Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(3)

Edasikaebe kord Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse (menetlusosaline) isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamise päevast. I Asjaolud Viru Maakohus algatas 21.02.2007 võlgniku nõudel OÜ T. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupi. II Pankrotiavaldus Esitatud pankrotiavalduse kohaselt 2006 a novembri ja detsembrikuus osutas OÜ S. P. OÜ-le T. õigusabi. Osutatud õigusabi eest esitas OÜ S. P. arve nr. 20061101 summas 30 000 krooni ja arve nr. 20061202 summas 20 000 krooni. Kohtule pankrotiavalduse esitamise hetkega mõlemad arved OÜ T. poolt olid maksmata. OÜ S. P. on seoses võla tasumisega pidanud OÜ-ga T. mitmeid kordi läbirääkimisi. OÜ T. on korduvalt lubanud arved ära tasuda, aga ei ole seda teinud. 05.01.2007 esitas OÜ S. P. OÜ-le T. pankrotihoiatuse, milles hoiatas, et juhul, kui OÜ T. oma võlgnevusi hiljemalt 22.01.2007 ära ei tasu, esitab OÜ S. P. tema pankroti väljakuulutamiseks kohtusse pankrotiavalduse. Võlausaldaja veendumusel, kuna OÜ T. pole oma võlgnevust tasunud, on leidnud tõendamist, et OÜ T. on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt ajutine. III Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgnik registreeriti äriregistrisse 04.06.2002.a. ning võlgniku põhiliseks tegevusalaks oli kinnisvaraarendus. OÜ T. esimeseks kinnisvaraprojektiks oli Tallinna vanalinnas ... asuv hoone, mis kuulus H. L. E. AS-ile ning oli liisitud AS-ile P. Võlgnik võttis 2003.a. nimetatud liisinglepingu üle ning planeeris hoone korrastada ja välja üürida. Hoone ehitus- ja korrastustöid teostati laenukapitaliga, mis pärines 1) OÜ-lt A. G., kellelt võlgnik võttis 2003.a. detsembris laenu 8 miljonit krooni 2) AS H. L. E. andis lisalaenu, kuivõrd hoone väärtus ehitamise käigus kogu aeg tõusis. Kuna ehituskulud olid planeeritust suuremad ei suutnud võlgnik oma kohustusi OÜ A. G. ja AS H. L. E. ees täita, mille tulemusel ütles OÜ A. G. laenulepingu üles ja nõudis koheselt põhisumma ja intresside tasumist kogusummas 8 541 145,96 krooni. Vältimaks pankrotti sõlmiti OÜ A. G. initsiatiivil kompromisskokkulepe, millega lepiti kokku täiendavas maksegraafikus ja laenu tagatiseks Liisinglepingu nr 0034295L (... kinnistu) üle andmises OÜ-le A. G. Kompromisslepingus lepiti kokku, et juhul kui võlgnik kompromisskokkulepet kohaselt ei täida, on OÜ A. G. õigus võlgnikuga sõlmitud liisingleping lõpetada ja leppetrahvina Liisinglepingust nr 0034295L tulenevad õigused ja kohustused endale jätta. Peale eelnimetatud kokkuleppe sõlmimist üritas võlgnik leida lisakapitali omanike poolsete täiendavate sissemaksetena või võõrkapitali kaasamisega, kuid mõlemad plaanid ebaõnnestusid. Omanik lahkhelide tõttu ei olnud omanikud nõus lisakapitali investeerima ega ka võõrast finantsinvestorit kaasama. Sellest tulenevalt ei suutnud võlgnik Kompromisskokkuleppest tulenevaid kohustusi täita ning kohustused läksid lõplikult üle OÜ-le A. G. Nimetatud toimingutega võlgnik küll vältis pankrotti, kuid kaotas peaaegu kogu oma vara, milleks olid investeeringud ... hoonesse. 2(3)

2006.a. keskel tahtis võlgnik hakata tegelema kinnisvaraarendusega Ida-Eestis ning leidis projekti käivitamiseks välisinvestori, kes pidi katma kulutused seoses koostööprojektiga. Kuigi võlgnik sõlmis välisinvestoriga planeeritavate kinnisvaraprojektidega seoses eelkokkuleppeid, ei hakatud ühtegi projekti reaalselt teostama. 2006.a. novembris teatas välisinvestor, et tal on ajutised rahalised raskused ning alates detsembrikuust ei ole õnnestunud välisinvestoriga kontakti saada. Käesoleva pankrotimenetluse aluseks oleva nõudega ongi võlgniku makseraskused tekkinud sellest, et suhetes välisinvestoriga osteti OÜ-st S. P. õigusabi. Nimetatud õigusabikulud lubas välisinvestor võlgnikule hüvitada, kuid kuivõrd vastav kokkulepe oli suuline ja välisinvestoriga juba mitu kuud kontakt puudub, siis juhatuse hinnangul on välisinvestori poolt nende kulude hüvitamine peaaegu välistatud. Ajutine halduri aruande kohaselt võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning puudub ka vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur palub esitatud aruandes lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Ajutine haldur esitas kohtule aruande tööst ajutise pankrotihaldurina, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 17 töötunni eest 17 000 (seitseteist tuhat) krooni ja vajalike kulutuste katteks 2757.60 krooni (kaks tuhat seitsesada viiskümmend seitse krooni ja kuuskümmend senti) IV Kohtuistung Kohtuistungil avaldas võlausaldaja esindaja, et ei soovi deponeerida raha pankrotimenetluse läbiviimiseks ning nõustub ajutise pankrotihalduri ettepanekuga lõpetada pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata seoses raugemisega. V Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtus on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus summas 13 065 krooni ei kata pankrotimenetluse kulusid. On leidnud tõendamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest.

3(3)

Kohus leiab, et osaühingu J. olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata K. S. tema kirjaliku nõusoleku alusel. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2, 3, 27, 29, 157 p 2, 165 lg 3.

Pavel Gontšarov Kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.