(Tagaseljaotsus)
Otsuse teinud kohus Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Tsiviilasja number Tsiviilasi
Asja läbivaatamise kuupäev Kohtu istungil osalenud isikud Juures viibis
Harju Maakohus 03.mai 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kohtunik Tiiu Hiiuväin 2-05-24695 (endine nr 2/32-2142/05) AS-i (registrikood XXX, XXX) hagi AS-i (registrikood XXX,XXX) vastu kaubamärgi ja ärinime ainuõiguse rikkumise lõpetamise kohustamiseks ja rikkumise keelamiseks edaspidi 11.aprill 2006, avalikul eelistungil hageja esindaja AV sekretär VK
Kohtuotsuse resolutsioon
Hageja juhatuse endine liige AM andis kirjaliku nõusoleku AS-le registreerimaks tasuta hagejale kuuluva kaubamärgiga OO äravahetamiseni sarnaseid kaubamärke kostja poolt. Selline tegevus väljub aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest ÄS § 317 lg 1 tähenduses ning eeldab nõukogu nõusolekut. Nõukogu ei olnud nimetatud tehingust teadlik. Seega esitas kostja pahatahtlikult registreerimiseks kaubamärke, mis on äravahetamiseni sarnased hageja kaubamärkidega. Samaaegselt hageja juhatuse liikmeks olekuga oli A. M kostja nõukogu liige ja aktsionär.
Kostja on hakanud kasutama kaubamärke, mis on äravahetamiseni sarnased hageja kaubamärkidega, tekitades sellega hagejale majanduslikku kahju. A. M andis hageja juhatuse liikmena XXX notariaalse nõusoleku kaubamärgina kaitstava sõnalise tähise O kasutamiseks ärinimes „AS SO” ning osales aktsionärina XXX toimunud ASi aktsionäride üldkoosolekul, kus otsustati AS-i ärinimi muuta AS-ks SO. See on vastuolus ÄS § 15 lõikega 1 ja § 12 3.lõikega. Hageja taotleb kostja kohustamist kaubamärgi ja ärinime ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumise keelamiseks edaspidi. Eelistungil taotles hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Hageja leidis, et kostja taotlus istungi edasilükkamiseks ei kuulu rahuldamisele, kostjal oli võimalus esindaja võtta, kohtukutse sai kostja esindaja kätte juba XXX, mistõttu oli kostja esindajal võimalik valida puhkuse aega. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei eita kaubamärgi registreerimise taotluste esitamist. Kostja ei riku hageja ainuõigust kaubamärgile. Hageja ei ole tõendanud kaubamärgiseaduse kuni XXX kehtinud redaktsiooni § 33 lg 3 p 1 ja käesoleva redaktsiooni § 14 lg 1 loetletud asjaolu esinemist kostja tegevuses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on talle oma tegevusega kahju tekitanud. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema ärinime ainuõiguse rikkumine. Eelistungile kostja esindaja ei ilmunud, esitas XXX taotluse istungi edasilükkamiseks seoses juhatuse liikme Tiia Naageli viibimisega välismaal XXX.-XXX. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb rahuldada. TsMS § 410 kohaselt võib kohus ilmunud hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et TsMS § 413 lg 3 märgitud tingimused, mille kohaselt tagaseljaotsust teha ei saa, puuduvad. Kostja sai kohtukutse XXX istungile kätte juba XXX. Taotluse istungi edasilükkamiseks esitas kostja XXX – vaid mõni päev enne istungi toimumist. Taotlusele on lisatud tõend, mille kohaselt kostja esindaja TN lahkus Sharm El Sheikhi XXX, seega samal päeval kui taotluse esitas. Sihtkoha nimetusest järeldub, et kostja esindaja läks puhkusereisile. Õige on hageja väide, et arvestades kohtukutse saamise aega, oli kostja esindajal võimalus puhkust planeerida selliselt, et see ei takistaks kohtus asja arutamist või volitada kostjat kohtus esindama teist isikut. Mõjuvad põhjused kohtuistungilt puudumiseks sätestab TsMS § 422 lg 1. Kostjal nimetatud sättes märgitud põhjus puudub. Ülalmärgitud põhjendustel ei loe kohus kostja istungilt puudumise põhjust mõjuvaks. Kostja suhtes on samas asjas juba tehtud tagaseljaotsus põhjusel, et kostja esindaja ei ilmunud istungile. Siis esitas kostja esindaja tõendi oma haiguse kohta päev pärast istungi toimumist ilma mingit taotlust või selgitust esitamata. Kooskõlas TsMS § 200 lõikega 1 on menetlusosaline kohustatud oma menetlusõigusi kasutama heauskselt. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on kaubamärgiseaduse (KaMS) § 4 lg 1, 2 § 9 lg
1 p 10, § 14 lg 1, § 57 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 15,17. ÄS § 12 sätestab piirangud ärinime valikul. § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. ÄS § 15 lg 1 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. ÄS § 317 lg 1 alusel oli vajalik hageja nõukogu nõusolek, et lubada kostjal hageja kaubamärki kasutada. Kooskõlas KaMS § 4 lg 1 on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku (kaubamärgiomaniku) õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. § 4 lg 2 kohaselt võib registreeritud kaubamärgi suhtes ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud isik, kui KaMS seadus ei sätesta teisiti. § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. § 14 lg 1 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: 1) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud; 2) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga; 3) registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. KaMS § 57 lg 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu: 1) õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõuded, mistõttu hageja kohtukulud tuleb kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuludeks on tasutud riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 3 000 krooni. Õigusabi eest tuleb tasu välja mõista TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel. Hageja taotleb kohtukuluna 23 624,30 krooni välja mõistmist. Arvestades asja mahtu, menetluse kulgu peab kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks hageja poolt taotletud summat - 23 624,30 krooni. Õigusabi suurus on kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud justiitsministri kehtestatud suurusega (Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42).
Tiiu Hiiuväin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.