Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue Hageja esindaja seletab, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: X linn, xxxx xx krt. x. Vastavalt AS Y (õigusjärglane X AS) ja kostja vahel 20.11.2001.a. sõlmitud hoolduslepingu kohaselt teostas hageja kostjale kuuluva eluruumi ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse. Hoolduslepingu p.3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma haldajale iga kuu maksed ja maksete tähtajaks tasumata jätmise korral maksma viivist 0,2% maksesummast iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata talle perioodil september 2005. a. kuni 01.11.2006.a. esitatud halduskulu ja kommunaalmaksete arved kokku summas 5019.10 krooni ning viivise summas 1197.55 krooni. Valga Maakohtu 07.11.2005.a. otsusega ts.asjas 2-367/05 mõisteti kostjalt välja halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus seisuga 01.09.2005.a.. Kohtuotsusega väljamõistetud summa on käesolevaks ajaks tasutud ning täitemenetlus lõpetatud. Hageja palub kostjalt välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.11.2006.a. summas 5019.10 krooni, viivis summas 1197.55 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 krooni. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses ning kinnitab võlgnevuse olemas. Kostja avaldab oma valmisolekut võlgnevuse likvideerimise. Kostja seletuste kohaselt on ta võimeline igakuiselt tasuma tuhat krooni võlgnevuse likvideerimiseks. Kohtu küsimusele, kas kostja on võimeline tasuma sellisel juhul ka igakuiseid jooksvaid arveid, kostja ammendavat vastust anda ei suuda.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 6 kohaselt võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi või oma olemuselt ei ole isikuga lahutamatult seotud. Asja materjalidega /tl.6/ on tõendatud, et Tartu Maakohtu registriosakonna otsusega 16.05.2003.a. on AS Y ümberkujundatud OÜ Y. Tartu Maakohtu registriosakonna otsusega 18.06.2004.a. on OÜ Y ühendatud X AS-iga. Seega on hageja õigustatud esitama nõudeid, mis tulenevad tema õiguseellase nimel sõlmitud tehingutest.

“Korteriomandiseaduse” (KomS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) § 75 lg. 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustus, millise täitmist reguleerivad eelnimetatud materiaalõigusnormid. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel 20.11.2001.a. sõlmitud hoolduslepingu kohaselt teostas hageja kostjale kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse /tl.3/. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustis. Võlaõigusseaduse /RT 53/02-336/ (VÕS) § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Hoolduslepingu p.3.5. sätestab korteriomaniku (kostja) kohustuse tasuda haldajale (hagejale) maksed igakuuliselt /tl.3/. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et kostja ei ole täitnud hoolduslepingust tulenevaid maksekohustisi. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud ning võlgneb seisuga 01.11.2006.a. halduskulu ja kommunaalteenuste eest hagejale 5019.10 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingu p.3.5. sätestab kostja kohustuse maksete tasumisega viivitamise korral maksta viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest /tl.3/. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast /tl.4/, saades viivise suuruseks 1197.55 krooni /tl.4/. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg. 1 p.1,3,6 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 5019.10 krooni ja viivis summas 1197.55 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 krooni /tl.9/ väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

Hele Ilisson kohtunik 23.03.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.