Tsiviilasi nr 2-03-652
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 09.oktoobril 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
TL(isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi KR’i (isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu 107 279.00 krooni saamiseks. KR’i vastuhagi TL vastu 120 000.00 krooni saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
14.septembril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja esindaja AA kostja esindaja vandeadvokaat ON
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista KR ́ilt välja TL kasuks kahjuhüvitis suuruses 21 500.00 (kakskümmend üks tuhat viissada) krooni. Mõista KR ́i valdusest välja TL valdusesse XXX (väärtus 5000.00 krooni), XXXX (väärtus 2000.00 krooni), XXXX (XXXX; väärtus 2100.00 krooni), XXX (XXXX; väärtus 100.00 krooni), XXXX (XXX; väärtus 1600.00 krooni). Vastuhagi rahuldada osaliselt. Mõista TL ́lt välja KR ́i kasuks 46 303.10 (nelikümmend kuus tuhat kolmsada kolm krooni 10 senti) krooni. Tühistada määrustega XXX ja XXX hagi tagamise abinõudena rakendatud kostjale kuuluva eluruumi võõrandamise keelumärge hooneregistris ja keeld kostjal võõrandada talle kuuluvat osakut elamuühistus XXX. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja/vastukostja nõue ja põhjendused ning seisukohad Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX lihtkirjaliku lepingu, mille kohaselt võttis TL(edaspidi hageja/vastukostja) endale kohustuse remontide ja sisustada KR’ile (edaspidi kostja/vastuhageja) kuuluv korter asukohaga XXX ning anda see peale seda üürile. Samuti kohustus hageja/vastukostja hoidma korterit korras ning tasuma hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Kostja/vastuhageja kohustus hagejale/vastukostjale tasuma vastava teenuse eest 5 000.00 krooni ja mööbli kasutamise eest igakuiselt 500.00 krooni. Vastavalt nimetatud lepingule oli hageja/vastukostja õigustatud saadud tulust esmalt maha arvama remondikulud, oma teenustasu ja lepingueelse perioodi eest tasutud hooldus- ja kommunaalmaksed ning järelejäänud summa jagama võrdsetes osades kostjaga/vastuhagejaga. Perioodil XXX – XXX on nimetatud korteris teostatud põhjalik remont, korter on sisustatud ja antud üürile ning varasema perioodi hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus ja igakuised arved on tasutud. Seega on hageja/vastukostja oma kohustused täitnud ja tasunud kostjale ligi 15 600.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja kostjalt/vastuhagejalt välja mõista 107 279.00, s h hüvitis korteri sisustuse eest summas 21 278 krooni ja mööbli kasutamise eest summas 21 500.00 krooni ning remondikulud summas 64 501.00 krooni. Samuti palub hageja/vastukostja jätta menetluskulud kostja/vastuhageja kanda. Vastuhagi hageja/vastukostja ei tunnista, kuna leiab, et see on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja/vastukostja on kokkulepitud summa kostjale/vastuhagejale tasunud, mis on tõendatud kostja/vastuhageja endise eestkostja SL konto väljavõttega. Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja/vastukostja kulud täies ulatuses hüvitatud, siis puudub kostjal/vastuhagejal alus temalt väidetavat tulu nõuda. Kostja/vastuhageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega omapoolset arvestust, millest tuleneks hageja/vastukostja kohustus tasuda kostjale/vastuhagejale120 000.00 krooni. Hageja/vastukostja leiab, et kostja/vastuhageja on tegutsenud hageja/vastukostja suhtes pahauskselt jättes enda valdusesse hagejale/vastukostjale kuuluva vara ja rikastudes hageja/vastukostja arvel. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja jätta vastuhagi rahuldamata. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja/vastukostja esitatud nõude ja põhjenduste ning seisukoha vastuhagi osas juurde. II Kostja/vastuhageja seisukoht ning nõue ja põhjendused Kostja/vastuhageja tunnistab asjaolu, et hageja/vastukostja teostas korteris kosmeetilise remondi, mille eest pidi hageja/vastukostja saama ühekordse tasu summas 5 000.00 krooni, kuid tõendeid remondi maksumuse kohta hageja/vastukostja esitanud ei ole. Hageja/vastukostja poolt kohtule esitatud ostutšekid ei tõenda seda, et ostetud ehitusmaterjale kasutati nimetatud korteri renoveerimisel, kuna samal ajal tegi hageja/vastukostja ka oma korteris remonti. Samuti on kostja/vastuhageja seisukohal, et hagejal/vastukostjal puudub tegelikult õigus remondikulude hüvitamist nõuda, kuna ta on selle juba laekunud üüri arvel saanud. Poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu täitmise käigus sai hageja/vastukostja üüri näol kasumit kogussummas 127 500.00 krooni, millest kostja/vastuhageja pangaarvele on kantud ainult 4 200.00 krooni. Eeltoodu alusel leiab kostja/vastuhageja, et hagi kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt summas 5 000.00 krooni ning esitab vastuhagi, paludes hagejalt/vastukostjalt välja mõista 120 000.00 krooni. Samuti palub kostja/vastuhageja jätta menetluskulud hageja/vastukostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja/vastuhageja oma hagiavalduse osas esitatud seisukoha ning nõude ja põhjenduste juurde, kuid võttis lisaks 5 000.00 kroonile hagi õigeks ka kohustuse osas tasuda 100.00 krooni mööbli kasutamise eest kuus hageja/vastukostja poolt nõutava perioodi eest.
III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ja tunnistajate SL, JG ja SG ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende suhte aluseks on XXX sõlmitud lihtkirjalik kokkulepe (t lk 116-118, tõlge lk 139-140), mida tuleb käsitleda käsunduslepinguna ning et leping lõppes XXX. Nimetatud lepingu p-s 2 leppisid pooled kokku, et eluruum asukohaga Läänemere tee 19-175 vajab „kosmeetilist“ remonti ja peale remondi teostamist tuleb korter anda üürile. Samuti leppisid pooled kokku, et hageja on remondi teostamisel ja üürile andmisel vahendajaks ühekordse tasu suuruses 5000.00 krooni eest (p 3), et remondi finantseerib vahendaja summade tagasi saamisega üüride arvelt (p 4), et kõikide kulutuste kohta tuleb esitada tšekid (p 5), et kõik, mis on soetatud remondi käigus ja peale selle tasumist, jääb kostja omandisse (p 6), et kööki ja vannituppa ostetud mööbel ja seadmed jäävad peale üüri arvelt tasumist kostja omandisse (p 7), et mööbel (8 nimetust) väärtusega 19 100.00 kuni 20 000.00 krooni jääb hageja omandisse (p 8), kommunaalmaksud + telefon + elekter tuleb tasuda täielikult ja õigeaegselt (p 8), hagejale kuuluv mööbel antakse remondikulude ja seadmete eest tasumise ajaks üürile igakuise tasuga 500.00 krooni kuus (p 10). 16.07.1008 lepingu näol oli tegemist kestvuslepinguga ja seega tuleb vastavalt võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg-le 1 kohaldada alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ka võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja käsundisaajana võttis endale lepinguga kohustuse osutada kostjale kui käsundiandjale järgmisi teenuseid: 1) teostada kostja korteris remont 2) anda korter peale remonti üürile 3) tasuda korteriga seotud kommunaalteenuste + telefoni + elektri eest. Lepingukohaselt oli kokku lepitud käsundisaaja tasuks ühekordselt 5000.00 krooni. Ka puudub vaidlus, et lisaks oli kokku lepitud, et saadud üürist kaetakse esmalt remondikulud ja kööki/vannituppa ostetud mööbel/seadmed ning kommunaalmaksed. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tõepoolest andis üürile kostjale kuuluva eluruumi ja sai ka üürnikelt tasu. Nimetatud asjaolu tõendavad ka kohtule esitatud üürilepingud (t lk 15-49). Nimetatud tõenditega on tõendatud üüri saamine järgmiselt: XXX sõlmitud lepingu alusel perioodil kuni XXXX tulu 27 383.09 krooni. Tulu arvestamisel lähtub kohus hageja arvestusest (t lk 20-22), kuna kostja seda ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud; XXX sõlmitud lepingu alusel perioodil kuni XXX tulu 18 465.10 krooni t lk 28-29); XXX sõlmitud lepingu alusel perioodil kuni XXX tulu 52 003.00 krooni (t lk 35-37); XXXX sõlmitud lepingu alusel perioodil kuni XXX tulu 46 032.10 krooni (t lk 55-57). Seega on tõendatud, et kokku sai hageja üüri 143 883.29 krooni. Poolte vahel kokkulepitu alusel tuleb sellest summast esmalt maha arvata 5000.00 krooni ühekordne tasu, milles oli kokku lepitud lepingu p-s 3. Puudub ka vaidlus, et hageja tasus ära lepingu sõlmimise hetkel korteril olnud kommunaalmaksete võla ja erinevad maksed perioodil XXX kuni esimese üürilepingu sõlmimiseni kokku summas 1871.37 + 5530.50 krooni. Nimetatud summad on tõendatud dokumentaalsete tõenditega (erinevad maksedokumendid t lk 216-231). Seega ka nimetatud summa tuleb saadud üürist maha arvata.
Samuti tuleb sellest maha arvata hageja poolt kantud remondikulud. Kostja võttis nõude selles osas õigeks 5000.00 krooni ulatuses (t lk 387). Poolte vahel puudub vaidlus, et ajavahemikul lepingu sõlmimisest kuni esimese üürilepingu sõlmimiseni XXX oli kostjale kuuluvas korteris teostatud remont. Remondi tegemine on tõendatud ka tunnistajate S.LX ja J.GX ütlustega. XXX lepingus ei olnud pooled konkretiseerinud, mida nad mõistavad sõna „kosmeetiline“ all. Ka ei olnud kokku lepitud remondi maksumuse piirmäärasid. Tunnistaja S.LX kui kostja tolleaegse esindaja ütluste kohaselt nägi ta korteris tehtud remonti ja leiab, et see võis maksta umbes 20 000.00 krooni; et vahetatud oli tapeet, koridoris ja köögis ka põrandakatted; et uksed olid pahteldatud ja värvitud, köögi üks sein oli 1⁄2 osas plaaditud, rõdu oli klaasitud; tualettpott oli välja vahetatud, ka torud ja santehnika; köögis oli vahetatud kraanikauss ja ühes toas ka elektrijuhtmed; vahetatud oli välisuks metallukse vastu, ka elektripliit; paigaldatud olid veemõõturid. Hageja nõuab remondikulude katteks 57 704.00 krooni ning esitas rida erinevaid maksedokumente (t lk 144-207). Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena veendumusel, et tõendamist leidis hageja poolt remondi teostamine, kuid mitte tema poolt nõutavas ulatuses. Kohus arvestab üheltpoolt asjaolu, et vaieldamatult remont teostati ning et kokku ei olnud lepitud remondikulude piirmäära, aga ka asjaolu, et tunnistaja SLkui kostja tolleaegne esindaja ei eitanud, et hageja poolt olid talle saadetud arved remondikulude kohta ning et nimetatud kuludest oli tal hagejaga ka juttu. Tunnistaja ütluste kohaselt tundusid kulud talle liiga kõrged. Kostja poolt ei esitatud ühtki konkreetset tõendit hageja poolt esitatud remondikulude ümberlükkamiseks. Kostja poole väide, et samal ajal tegi hageja remonti ka talle endale kuuluvas eluruumis XXX, on paljasõnaline. Tõendeid selle väite kinnitamiseks ei esitatud. Samas arvestab kohus ka asjaolu, et mitte kõiki hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ei ole võimalik üheselt seostada remondi tegemisega (näiteks t lk 146 „keemiakaup“ kirjutatud tšekile hageja poolt, kuid peale maksmise aja muud tuvastada ei ole võimalik; t lk 155 võimalik tuvastada vaid „eraisik“ ja „kauba eest“; t lk 163 arve kuupäev „XXX“, seega enne pooltevaheliste suhete algust; t lk 166 võimalik tuvastada vaid „tööriistad“, sama t lk 175; t lk 176 näha vaid ostuaeg ja summa; sama t lk 180, 197, 200, 201, 203, 204, 206). Hageja omakäelised kirjalikud seletused ei saa olla kohtule tõenditeks tulenevalt TsMS § 229 lg-st 2. Seega loeb kohus kuludest remondimaterjalidele jmt tõendatuks 29 404.00- 7238.75 = 22 165.25 krooni. Tasu maksmise kohta töömeestele ja transpordikulude eest hageja tõendeid TsMS-i mõttes ei esitanud. Küll aga arvestab kohus üldiselt teadaolevat asjaolu, et töö, sealhulgas remonditöö, eest tuleb maksta töötasu selle tegijale. Puudub alus eeldada, et remont teostati tasuta ja seetõttu leiab kohus, et mõistlikuks summaks on arvestada tasudena töömeestele 10 000.00 krooni. Remont on tehtud ja kostjal hüve talle kuuluva vara parendamise näol saadud. Transpordikulude suuruse kohta samuti tõendeid esitatud ei ole, kuid selles osas puudub kohtul alus nende kandmise eeldamiseks ja hagi selles osas tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Tõendamatuse tõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja poolt tema enda isikliku töö eest nõutud 5000.00 krooni ja teenustasu 1350.00 krooni. VÕS § 628 lg kohaselt peab käsundiandja hüvitama käsundisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Antud juhul ei olnud pooled mingeid kulusid kokku leppinud ja kuna remondi tegemise eest kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tasu töömeestele, siis ei saa kohtu arvates kuidagi pidada vajalikeks kuludeks lisaks ka hageja enda väidetavat tööd remontimisel ja koristamisel. Pooled olid kokku leppinud ühekordse tasu käsundi täitmise eest ja kulude hüvitamisest ülejäänud summa jagamise. Hageja väite kohaselt oli lisaks kirjalikus lepingus kokkulepitule lepitud suuliselt hageja ja kostja seadusjärgse esindaja S.L vahel kokku, et peale kõiki kokkulepitud tasusid üürist järelejäänud osa jagatakse poolte vahel võrdselt. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja SLütlustega (t lk
358-360), mille kohaselt pidi hageja saama 1⁄2 üüritulust, mis jääb järgi peale kulutuste mahaarvamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et remondikulude katteks tuleb saadud üürist maha arvata kokku 32 165.25 krooni. Hageja nõue talle kuuluva mööbli välja nõudmiseks kostja valdusest kuulub rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 45 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. AÕS § 40 lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagetavad asjad (peale osalist tagastamist nimekiri t lk 384-385) on hageja omandis, kuid senini kostja valduses (asuvad temale kuuluvas eluruumis). Kostja on vaidlustanud vaid nende väärtuse. Kohus arvestab hagetavate asjade turuväärtuse määramisel pooltevahelise lepingu p-s 8 kokkulepitud väärtusi ja pesumasina puhul ka selle soetamisväärtust (t lk 73). Lisaks arvestab kohus, et kõik asjad on senini (s o juba 8 aastat) erinevate üürnike igapäevases kasutuses ja seega nende praegune turuväärtus on tunduvalt madalam nende soetamismaksumusest. Vastavalt TsÜS §-le 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on selle eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks järgmised väljanõutavate asjade väärtused: magamistoa mööbel 5000.00 krooni (xxx lepingus 7000.00 krooni, hageja arvates 10 000.00 krooni, tõendeid esitatud ei ole), elutoa ja magamistoa valgustid 2000.00 krooni (nii lepingus kui hageja arvates kokku 3000.00 krooni, tõendeid esitatud ei ole), köögi sisustus 2100.00 (tõendatud vaid külmkapp soetamismaksumusega XXX 2280.00 krooni, hageja hinnangul kõik kokku 4200.00 krooni), WC-sisustus 100.00 krooni (hageja hinnangul 208.00 krooni), vannitoa sisustus 1600.00 krooni (hageja hinnangul 3870.00 krooni). Lepingu p-s 10 leppisid pooled kokku, et kostjal tuleb tasuda hageja mööbli kasutamise eest 500.00 krooni kuus. Seega oli tegemist rendisuhtega kuni 01.07.2002 kehtinud rendiseaduse ja sealt edasi kehtiva VÕS-i mõttes. Puudub vaidlus, et senini ei ole kostja hagejale mööblit välja maksnud ning osaliselt on see senini kostja valduses. Hageja nõuab tasu mööbli kasutamise eest perioodil peale lepingu lõppemist, s o XXXX kuni XXXX. VÕS § 335 alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud. Nimetatud sätte kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Seega on nimetatud sätte kohaselt üürileandjal valikuvabadus ja õigus nõuda muuhulgas kokkulepitud üüri tasumist. Kostja ei põhjendanud, miks võttis ta selles osas hagi õigeks vaid 100.00 krooni kuus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tasuda hagejale mööbli kasutamise eest 43 kuu jooksul kokku 21 500.00 krooni ja hagiavaldus tõendatud ja põhjendatud lisaks nimetatud suuruses kahjuhüvitise osas ka asjade välja nõudmise osas. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et peale kokkulepitud ühekordse tasu ja kulutuste mahaarvamist (5000.00 + 1871.37 + 5530.50 + 32 165.25) pidi üürist saadud tulu moodustama summa 101 006.17 krooni, millest vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele pidi kostja saama 1⁄2, seega 50 503.09 krooni. Puudub vaidlus, et hageja on kandnud kostjale üle 4200.00 krooni (maksekorraldus XXX t lk 58). Muude hageja poolt hagiavalduses ja selle täpsustuses väidetud summade (pangaarvele lisaks 400.00 krooni + sularahas 11 000.00 krooni) tasumine tõendamist ei leidnud. Seega on vastuhagi tõendatud ja põhjendatud 50 503.09 – 4 200.00 = 46 303.09 krooni suuruses summas.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega kuuluvad rakendamisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60, mille lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jätta poolte kohtukulud kummagi poole enda kanda. Antud asjas on kohtu arvates selline otsustus õiglane, kuna osaliselt kuulusid rahuldamisele nii hagi kui vastuhagi.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.