Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik
Kohtuasi
Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagi Sergei Šarovi vastu 129 464 euro 74 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-5163
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Šarovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) (registrikood 10547320) pankrotihaldur Tarmo Villman Kostja Sergei Šarov (isikukood 36706133715), esindaja vandeadvokaat Sven Sillar
Asja läbivaatamise kuupäev
29. mai 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-5163.
2.Rahuldada Sergei Šarovi avaldus. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-5163. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
1.Osaühingu SVŠ (pankrotis) pankrotihaldur (hageja) esitas 2. veebruaril 2014 Sergei Šarovi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 129 464 eurot 74 senti ning seadusjärgse viivise. Viru Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2015. a otsusega hagi täielikult.
2.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi esitas kostja menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end täielikult riigilõivu tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel, kuna tema majanduslik seisund ei võimalda tal riigilõivu maksta.
3.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26. novembri 2015. a määrusega kostja taotluse osaliselt ja
võimaldas kostjal tasuda 1500 euro suurust riigilõivu osamaksetena kolme kuu jooksul, sh tuli esimene osamakse 500 eurot tasuda määruse jõustumisest 20 päeva jooksul ning tasumisest tuli nimetatud tähtpäevaks ringkonnakohtule teada anda. Ringkonnakohus märkis, et kui kostja ei tasu riigilõivu esimest osamakset kohtu määratud tähtpäevaks, keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlemast.
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 6. jaanuari 2016. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle kostjale, sest kostja ei tasunud määratud tähtpäevaks riigilõivu esimest osamakset.
5.Kostja esitas 6. jaanuaril 2016 ringkonnakohtule avalduse, milles palus riigilõivu tasumise tähtaja ennistada ja võtta apellatsioonkaebuse menetlusse. Avalduse kohaselt haigestus kostja 28. detsembril 2015 ja on siiani haige. Lisaks esitas kostja arstitõendi ning maksekorralduse, mille kohaselt on Ljubov Šarova maksnud 6. jaanuaril 2016 selles tsiviilasjas riigilõivu 500 eurot.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2016. a määrusega kostja avalduse läbi vaatamata.
7.Riigikohus rahuldas 30. novembri 2016. a määrusega kostja määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2016. a määruse ja saatis asja menetluse uuendamise ning apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul oli õigus riigilõivu esimese osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral keelduda apellatsioonkaebust menetlemast. Kostjal oli õigus esitada riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise avaldus enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise otsustamist, kuid kostja esitas avalduse hiljem. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri juhtumit, kui apellant teatab apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu määratud tähtpäevaks maksmata jätmise mõjuvast põhjusest pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse tegemist. Kuna tegemist on seaduse lüngaga, siis tuleb kohaldada lähedast menetlussuhet reguleerivat sätet, s.o apellatsioonimenetluse uuendamise sätteid. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama. Ringkonnakohus peab võtma seisukoha menetluse uuendamise kohta. Kui menetlusosalisel oli riigilõivu tasumata jätmiseks mõjuv põhjus, millest ei saadud õigel ajal kohtule teatada, uuendab ringkonnakohus menetluse ja otsustab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 6. jaanuari 2017. a määrusega apellatsioonimenetluse uuendamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja esitanud menetluse uuendamise taotluse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 650 lg-ga 2 tähtaegselt. Kostja esitatud arstitõend aga ei kinnita, et tema tervislik seisund oli selline, mis oleks tal takistanud riigilõivu tähtaegset tasumist või tähtaja järgimise võimatusest kohtule teatamist, või oleks esinenud muu TsMS § 422 lg-le 1 vastav mõjuv põhjus. Ringkonnakohus võimaldas kostjal tasuda riigilõiv osamaksetena kolme kuu jooksul. Kostja pidi tasuma riigilõivu esimese osamakse hiljemalt esmaspäeval, 4. jaanuaril 2016. Menetlusabi andmisest kuni tasumistähtaja saabumiseni oli kostjal aega riigilõivu tasuda 39 päeva. Menetluse uuendamise taotluse kohaselt viibis kostja 28. detsembrist
2015 haiguslehel. Kostja ei ole esitanud täiendavaid põhistusi, miks ei võimaldanud haigus tasuda riigilõivu hiljemalt 4. jaanuariks 2016. Väljastatud arstitõendist ei nähtu, et kostja oleks pikemat aega viibinud haiguslehel või oleks haiguse kulg olnud pikaajaline. Kostja ei täpsustanud haiguse ilmnemise algusaega ega haiguse perioodi. Paljasõnaline on väide, et kostja on määruskaebuse esitamise ajal jätkuvalt haiguslehel. Asjaolu, et kostja puudus arstitõendi kohaselt 28. detsembril 2015, ei tähenda automaatselt, et ta tervislik seisund oleks takistanud tal riigilõivu tasumist. Riigilõivu tasus kostja eest 6. jaanuaril 2016 tema abikaasa. See näitab, et haigus ei takistanud riigilõivu tasumist või riigilõivu tasumise organiseerimist. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei esitanud arstitõendit kohtule viivitamatult, vaid on selle esitanud alles peale 6. jaanuari 2016 määruse kättesaamist. Ainuüksi arstitõendi esitamine ei tõenda ega põhista mõjuva põhjuse olemasolu menetlustähtaja järgimata jätmiseks. Puudub alus apellatsioonimenetluse uuendamiseks TsMS § 650 lg 1 järgi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi kohus nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid, kui haiguse kohta esitatud tõend oli kohtu arvates puudustega ja ei põhjendanud riigilõivu tasumist takistavate asjaolude olemasolu piisavalt. Kohus ei nõudnud täiendavaid tõendeid ega olemasoleva tõendi põhistamist. Kostja arvates täitis ta oma kohustuse ning ringkonnakohtu käsutuses oli piisavalt tõendeid, millega on tõendatud tähtaja ennistamiseks vajaliku mõjuva põhjuse olemasolu. Selgitamiskohustuse täitmise korral oleks kostja kohtule selgitanud, et tal on tugiliikumisaparaadi haigestumisega seotud 40%-line töövõimetus. Kostja liikumisvõime on oluliselt raskendatud ning muutub kohati võimatuks. Selles olukorras on raskendatud isegi võimalused vajaliku tõendi hankimiseks. Kostja oleks saanud esitada töövõimetust tõendava tõendi, mis tõendab, et arstitõendis nimetatud diagnoos on otseselt seotud tema põhihaigestumisega ning võttes arvesse haigestumise iseloomu, ei olnud ta võimeline tasuma riigilõivu õigel ajal. Kohus jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ja seega selgitamiskohustuse täitmata. Kostja esitas Riigikohtule väljavõtte Eesti Haigekassa registrist, mille kohaselt oli ta haiguslehel
28.detsembrist 2015 kuni 27. jaanuarini 2016.
10.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja toob määruskaebusele esitatud vastuses välja, et kostja tervislik seisund oli haiguslehel oldud perioodi jooksul ühesugune. Haiguslehel olemise ajal esitas kostja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja ennistamiseks ja tasus taotluselt kautsjoni. Seega puuduvad sellised tõendid, mille kohaselt oleks kostja tervislik seisund takistanud 4. jaanuaril 2016 riigilõivu tähtaegset tasumist või tähtaja järgimise võimatusest kohtule teatamist. Kui kostja ei oleks saanud tähtaegselt riigilõivu tasuda, siis ei oleks ta saanud teha ka teisi eelviidatud menetlustoiminguid. Ringkonnakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja menetluse uuendamise avaldus rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli mõjuv põhjus TsMS § 650 lg 1 ja § 422 mõttes jätta riigilõivu esimene osamakse tähtajaks tasumata ning kas ringkonnakohus rikkus kostja menetluse uuendamise taotluse läbivaatamisel oluliselt menetlusõiguse norme, eelkõige jättis täitmata selgitamiskohustuse.
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus kostja avalduse lahendamisel TsMS § 652 lg-t 8 ja § 640 lg 1 p 7. Ringkonnakohus jättis kostja avalduse lahendamisel tähelepanuta, et kostja esitas esialgu ringkonnakohtule avalduse tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 alusel, kuid tulenevalt Riigikohtu selgitustest tuli kostja avaldust käsitada ja läbi vaadata kui apellatsioonimenetluse uuendamise avaldust TsMS § 650 lg 1 tähenduses. Kuivõrd TsMS § 67 ja § 650 lg 1 järgi esitatud avalduse rahuldamise eeldused on erinevad, siis asetas avalduse ümberkvalifitseerimine kostja uude protsessuaalsesse positsiooni. Sellest lähtuvalt tuli ringkonnakohtul enne menetluse uuendamise otsustamist anda kostjale TsMS § 640 lg 1 p 7 järgi võimalus täiendada oma avaldust ning vajadusel esitada oma avalduse põhistamiseks ka täiendavaid tõendeid (vt nt ka Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16). Seda ringkonnakohus pärast Riigikohtu lahendi tegemist ning asja tagasisaatmist ei teinud.
14.Lisaks ei nõudnud ringkonnakohus hagejalt haiguse kestuse kohta tõendi esitamist, kuigi leidis, et avaldus on selles osas põhistamata, ning jättis seetõttu ka avalduse rahuldamata. Kostja märkis ringkonnakohtule esitatud avalduses, et haigestus 28. detsembril 2015 ja viibis haiguslehel ka avalduse esitamise ajal (6. jaanuaril 2016). Ringkonnakohus leidis hageja avaldust lahendades, et arstitõendist ei nähtu, et apellant oleks pikemat aega viibinud haiguslehel või oleks haiguse kulg olnud pikaajaline. Apellandi väide, et ta on määruskaebuse esitamise ajal jätkuvalt haiguslehel, on paljasõnaline. TsMS § 650 lg 1 järgi on apellandi kohustus menetluse uuendamise avalduses ringkonnakohtule põhistada, et esines mõjuv põhjus, mis takistas riigilõivu tähtaegset tasumist, ning sellest ei olnud võimalik kohut õigel ajal teavitada. Üldjuhul ei ole kohtul enne menetluse uuendamise avalduse lahendamist kohustust apellandile selgitada, kas ja milliseid asjaolusid tuleb apellandil tõendada ning kas avalduses esitatud asjaolusid saab pidada mõjuvaks põhjuseks. Samas võib osal juhtudel olla täiendavate tõendite küsimine põhjendatud. Eelkõige olukorras, kus avalduses esitatu annaks alust avalduse rahuldamiseks, kuid apellandi esitatud tõend on avalduses viidatud andmete osas puudulik. Praegusel juhul oleks ringkonnakohus saanud oma kahtlused haiguse perioodi kohta kõrvaldada täiendava tõendi nõudmisega.
15.Eelviidatud rikkumiste tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium peab
menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes võimalikuks ja vajalikuks lahendada kostja menetluse uuendamise avalduse ise (sama apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta vt Riigikohtu
18.veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 8). Menetluse uuendamise otsustamiseks on kõik vajalikud andmed esitatud. Kostja esitas Riigikohtule tõendid, millega soovis näidata, milliseid tõendeid oleks ta ringkonnakohtule esitanud, kui ringkonnakohus oleks täitnud selgitamiskohustust. Seega olid tõendid esitatud menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks (TsMS § 688 lg 5). Seetõttu võtab kolleegium tõendid vastu ja hindab neid kostja avalduse lahendamisel. Lisaks esitas kostja Riigikohtule väljavõtte, millest nähtuvalt kestis kostja haigus 28. detsembrist 2015 kuni 27. jaanuarini 2016. Lähtudes kostja esitatud arstitõendist ning asjaolust, et kostja oli haige ka riigilõivu osamakse tasumise tähtajal, leiab kolleegium, et kostjal esinenud haigus takistas riigilõivu tähtaegset tasumist. Arvestades kostja haigust, on usutav, et kostjal ei olnud võimalik takistusest tähtaegselt kohut ka teavitada. Asjakohatu on ringkonnakohtu ja hageja viide sellele, et haiguse ajal maksis kostja eest riigilõivu tema naine, mistõttu oleks kostja saanud tasuda riigilõivu ka tähtaegselt. Menetluse uuendamist ei saa mõjutada see, kas kolmas isik sai või oleks saanud apellandi asemel riigilõivu tasuda. TsMS § 650 lg 1 ja TsMS § 422 lg 1 alusel uuendab kolleegium menetluse. Seega tuleb ringkonnakohtul lähtuda sellest, et riigilõivu esimese osamakse tasus kostja õigel ajal. Ringkonnakohtul ei ole alust keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel.
16.Samas tuleb ringkonnakohtul anda kostjale uued tähtajad ülejäänud riigilõivu osamaksete tasumiseks. Kui ka seejärel on apellatsioonkaebuselt osaliselt riigilõiv tasumata, peab ringkonnakohus jätma kaebuse käiguta ja andma kostjale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o kogu riigilõivu tasumiseks. Alles määratud tähtaja möödudes saab ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata (vt täpsemalt Riigikohtu 30. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-16, p-d 14, 15; 3. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-174-15, p 11). Lisaks tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas täidetud on kõik TsMS §-st 637 (eelkõige lg-test 1 ja 2) tulenevad eeldused apellatsioonkaebuse menetlemiseks. Eeltoodut arvestades tuleb asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi saata.
17.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause järgi tagastada selle tasunud isiku pangakontole.
18.Menetluskulude jaotus ja menetluskulud määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.