Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Kai Kullerkupp, Ande Tänav
Tsiviilasi
AS O hagi AS S vastu kaubamärgi ja ärinime ainuõiguse rikkumise tuvastamiseks, rikkumise lõpetamiseks kohustamiseks ja edaspidisest rikkumisest hoidumiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS S apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
08.03.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS-i O esindaja vandedv. Anto Variku; kostja AS S, esindaja vandeadv Tambet Mullari
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 03.05.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista AS-lt S õigusabikulude katteks AS O kasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 21.05.2001 registreeritud kombineeritud kaubamärk O O. Kostja esitas 30.03.2004 Patendiametile registreerimistaotlused registreerimaks kaubamärgid O1,O 2. Hageja juhatuse endine liige A. M andis kirjaliku nõusoleku AS-le S registreerimaks tasuta hagejale kuuluva kaubamärgiga OO äravahetamiseni sarnaseid kaubamärke kostja poolt. Selline tegevus väljub aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest ÄS § 317 lg 1 tähenduses ning eeldab nõukogu nõusolekut. Nõukogu ei olnud nimetatud tehingust teadlik. Seega esitas kostja pahatahtlikult registreerimiseks kaubamärke, mis on äravahetamiseni sarnased hageja kaubamärkidega. Samaaegselt hageja juhatuse liikmeks olekuga oli A.M kostja nõukogu liige ja aktsionär. Kostja on hakanud kasutama kaubamärke, mis on äravahetamiseni sarnased hageja kaubamärkidega, tekitades sellega hagejale majanduslikku kahju.
2.A.M andis hageja juhatuse liikmena 10.07.2003 notariaalse nõusoleku kaubamärgina kaitstava sõnalise tähise OLEREX kasutamiseks ärinimes „AS S” ning osales aktsionärina 02.06.2003 toimunud AS-i M aktsionäride üldkoosolekul, kus otsustati AS-i M ärinimi muuta AS-ks S. See on vastuolus ÄS § 15 lõikega 1 ja § 12 3.lõikega. Hageja taotles kostja kohustamist kaubamärgi ja ärinime ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumise keelamiseks edaspidi.
3.Eelistungil taotles hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Hageja leidis, et kostja taotlus istungi edasilükkamiseks ei kuulu rahuldamisele, kostjal oli võimalus esindaja võtta, kohtukutse sai kostja esindaja kätte juba detsembris 2005, mistõttu oli kostja esindajal võimalik valida puhkuse aega. Kostja vastuväited
4.Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei eita kaubamärgi registreerimise taotluste esitamist, kuid ta ei riku hageja ainuõigust kaubamärgile. Hageja ei ole tõendanud kaubamärgiseaduse kuni 30.04.2004 kehtinud redaktsiooni § 33 lg 3 p 1 ja käesoleva redaktsiooni § 14 lg 1 loetletud asjaolu esinemist kostja tegevuses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on talle oma tegevusega kahju tekitanud. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema ärinime ainuõiguse rikkumine. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 410 kohaselt võib kohus ilmunud hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6.Kohus leidis, et TsMS § 413 lg 3 märgitud tingimused, mille kohaselt tagaseljaotsust teha ei saa, puuduvad. Kostja sai kohtukutse 11.04.2006 istungile kätte 27.12.2005. Taotluse istungi edasilükkamiseks esitas kostja 07.04.2006. s.o vaid mõni päev enne istungi toimumist. Taotlusele on lisatud tõend, mille kohaselt kostja esindaja T. N lahkus Sharm El Sheikhi 07.04.2006, seega samal päeval kui taotluse esitas. Sihtkoha nimetusest järeldub, et kostja esindaja läks puhkusereisile. Õige on hageja väide, et arvestades kohtukutse saamise aega, oli kostja esindajal võimalus puhkust planeerida selliselt, et see ei takistaks kohtus asja arutamist või volitada kostjat kohtus esindama teist isikut. Mõjuvad põhjused kohtuistungilt puudumiseks sätestab TsMS § 422 lg 1. Kostjal nimetatud sättes märgitud põhjus puudub. Ülalmärgitud põhjendustel ei loe kohus kostja istungilt puudumise põhjust mõjuvaks. Kostja suhtes on samas asjas juba tehtud tagaseljaotsus põhjusel, et kostja esindaja ei ilmunud istungile. Siis esitas kostja esindaja tõendi oma haiguse kohta päev pärast istungi toimumist ilma mingit taotlust või selgitust esitamata. Kooskõlas TsMS § 200 lõikega 1 on menetlusosaline kohustatud oma menetlusõigusi kasutama heauskselt. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
7.Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on kaubamärgiseaduse (KaMS) § 4 lg 1, 2 § 9 lg 1 p 10, § 14 lg 1, § 57 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 15,17. ÄS § 12 sätestab piirangud ärinime valikul. § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. ÄS § 15 lg 1 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. ÄS § 317 lg 1 alusel oli vajalik hageja nõukogu nõusolek, et lubada kostjal hageja kaubamärki kasutada.
8.Kooskõlas KaMS § 4 lg 1 on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku (kaubamärgiomaniku) õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. § 4 lg 2 kohaselt võib registreeritud kaubamärgi suhtes ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud isik, kui KaMS ei sätesta teisiti. § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. § 14 lg 1 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: 1) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud; 2) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga; 3) registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. KaMS § 57 lg 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu: 1) õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 03.05.2006 otsuse. Kohus pole oma otsuses põhjendanud, milliseid kaubamärgiomaniku õigusi kostja rikub, vaid on kõigest kirjutanud otsusesse loendi kaubamärgiga seonduvatest keelatud tegevustest. Seega ei saa mingil juhul lugeda õiguslikult põhjendatuks hagi aluseks olevaid väiteid kostjapoolse kaubamärgi õigusrikkumise osas TsMS § 413 lõike 1 mõttes.
10.Kohus ei ole kostja vastuväiteid arvestanud ning on seega rikkunud protsessinorme. Kohus on piirdunud vaid asjakohaste sätete tsiteerimisega, kuid pole tegelikke asjaolusid seaduses sisalduvate koosseisudega mingil viisil seostanud. Seega on esimese astme kohus kohaldanud valesti kaubamärgiseaduse ning äriseadustiku viidatud sätteid.
11.TsMS § 413 lõikest 1 nähtuvalt saab tagaseljaotsuse teha vaid juhul, kui hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus pole arvestanud kostja vastuses toodud vastuväidete ning tõenditega. Samuti ütleb TsMS § 413 lg 3 p 2, et kohus ei tee tagaseljaotsust juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kostja leiab, et on oma kohtuistungile ilmumata jätmise põhistanud ning esitanud ka vastava tõendi. Kohtu poolt viidatud TsMS § 422 toodud loetelu näol ei ole tegemist ammendava loeteluga. Alusetud on kohtu viited kostja pahatahtlikkusele, samuti on arusaamatu, miks kohus on arvestanud hageja väitega, et kostjal oli piisavalt aega puhkusereisi planeerida nii, et see ei takistaks kohtuistungilt puudumist. Selline väide on tõendamata ning põhineb spekulatsioonil. Kohus on põhjendamatult rahuldanud hageja taotluse teha tagaseljaotsus ning seega asunud põhjendamatult hageja poolele, rikkudes poolte võrdsuse printsiipi. Kohtul puudusid eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks. Ühtlasi pole kohus põhjendanud, mille alusel loeb ta põhjendatuks õigusabikulud suuruses 23 624,30 krooni kui antud asjas pole asja sisulist arutamist kordagi toimunud. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja leiab, et maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
14.Vastavalt TsMS § 420 lõikele 2 võib kostja juhul, kui pärast esimese tagaseljaotsuse tegemise järgselt menetluse taastamist tehakse tema kahjuks uus tagaseljaotsus, esitada uue otsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud maakohtul alust teha tagaseljaotsust, kuna kostjal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja sellest oli teatatud kohtule ning hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 kohaselt teeb kohus juhul, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tagaseljaotsuse tegemist kostja kohtuistungile ilmumata jätmise korral reguleerib TsMS § 413. Viidatud paragrahvi 1. lõige sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse, et kostja võttis hageja esitatud faktilised väited omaks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust muu hulgas juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud.
16.Vaidlusaluse asja lahendamisel on oluline selgitada, kas kostjal oli mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja kas ta on seda põhistanud. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Seega ei sätesta seadus mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Riigikohus on 24.01.2007 määruses nr 3-2-1-148-06 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud ning mõjuvaks põhjuseks ei saa olla aga nt isiku seadusliku esindaja ootamatu komandeering.
17.AS S sai kohtukutse 11.04.2006 toimuvale istungile kätte 27.12.2005 (t.lk.78). 06.04.2006 postitas kostja seaduslik esindaja maakohtule taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seoses viibimisega välismaal 07.-14.04.2006. Taotlusele oli lisatud tõend, mille kohaselt kostja seaduslik esindaja T.N lahkus Sharm El Sheikhi 07.04.2006, s.t taotluse kohtule saabumise päeval (t.lk.79, 80). Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja esindaja põhjust kohtuistungilt puudumiseks ei saanud pidada TsMS § 422 lg 1 tähenduses mõjuvaks. Tegemist oli maakohtu hinnangul puhkusereisiga, mida kostja esindaja oleks saanud, arvestades kohtukutse kättesaamise aega, planeerida selliselt, et see ei ole takistanud tal kohtusse ilmumast või volitamast esindama kostjat teist isikut. Kohus on õigesti märkinud, et kostja ei järginud TsMS §-s 345 sätestatud nõuet, mille kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud oma menetlusõigusi kasutama heauskselt.
18.Vastavalt TsMS § 413 lõikele 1 võib kohus teha kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 413 lõikest 1 loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Õiguslik põhjendatus tähendab seda, et hageja poolt esiletoodud asjaolud vastavad asjakohase õigusnormi abstraktsele faktilisele koosseisule, s.o asjaomase õigusnormi sisustamisel hageja esitatud faktiliste asjaoludega saadakse tulemuseks hageja poolt taotletav õiguslik tagajärg. Hagiavalduses toodud asjaolud on vastavuses hagi õigusliku alusena toodud KaMS § 4 lg 1,2, § 9 lg 1 p. 10, § 14 lg 1, § 57 lg 1 ja ÄS §-dega 15 ja 17. Seega leidis maakohus põhjendatult, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud, s.t et hageja oli oma nõudeid hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud. Tagaseljaotsuse tegemisega ei rikkunud kohus poolte võrdsuse põhimõtet ega eelistanud hagejat kostjale, nagu on kostja apellatsioonkaebuses väitnud.
19.Apellant vaidlustas otsuse temalt väljamõistetud kohtukulu suuruse osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt põhjendatud kostjalt väljamõistetud õigusabikulu suurust, s.t arvestanud asja mahtu ja menetluse kulgu ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsust selles osas muuta. Hageja esindaja on vormistanud hagi, vastanud kostja vastuväidetele (t.lk.59-61) ja osalenud kahel kohtuistungil (t.lk.65, 90).
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastustaja taotles apellatsioonimenetluse õigusabikulude väljamõistmist. Vastustaja taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele. Arvestades vaidluse keerukust ja lahendamisele kulunud aega tuleb apellandilt välja mõista 10 000 krooni TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda.
U.Loonurm
K.Kullerkupp
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.