Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
08.juunil 2017xxxxxx kohtumaja
Tsiviilasja hind
1068, 07 eurot
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi J. L. `e vastu võlgnevuse nõudes
Pooled ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151; lepinguline esindaja Ingrid Nook, Julianuse Õigusbüroo OÜ, A.Weizenbergi 20 Tallinn, e-post:[email protected]; Kostja J. L. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-16-126818
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J. L. e`lt Aktiva Finants OÜ kasuks 995,29 eurot; millest põhivõlgnevus 781,77 eurot; intress 79,98; võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja seisuga 04.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 103,54 eurot.
3.Välja mõista J. L. `elt OÜ Aktiva Finants kasuks alates 05.04.2017 tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 781, 77 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 103,54 eurot ei tohi ületada põhinõude 781,77 euro suurust.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 10 euro väljamõistmise nõudes.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 99 % ulatuses J. L. e kanda ja 1% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
7.Välja mõista J. L. `elt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas 267, 30 eurot.
1(5)
8.Välja mõista J. L. `elt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 267, 30 eurot. Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J. L. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtusse hagi Coop Finants AS (ETKF Finants AS) ja kostja vahel 13.01.2012 sõlmitud Säästukaart Pluss lepingul nr CNT000001134 tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Krediitkaardi kasutamist reguleerivad Coop Finants AS Säästukaart Pluss tingimused ja hinnakiri. Säästukaart Plussi tingimuste p 4.1, 4.3 kohaselt kohustub klient tasuma intressi 19,90% aastas. Coop Finants AS loovutas 11.12.2015 hagejale nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlgnevus põhivõlgnevusest summas 781,77 eurot; intress 79,98 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja seisuga 11.08.2015-04.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras, so 0,022% päevas summas 103, 54 eurot ning alates 05.04.2017 kuni põhinõude 781,77 euro täitmiseni viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 04.05.2017 ( tl 44). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 2(5)
TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste, hinnakirja näol on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on Julianus Inkasso OÜ poolt kostjale saadetud maksemeeldetuletuste kulu, mille tasumist nõuab hageja vastavalt Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude nimekirjale. Hageja esitab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude peale lepingu ülesütlemist VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Hageja sissenõudmiskulude hinnakirja kohaselt (tl 28) on kuni 500,01-1000 eurose võlgnevuse summa esimese kirja tasu 20 eurot ning teise ja kolmanda kirja tasu 5 eurot ning muud makseviivitusest tingitud kulu 10 eurot. Hageja on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude tõendamiseks esitanud kohtule 13.01.2016, 31.03.2016 ja 29.08.2016 kostjale saadetud võla- ja meeldetuletusteated (tl 25-27). Kohus leiab, et arvestades haginõude suurust on kostjalt väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 30 (20+5+5) eurot kolme meeldetuletuskirja saatmise eest. 3(5)
Ülejäänud 10 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata. Tarbija seisukohalt oleks üllatuslik ja ebamõistlik, kui üldtingimustega tutvudes ei pidanud tal tekkima arusaamist, et teenuse osutajal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ilma, et nende kulude tekkimist oleks millegagi tõendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 1132 lg 2 p 1 alusel kohus hageja nõude osaliselt 995, 29 euro ulatuses, millest põhivõlgnevus 781,77 eurot; intress 79, 98 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja seisuga 04.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 103,54 eurot. TsMS § 367 alusel alates 05.04.2017 alates tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 781, 77 euro tasumiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 103,54 eurot ei tohi ületada põhinõude 781,77 euro suurust. Põhivõlgnevuse 10 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
4.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 1068, 07 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 1058,07 eurot, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja ning 1 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 200 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 600 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 270 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 267, 30 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 267, 30 eurot.
4(5)
Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.