Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 17.12.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja kostja vahel 10.01.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 509 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ning võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Kostja ja E AS (registrikood: xxxx, edaspidi krediidiandja) sõlmisid 10.01.2024 järelmaksu. Kostja sai krediiti kauba ostmiseks 509 eurot. Järelmaksulepingu alusel sooritas krediidiandja väljamakse A OÜ-le, kes oli kauba müüja. Tasuta järelmaksulepingu puhul ei ole klient kohustatud maksma intressi, kuutasu ega Lepingu sõlmimise tasu. Põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 0.00% aastas, krediidi kogukuluga 509,00 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 0,00% aastas.
2.2.Lepingu järgi pidi kostja tegema kokku 3 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15.kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.04.2024, kokku 509 eurot. Kostja ei ole lepingu katteks teostatud ainsatki tagasimakset. Kostjat hoiatati 22.04.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx (Lisa 3f) saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 2.05.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et E AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu oli kostja alates veebruarist 2024 viivituses täielikult kolme, 15.02.2024, 15.03.2024, 15.04.2024, osamaksete tasumisega. Kostjat hoiatati täiendavalt 1.05.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx (Lisa 3g) saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtajaga so 15.05.2024 võlgnevust. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 15.05.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxxx (Lisa nr 3g), ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist.
2.3.Hageja edastas kostjale 31.05.2024 teate, milles teavitas kostjat tema ja E AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.
2.4.Hageja palub kostjalt välja mõista krediidiandja poolt võlgnevuse sissenõudmisest tingitud meeldetuletuskirjade esitamise eest kokku 15 eurot. (Lisad 3- 3g kokku 8 kirja). Hageja märgib, et VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on kindlaks määratud sissenõudmiskulude hüvitise suurus. Hüvitis ei sõltu otseselt ei võlausaldajast, tema konkreetsetest pingutustest ega tema tegelikest kuludest võlgnevuse sissenõudmisel. Hageja selgitab, et sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks päringud kontaktandmete saamiseks registritesse, võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks, võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jmt ning siinkohal ei pea võlausaldaja võlgnevuse 2
sissenõudmisega seonduvaid kulusid tõendama, kui tema hüvitise nõue ei ületa 40 eurot. Seega, 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus tekib võlausaldajal juba juhul, kui täidetud on viivisenõude esitamise eeldused – sisuliselt tekib võlausaldaja vastav nõue võlgniku poolt viivitusse jäämisega. Hageja on esitanud 31.05.2024 kostjale nõude loovutuse teatise, milles teavitab E AS nõude loovutamist OK Incure OÜ-le VÕS § 164 alusel (Lisa 4) ning teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt sh maksegraafiku sõlmimist, edastades kostjale peale lepingu ülesütlemist nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad tasulised nõudekirjad: 16.05.2023 (Lisa 44a)(5,00 eurot); 17.06.2024 (25,00 eurot)(Lisad 4b-4c); 03.07.2024 (Lisa 4d)(5,00 eurot) ja 11.09.2024 kiri (5,00 eurot) (Lisa 4e). Seega palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulud summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 31.01.2025. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule teadaolevatele kostja e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja. Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
4.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva lepingu 10.01.2024, digiallkirjastatud konteineris on leping ja maksegraafik. Nõude aluseks olevas järelmaksulepingus on kauba müüjaks märgitud Evelatus. Hageja on hagis kaupmeheks nimetanud A. Kohus tuvastas ise, A OÜ pakub kaupu Evelatuse kaubamärgi alt. Hageja on esitanud tõendi, et krediidiandja on kauba müüjale omakorda osade kaupa raha üle kandnud. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid. Lepingu järgi tuli laen tagastada 15.04.2024. Hageja väitel kostja laenu tagastanud ei ole. Seega on lepingust tulenev laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud ning kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel laenuks saadud 509 eurot välja. Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus juhib hageja tähelepanu, et hageja viidatud säte reguleerib olukorda, kus sissenõudmiskulude hüvitamist nõutakse majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Antud juhul oli laenu saajaks füüsiline isik ning hageja ei ole mingilgi määral esile toonud, et kostja oleks laenu võttes tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses. Kui juriidiline isik annab laenu tarbijale, eeldatakse, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Tarbija poolt võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 113 2. Erinevalt VÕS §-st 1131 ei ole VÕS § 1132 eesmärgiks seadustatud hinnakirja kehtestamine. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab
3
sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Seega on hageja eksinud selles osas, et võla sissenõudmiskulusid võib nõuda sõltumata tegelikult tekkinud kuludest. Ning seda, kui palju tegelikult kahju tekkis hageja esile toonud ega tõendanud ei ole. Üksnes kirja saatmine ei tõenda, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
5.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Kuivõrd sama palju riigilõivu oleks tulnud tasuda ka rahuldatud nõude summalt, jätab kohus hageja menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
6.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Marus Juha kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.