Võlaõigus › Muud

Oma sisult on hageja ja kostja J. Kilgi vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mis tuleb täita vastavalt lepingu sisule. Töövõtjana on hageja lepingu täitnud. Kostja J. Kilk ei ole teatanud teda takistavast asjaolust (VÕS § 102). Kostjad on rikkunud lepinguga võetud kohustust tasuda töö eest. Kohtumenetlus Kostja J. Kilk ei tunnistanud hagi. Tema füülisest isikuna ei ole kunagi sõlminud hagejaga mitte mingisugust lepingut. Kostjaks on valitud vale isik. Kostjaks saaks olla OÜ Jakimer, kes tasus töö eest 3000 krooni. Hageja toimetas tööle osaühing. J. Kilk füüsilise isikuna ei ole tegelenud hagejaga. Osaühing on hagejale töö eest tasunud. Veel on osaühing tasunud 1281.77 krooni materjalide eest hagejale. Kohtuistungil hageja esindaja jääb oma nõude juurde. Makstud 3000 krooni oli osaline tasu maksmine. Töövõtuleping võib olla suuline. Kuna vaidlus on hinna üle, siis tuleb aluseks võtta VÕS § 28 lg 2. Maksta tuleb lepingu täitmise ajal sama liikide tööde teostamise eest makstavat hinda, selle puudumisel aga mõistlikku hinda. Tasu 125 eurot tööpäeva eest, milles oli kokkulepe, on mõistlik hind Taanis töötamise eest. Hagejal on keeruline tõendada, kellega kokkulepe sõlmiti, sest kostja J. Kilk on ühtlasi osaühingu seaduslik esindaja. Tööde hulka kuulus ka keraamiliste plaatide panek. Töid tegi 10 päeva. Tööriistade rendi kohta ei ole dokumenti esitada. Kostjate seisukoht on, et kokkulepe oli OÜga Jakimer. Kohalesõit ja tagasitulek oli osaühingu kulul nagu ka kohapealoleku kulud. Torutööd tegi hageja 3 päeva. Plaatimistöid ei olnud. Hageja ei soovinud lahkuda peale töö lõpetamist kuigi seda talle pakuti osaühingu kulul. Osaühing andis talle tagasituleku päevani ülapidamise ja sõit koju oli samuti osaühingu kulul. Kui hageja oli koju viidud kirjutas hageja isiklikult 2 arvet ja märkis sinna OÜ Jakimer. Arved olid 3000 ja 1281.77 krooni. Osaühing tasus need arved. Sellega olid osaühingu kohustused täidetud. Pretensiooni saamise järel ei olnud hageja nõus üldse rääkima hakkamagi. Hageja sai selgelt aru, et tellijaks oli OÜ Jakimer, kui kokkulepe sõlmiti osaühingu kontoris. Hageja oli osaühingu esindajale täiesti võõras inimene. Tööriistad olid hagejal endal olemas. Kokkulepitud töötasu oli 1000 krooni päev ja see lepiti kokku osaühingu kontoris. Kohtu põhjendused Kostja OÜ Jakimer on õigeks võtnud töö tellimise ja selle eest täieliku tasumise, milleks oli 3000 krooni 3 päeva eest. Vaidluse esemeks on muutunud suurema tasu maksmise kohustus. VÕS § 11 lg 1 järgi võib leping olla suuline, kirjalik või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping töövõtja ja tellija vaheline leping, millega töövõtja kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle töö eest. Kohtuistungil hageja esindaja jäi vaatamata kostjate mittetunnistamisele oma nõude juurde. Hageja on ühel meelel kostjaga, et ta on saanud 3000 krooni töötasuks. Kostja esindaja on tõendanud, et peale tasu on makstud ka sanitaartehniliste materjalide eest 1281.77 krooni (tl 13). Täiendavas hagis võtab hageja selle õigeks (tl 27). Tööriistade renditasu 4000 krooni on tõendamata. Rendi kohta pole ühtegi arvestatavat tõendit nagu ka töötasu kokkuleppe kohta. Hagi asjaoludest ja lisatud arvest on näha ja leidnud tõendamist, et hageja on teinud arve osaühingule peale tööde teostamist 3000 kroonile. Sellest järeldub töö vastuvõtmine ja tasu maksmine osaühingu poolt. Arvet, mis kajastaks nõutavat tasu, ei ole esitatud. Pooled ei ole ka kirjaliku kokkulepet sõlminud täiendava tasu maksmise kohta.

Hageja ei ole väitnud, et seda ei oleks saanud teha või oli muu takistus. Tööettevõtulepingu olemus eeldab töö teostatavuse ja rentaabluse riski kandmist töövõtja poolt. Puudub ka eelnev eelarve või eelkalkulatsioon, mis annaks võimaluse kohtule hinnata mõistliku tasu suurust vaidluse korral. Hageja on võtnud teha seinte plaatimise keraamiliste plaatidega ja sanitaartehniliste seadmete paigaldamise ja ühendamise. Enamat sellest välja ei loe. Kostja esindaja eitab keraamiliste plaatide paigaldamist, on kinnitanud töö tegemise ajaks 3 päeva. Päevatasuks oli 1000 krooni. Teadmata hageja märgitud tööaja kulu, tegelikku ja üksikasjalikumat töösisu ja -mahtu, et hinnata mõistlikku tasu suurust Eestis või välismaal, ei ole võimalik hagi rahuldada. Välistatud ei ole, et hageja märgitud tööd on tehtud kolme päevaga. Tegemist oli korteri sanitaartehniliste seadmete paigaldamise ja ühendamise töödega, mis iseenest ei eelda kümnepäevalist tööd ega eriti ulatuslikke eritöid. Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, et oleks esinenud kokkuleppeväliseid või ootamatuid töid, mis võivad vahtevahel ette teadmata ja ootamatult välja tulla ning töö tegemise aega pikendada. Tasumata ei ole jäänud materjalide hind. Osaühingu väidet, et peale kolmepäevast töö tegemist jäi hageja tutvuma vaatamisväärtustega ja ootama ärasõitu ning osaühing andis ülalpidamise tööst vabal ajal, ei ole hageja ega esindaja ümber lükanud. Hageja esindaja ei soovinud hagejat kohtuistungile kutsuda hageja enda küsitlemiseks. Esindaja ei soovinud asja arutamise täiendamist kohtuistungil. Väidetav 1000 kroonine päevatasu ei ole kohtu hinnangul küll alla mõistlikku hinda Eestis. Välismaal kehtiva tasu kohta puuduvad tõendid. Kuna osaühing andis sealoleku aja eest ülalpidamist ja kandis edasi-tagasisõidu kulud, siis ei ole välistatud, et tegemist on mõistliku hinnaga. Eeltoodud põhjenduste alusel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st hageja.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.