohtu poolt tuleb jätta tähelepanuta, kuna hageja esindaja ei realiseerinud seda õigust TsMS § 333 sätete kohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi OÜ X Agentuuri vastu ja jätab hagi rahuldamata G.L. vastu.
7.Ringkonnakohus leiab, et OÜ X (likvideerimisel) ja OÜ X Agentuur vahel sõlmitud laenuleping 30.01.2003, laenuleping 26.02.2003 ja 21.06. 2004 ja lepingute ühine lisa, milles fikseeriti võlgnevus 137 689 kr, on tühised TsÜS § 129 lg 1 alusel. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Asja materjalidest nähtub, et laenulepingutele ja nende lisades on laenusaajana märgitud juriidilise isiku esindajaks T.V. . Nimetatud isikul puudus lepingute sõlmimise ajal seos laenusaaja osaühinguga ja ei nähtu ka volituste andmist talle tehingu tegemiseks, seega oli lepingu poole esindajaks esindusõiguseta isik. Asja materjalidest ei nähtu ka hilisem heakskiit, vastupidi, laenusaaja osaühing on 25.11.2004 esitanud laenajale veel tehingu tühistamise avalduse, mis kinnitab heakskiidu puudumist. Apellandi esitatud väide, et kuna laenuandja esindaja oli ka samaaegselt laenusaaja osanik ja juhatuse liige, siis lepingu sõlmimise fakt iseenesest tõendab esindajaks märgitud isikul volituste olemasolu, ei ole õige. Osaühingu esindamise kord tuleneb TsÜS § 34 ja ÄS § 180 lg 1, mille kohaselt osaühingut juhib ja esindab juhatus. Asja materjalidest ei nähtu, et laenusaaja juhatuse liige oleks andnud volitused lepingule allakirjutamiseks T.V. nile. Kuna tegemist on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühiste tehingutega, siis on tühine ka G.L. ga sõlmitud käendusleping, ning hagi G.L. vastu tuleb jätta nõudeõiguse aluse puudumise tõttu rahuldamata.
8.Pooltel ei ole vaidluste selle üle, et kostja kontole on tehtud kolm ülekannet: 1) 26.02.2003 kantud 12100 kr ning ülekandel on selgitus „R.R. 221011434910 OÜ X laen“; 2) 11.03.2003 tehtud kandel on selgitus „R.R. 221011434910 OÜ X laen“; 3) 30.01.2003 kandel on selgitus „R.R. laen“ (tl 42, 43). Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud ülekanded olid teostatud tühiste laenulepingute alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled ei leppinud kokku, et laenulepingu peab laenuandja täitma isiklikult, siisoli kolmanda isiku poolt lepingu täitmine lubatav. Asja materjalide kohaselt kattuvad kõigil kolmel juhul laenusaaja kontole kantud summad laenulepingus märgitud summadega ning ülekanded on teostatud lepingute sõlmimisega samal päeval ning ülekanded on teinud üks ja sama isik, R.R. . Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud on piisavad, tuvastamaks, et kõik kolm ülekannet teostati lepingute täitmiseks. Asjaolu, et kahel ülekandel oli lisaks selgitusele laen märgitud ka OÜ X, kolmandal aga mitte, ei anna alust käsitleda kolmandat ülekannet teostatuks mingi muu õigussuhte alusel, kuna selliseid asjaolusid pooled esitanud ei ole.
9.Asja materjalide kohaselt on kostja arvele kantud 152 100 kr. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hagejale tagastanud 14 411 kr. Kostja ei ole esitanud väidet, et ta on 137 689 kr hagejale tagastanud. Ringkonnakohus ei ole tulenevalt TsMS § 436 lg 7 otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
TsMS § 436 lg 4 kohaselt otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Ringkonnakohtu istungil arutas kohus menetlusosalistega õiguslikku olukorda ning küsis apellandi esindaja seisukohta, et juhul kui esindusõigus tehingute tegemise ajal puudus, milline on õiguslik tagajärg. Apellandi esindaja jäi väite juurde, et tehingud on kehtivad, kuid lisas, et kui kohus hindab esitatud asjaolusid teisiti, siis on tegemist kostja alusetu rikastumisega. Ringkonnakohus leiab, et peab käesolevas otsuses andma menetlusosalistest erineva hinnangu poolte vahelise õigussuhte kehtivusele. Eeltoodu alusel tuleb tuvastada, et tegemist oli esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingutega, mis tulenevalt TsÜS § 129 lg 1 on tühised. Kuna tehingud on tühised ja TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Vastustaja vastuväited, et tegemist oli näilike tehingutega, ning et laenuna saadud vahendid kulutati vallasvara soetamiseks, mis ei ole kostja valduses, ei ole asjakohased. Vastustaja on ka ise 25.11.2004 toodud tehingute tühistamise avalduses tuginenud sisuliselt tehingute tühisusele esindusõiguse puudumise tõttu, seega jätab ringkonnakohus hilisemad kostja esitatud erinevad versioonid tehingute tegeliku võimaliku sisu kohta tähelepanuta, seda ka põhjusel, et vastustaja ei ole sellekohaseid väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud. Juhul kui vastustajale kuuluv vallasvara on hageja või kellegi kolmanda isiku valduses, siis peab vastustaja sellekohase taotluse suunama seadusliku aluseta valdaja vastu. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada 137 689 kr osas VÕS § 1028 lg 1 alusel.
10.Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, siis muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 8000 kr ja apelleerimisel 7250 kr, riigilõiv summas 15 250 tuleb välja mõista OÜ-lt X Agentuur. Ringkonnakohtus hageja kantud õigusabikulu summas 5250 kr tuleb välja mõista OÜ-lt X Agentuur. Kostja G.L. on taotlenud maakohtus õigusabikulude hüvitamist 5163 kr ja ringkonnakohtus 5163 kr. Kuna tegemist on hinnaga hagiga, siis tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud ja menetluskulude osas kohaldamisele kuuluvast TsMS § 61 lg 1, kuulub hüvitamisele õigusabikulu kuni 5 % ulatuses hagihinnast, seega 6884,45 kr. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsusega hagejalt väljamõistetud kohtukulud 168 kr, kuna kehtiv TsMS sellekohast kulu ei sätesta, nimetatud kulud jäävad riigi kanda.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.