Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 1-3, 52). Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 10.08.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6714 Raido Pülsü (kostja) süüdi muuhulgas KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, millega tekitas XXX tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri. Kannatanu vajas saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, mida osutas SA Viljandi Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Hageja tasus tervishoiuteenuse osutajatele raviteenuste arvete seeria VX nr XXX, seeria AA nr XXX, seeria VX nr XXX, seeria VX nr XXX ja seeria VX nr XXX alusel kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kokku 29 631,21 eurot. Hagejal on RaKS § 26 lg-st 1 tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kostja vastutab kindlustusjuhtumi eest. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 29 631,21 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 45). Kostja hagi ei tunnistanud ning on seadnud kahtluse alla kannatanule raviteenuste osutamise kvaliteedi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mille järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tartu Maakohtu 10.08.2016. a otsusega (jõustunud 26.08.2016) kriminaalasjas nr 1-16-6714 (tl 4-11) on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastase teo (rikkus mootorsõiduki juhina liiklus- ja käitumisnõudeid), mille tagajärjel XXX suri. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kostja süüd. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on olemas põhjuslik seos ning süüd välistavad asjaolud puuduvad, vastutab kostja kannatanule tekitatud kahju eest, mis tuleb hüvitada. Hagejal on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 järgi on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Kostja on seadnud kahtluse alla kannatanule osutatud raviteenuse kvaliteedi. Kannatanule osutatud ravi eest tasumine ei sõltu raviteenuse kvaliteedist, ravi rahastatakse RaKS § 36 lg 1 kohaselt haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelisest lepingust. Haigekassal on lepinguline kohustus tasuda ravikindlustatud isiku ravi, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel ning kohtul puudub alus vastupidises kahelda. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kannatanu XXX (isikukood XXX) oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel. Kannatanule on seoses kostja poolt tekitatud tervisekahjuga osutatud tervishoiuteenuseid raviteenuste arvete seeria VX nr XXX summas 5937,73 eurot (tl 14-16), seeria VX nr XXX summas 187,28 eurot (tl 17-19), seeria VX nr XXX summas 18,77 (tl 20), seeria AA nr XXX summas 22 392,62 eurot (tl 21-29) ja seeria VX nr XXX summas 1094,81 eurot (tl 30-31) alusel kokku summas 29 631,21 eurot, mille hageja on tervishoiuteenuse osutajatele tasunud. Kostja ei ole vaidlustanud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste maksumust. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Tulenevalt eeltoodust kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning Raido Pülsült tuleb Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahju summas 29 631,21 eurot.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.