Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. aprill 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-03-652
Tsiviilasi
T.L hagi K.P vastu 107 279 krooni saamiseks ja K.P vastuhagi 120 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. oktoobri 2006.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.L apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (hageja, vastukostja) T.L (IK xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja, vastuhageja) K. P (IK xxxxxxxxxxx), tema esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev
1.Jätta Harju Maakohtu 09. oktoobri 2006.a otsus muutmata.
2.Jätta T.L apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
Jätta poolte apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 107 279 krooni, sh hüvitise korteri sisustuse eest summas 21 278 krooni ja mööbli kasutamise eest summas 21 500 krooni ning remondikulud summas 64 501 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.07.1998 lihtkirjaliku lepingu, mille kohaselt võttis T.L endale kohustuse remontida ja sisustada K.P kuuluv korter x Tallinnas ning
anda see seejärel üürile. Hageja kohustus hoidma korterit korras ning tasuma hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Kostja kohustus hagejale tasuma vastava teenuse eest 5000 krooni ja mööbli kasutamise eest igakuiselt 500 krooni. Vastavalt lepingule oli hageja õigustatud saadud tulust esmalt maha arvama remondikulud, oma teenustasu ja lepingueelse perioodi eest tasutud hooldus- ja kommunaalmaksed ning järelejäänud summa jagama võrdsetes osades kostjaga. 01.08.1998–20.11.1998 teostati korteris põhjalik remont, korter sisustati ja anti üürile, varasema perioodi hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus ja igakuised arved on tasutud. Seega on hageja oma kohustused täitnud ja tasunud kostjale ligi 15 600 krooni. Kostja vastuväited ja vastuhagi põhjendused
2.Kostja tunnistas, et hageja teostas korteris kosmeetilise remondi, mille eest pidi hageja saama ühekordse tasu 5000 krooni, kuid tõendeid remondi maksumuse kohta hageja ei esitanud. Hageja esitatud ostutšekid ei tõenda, et ostetud ehitusmaterjale kasutati nimetatud korteri renoveerimisel, kuna samal ajal tegi hageja remonti ka oma korteris. Hagejal puudub õigus remondikulude hüvitamist nõuda, kuna ta on selle juba laekunud üüri arvel saanud. Hagi kuulub rahuldamisele üksnes summas 5000 krooni. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ka kohustuse osas tasuda 100 krooni mööbli kasutamise eest kuus hageja nõutava perioodi eest.
3.Esitatud vastuhagis palus kostja hagejalt välja mõista 120 000 krooni. Käsunduslepingu täitmise käigus sai hageja üüri näol kasumit kogussummas 127 500 krooni, millest kostja pangaarvele on kantud ainult 4200 krooni. Vastuväited vastuhagile
4.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja on kokkulepitud summa kostjale tasunud. Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal hageja kulusid täies ulatuses ei hüvitatud, puudub kostjal alus temalt väidetavat tulu nõuda. Kostja ei esitanud tõendeid ega arvestust, millest tuleneks hageja kohustus tasuda kostjale 120 000 krooni. Kostja tegutses hageja suhtes pahauskselt, jättes enda valdusesse hagejale kuuluva vara ja rikastudes hageja arvel. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis K.P välja T.L kasuks kahjuhüvitise 21 500 krooni. Kohus mõistis K.P valdusest välja T.L valdusesse magamistoa mööblikomplekti väärtusega 5000 krooni, elutoa ja magamistoa valgustid väärtusega 2000 krooni, köögi sisustuse (laud, 3 tooli, seinakapid, külmutuskapp, valgusti, lauanõud) väärtusega 2100 krooni, WC-ruumi sisustuse (metallist nurgariiul, valgusti) väärtusega 100 krooni, vannitoa sisustuse (kardinapuu, kardin, tarvikute komplekt, peegel, nagi, riiulid, seebialus, pesumasin) väärtusega 1600 krooni. Kohus rahuldas vastuhagi osaliselt ja mõistis T.L K.P kasuks välja 46 303,10 krooni. Kohus tühistas 17.11.2003 ja 15.12.2003 määrustega hagi tagamise abinõudena rakendatud kostjale kuuluva eluruumi võõrandamise keelumärke hooneregistris ja keelu kostjal võõrandada talle kuuluvat osakut elamuühistus x.
6.Puudub vaidlus, et 16.07.1998 sõlmiti lihtkirjalik kokkulepe (t lk 116-118, tõlge lk 139-140), mida tuleb käsitleda käsunduslepinguna, leping lõppes veebruaris 2003. Lepingu p-s 2 kohaselt vajab eluruum asukohaga x „kosmeetilist“ remonti ja pärast remondi teostamist tuleb korter anda üürile. Pooled leppisid kokku, et hageja vahendab remondi teostamist ja üürile andmist 5000 krooni suuruse ühekordse tasu eest (p 3), et remondi finantseerib vahendaja summade tagasi saamisega üüride arvelt (p 4), et kõikide kulutuste kohta tuleb esitada tšekid (p 5), et kõik, mis soetatakse remondi käigus ja pärast tasumist, jääb kostja omandisse (p 6), et kööki ja vannituppa ostetud mööbel ja seadmed jäävad pärast üüri arvelt tasumist kostja omandisse (p 7), et mööbel (8 nimetust) väärtusega 19 100-20 000 krooni jääb hageja omandisse (p 8), kommunaalmaksud, 2(6)
telefon ja elekter tuleb tasuda täielikult ja õigeaegselt (p 8), hagejale kuuluv mööbel antakse remondikulude ja seadmete eest tasumise ajaks üürile igakuise tasuga 500 krooni kuus (p 10).
7.16.07.1008 leping oli kestvusleping ja kohaldamisele kuulub alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatu.
01.07.2002
8.Hageja käsundisaajana võttis endale lepinguga kohustuse osutada kostjale kui käsundiandjale järgmisi teenuseid: teostada kostja korteris remont, anda korter pärast remonti üürile, tasuda korteriga seotud kommunaalteenuste, telefoni ja elektri eest. Lepingus lepiti käsundisaaja tasuks kokku ühekordselt 5000 krooni. Puudub vaidlus, et lepiti kokku, et saadud üürist kaetakse esmalt remondikulud ja kööki/vannituppa ostetud mööbel/seadmed ning kommunaalmaksed; et hageja andis kostjale kuuluva eluruumi üürile ja sai üürnikelt tasu.
9.Üürilepingutega on tõendatud üüri saamine 20.11.1998 lepingu alusel kuni 15.07.1999, tulu 27 383,09 krooni (t lk 20-22), kostja hageja arvestust ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud; 15.08.1999 lepingu alusel kuni 15.02.2000, tulu 18 465,10 krooni (t lk 28-29); 01.03.2000 lepingu alusel kuni 05.10.2001, tulu 52 003 krooni (t lk 35-37); 11.12.2001 lepingu alusel kuni 11.03.2003, tulu 46 032,10 krooni (t lk 55-57). Seega sai hageja üüri 143 883,29 krooni. Poolte vahel kokkulepitu alusel tuleb sellest summast esmalt maha arvata 5000 krooni. Puudub vaidlus, et hageja tasus lepingu sõlmimise hetkel korteril olnud kommunaalmaksete võla ja erinevad maksed juulist 1998 kuni esimese üürilepingu sõlmimiseni 1871,37 ja 5530,50 krooni (t lk 216-231). Nimetatud summa tuleb saadud üürist maha arvata.
10.Saadud üürist tuleb maha arvata hageja kantud remondikulud. Kostja võttis nõude selles osas õigeks 5000 krooni ulatuses (t lk 387). Puudub vaidlus, et lepingu sõlmimisest esimese üürilepingu sõlmimiseni 20.11.1998 teostati kostjale kuuluvas korteris remont. Remondi tegemine on tõendatud ka tunnistajate S. L ja J. G ütlustega. 16.07.1998 lepingus pooled ei selgitanud, mida mõista sõna „kosmeetiline“ all ega lepitud kokku remondi maksumuse piirmäärasid. Hageja nõudis remondikulude katteks 57 704 krooni ning esitas maksedokumendid (t lk 144-207).
11.Tõendamist leidis hageja poolt remondi teostamine, kuid mitte tema poolt nõutavas ulatuses. Tunnistaja S. L ei eitanud, et hageja saatis talle arved remondikulude kohta ning et nimetatud kuludest oli tal hagejaga ka juttu. Tunnistaja ütluste kohaselt tundusid kulud talle liiga kõrged. Kostja ei esitanud konkreetseid tõendeid hageja esitatud remondikulude ümberlükkamiseks. Kostja väide, et samal ajal tegi hageja remonti ka talle endale kuuluvas eluruumis, on paljasõnaline. Kohus arvestas, et kõiki hageja esitatud tõendeid ei ole võimalik seostada remondi tegemisega (nt t lk 146; 155; 163; 166; 175; 176; 180, 197, 200, 201, 203, 204, 206). Hageja omakäelised kirjalikud seletused ei ole tõenditeks (TsMS § 229 lg 2). Kohus luges kuludest remondimaterjalidele jmt tõendatuks 29 404-7238,75=22 165,25 krooni.
12.Tasu maksmise kohta töömeestele ja transpordikulude eest hageja tõendeid ei esitanud. Puudub alus eeldada, et remont teostati tasuta. Mõistlikuks summaks on arvestada tasuna töömeestele 10 000 krooni. Remont teostati ja kostja sai hüve talle kuuluva vara parendamise näol. Transpordikulude suuruse kohta tõendeid ei esitatud, puudub alus nende kandmise eeldamiseks ja hagi selles osas tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
13.Tõendamatuse tõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tema isikliku töö eest 5000 krooni ja teenustasu 1350 krooni saamiseks. Pooled kulusid kokku ei leppinud ja kuna remondi tegemise eest kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasu töömeestele, ei saa pidada vajalikeks kuludeks lisaks hageja enda väidetavat tööd remontimisel ja koristamisel.
14.Hageja väite kohaselt leppisid lisaks kirjalikus lepingus kokkulepitule suuliselt hageja ja kostja seadusjärgne esindaja S. L kokku, et kokkulepitud tasude üürist mahaarvestamisest järelejäänud osa jagatakse poolte vahel võrdselt. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja S. L ütlustega (t lk 358-360). Eeltoodust tulenevalt tuleb remondikulude katteks saadud üürist maha arvata kokku 32 165,25 krooni. 3(6)
15.Hageja nõue talle kuuluva mööbli väljanõudmiseks kostja valdusest kuulub rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 45 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et hagetavad asjad (t lk 384-385) on hageja omandis, kuid kostja valduses. Kostja vaidlustas asjade väärtuse. Kohus arvestas hagetavate asjade turuväärtuse määramisel lepingu p-s 8 kokkulepitud väärtusi, pesumasina puhul ka soetamisväärtust (t lk 73), asjaolu, et asjad on juba 8 aastat erinevate üürnike igapäevases kasutuses ja nende praegune turuväärtus on tunduvalt madalam nende soetamismaksumusest. Kohus luges tõendatuks väljanõutavate asjade väärtused: magamistoa mööbel 5000 krooni (16.07.1998 lepingus 7000 krooni, hageja arvates 10 000 krooni, tõendeid esitatud ei ole), elutoa ja magamistoa valgustid 2000 krooni (lepingus ja hageja arvates 3000 krooni, tõendeid esitatud ei ole), köögi sisustus 2100 krooni (tõendatud vaid külmkapp soetamismaksumusega 13.08.1998 2280 krooni, hageja hinnangul kõik kokku 4200 krooni), WC-sisustus 100 krooni (hageja hinnangul 208 krooni), vannitoa sisustus 1600 krooni (hageja hinnangul 3870 krooni).
16.Lepingu p-s 10 leppisid pooled kokku, et kostja tasub hageja mööbli kasutamise eest 500 krooni kuus. Tegemist oli rendisuhtega kuni 01.07.2002 kehtinud rendiseaduse ja sealt edasi kehtiva VÕS-i mõttes. Puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale mööblit välja maksnud ning mööbel on osaliselt kostja valduses. Hageja nõudis tasu mööbli kasutamise eest pärast lepingu lõppemist, so 01.02.2003-01.09.2006. Hageja nõue on VÕS § 335 alusel põhjendatud. Kostja ei põhjendanud, miks võttis ta selles osas hagi õigeks vaid ulatuses 100 krooni kuus. Kostjal tuleb tasuda hagejale mööbli kasutamise eest 43 kuu jooksul kokku 21 500 krooni. Hagiavaldus on tõendatud ja põhjendatud ka asjade väljanõudmise osas.
17.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et pärast ühekordse tasu ja kulutuste mahaarvamist (5000+1871,37+5530,50+32 165,25), pidi üürist saadud tulu moodustama 101 006,17 krooni, millest pidi poolte suulise kokkuleppe kohaselt kostja saama 1⁄2, seega 50 503,09 krooni. Puudub vaidlus, et hageja kandis kostjale üle 4200 krooni (t lk 58). Muude hagiavalduses ja selle täpsustuses väidetud summade tasumine tõendamist ei leidnud. Vastuhagi on tõendatud ja põhjendatud summas 50 503,09–4200=46 303,09 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
18.T.L palus apellatsioonkaebuses otsuse osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega vähendada T.L välja mõistetud hüvitist 20 303,10 kroonini ja tasaarvestada poolte vastastikused rahalised kohustised ning määrata K.P T.L poolt tasumiseks 696,90 krooni, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1750 krooni.
19.Kohus ei hinnanud igakülgselt ja objektiivselt kõiki tõendeid, rikkudes sellega menetlusnorme. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 21 500 krooni mööbli kasutamise eest pärast lepingu lõppemist. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt mööbli kasutamise eest ka lepingu kehtivuse ajal alates 1998.a kuni märtsini 2003.a, kokku 52 kuud, ning hageja oli õigustatud üüritulust maha arvama 26 000 krooni. Ekslik on kohtu järeldus, et saadud üüritulust on T.L kohustatud maksma K.Ple 46 303,10 krooni. Võttes aluseks kohtu arvestuse, tuleks üüri näol saadud kasumist 143 883,29 krooni pärast mahaarvestuste tegemist T.L maksta K.P 20 303,10 krooni ning poolte kohustised oleks võimalik tasaarvestada. Vastus apellatsioonkaebusele
20.K. P ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
21.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus 4(6)
rahuldamata.
22.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et hageja sai tulu üüri näol 143 883,29 krooni. Vaidlus puudub ka selles, et üüri näol saadust kuulus mahaarvamisele ühekordne tasu hagejale summas 5000.- krooni, korteril lasunud kommunaalmaksete võlgnevus ja erinevad maksed perioodil juunist 1998.a kuni esimese üürilepingu sõlmimiseni kokku summas 1871,37 + 5530,50 = 7401,87 kr. Vaidlust ei ole samuti selles, et hageja on kandnud kostja pangaarvele 04.09.2001.a maksekorraldusega üle 4200,- krooni ega selles, et perioodi 01.02.2003.a kuni 01.09.2006.a eest kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 21 500 krooni tasuna mööbli kasutamise eest eelnimetatud perioodi vältel.
23.Vaidlustatud otsuses leidis maakohus, et hageja poolt tehtud kulutused remondimaterjalidele tuleb lugeda tõendatuks summas 22 165,25 krooni. Samuti asus kohus seisukohale, et mõistliku tasuna töömeestele remonditööde teostamise eest tuleb arvestada 10 000 krooni. Muid hageja poolt esiletoodud kulutusi seoses remonditöödega ei lugenud kohus tõendatuks ega põhjendatuks. Kohus leidis, et kokku tuleb saadud üürist remondikulude katteks maha arvata 32 165,25 krooni. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja vaidlustanud kohtu põhjendusi remondikulude arvestuse ega tõendatuks lugemise ulatuse kohta, märkides vaid, et üürist tulnuks apellandi arvates maha arvestada remondikulud summas 32 165,25 krooni ja tasu töömeestele 10 000 krooni. Kolleegium leiab, et apellant on ekslikult esitanud oma arvestuses tasu töömeestele 10 000 krooni kahekordselt. Maakohtu arvestusest nähtuvalt on kohus lugenud remondikulude üldsumma 32 165,25 krooni hulka nii remondimaterjalide kulud 22 165,25 krooni kui ka tasu töömeestele 10 000 krooni. Seega puudub alus muuta vastavas osas maakohtu otsust ja vähendada T.Llt K.P kasuks väljamõistetavat summat.
24.Apellant (hageja) vaidlustas maakohtu otsuse ka osas, mille kohaselt mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis mööbli kasutamise eest üksnes ajavahemiku 01.02.2003.a kuni 01.09.2006.a., s.o lepingu lõppemisele järgneva aja eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus alusetult tähelepanuta, et kostja oli kohustatud tasuma hagejale igakuiselt mööbli kasutamise eest ka lepingu kehtivuse ajal ajavahemikul november 1998 – märts 2003.a, s.o täiendavalt 52 kuu eest, mis moodustab 26 000 krooni ja mida hageja oli enda arvates õigustatud üüritulust maha arvama. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks maakohus alusetult jätnud hageja lepingust tulenevad õigused tähelepanuta. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõudis hageja tasu mööbli kasutamise eest 500 krooni kuus alates lepingu lõppemisest, s.o 01.02.2003.a – 01.09.2006.a, s.o 43 kuu eest, millises ulatuses kohus hageja nõude ka rahuldas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud nõuet mõista kostjalt välja hüvitis mööbli kasutamise eest kogu lepingu kehtivuse aja eest alates novembrist 1998.a. Esialgses hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista tasu 2800.- krooni mööbli kasutamise eest alates 01.02.2003.a kuni hagi esitamiseni. Hagiavalduse põhjendustes märkis hageja, et soovib saada tasu mööbli kasutamise eest 9,5 kuu eest summas 300 krooni kuu eest, s.o kokku 2800 krooni. Maakohtule 11.09.2006.a esitatud kohtukõne teeside kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista tasu mööbli kasutamise eest 500 krooni kuus perioodil 01.02.2003.a kuni 01.09.2006.a summas 21 500 krooni. Seega ei ole hageja esitanud nõuet mõista hagejalt välja tasu 01. veebruarile 2003.a eelnenud perioodi eest. Vastavalt TsMS §-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega puudus maakohtul alus mõista kostjalt välja tasu mööbli kasutamise eest 01. veebruarile 2003.a eelnenud perioodi eest sõltumata sellest, et pooled võisid olla selles kokku leppinud. Vastavalt TsMS § 376 lõikele 1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus. Seega ei ole hagejal õigust esitada esimese astme kohtule esitamata nõudeid ega suurendada oma nõuet apellatsioonimenetluses.
25.Pooled taotlesid menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud 5(6)
seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu TsMS § 60 lg 3 kohaselt puudub ka vastustajal alus nõuda kohtukulude hüvitamist.
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.