Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 16.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-06-39282/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.03.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 488

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-39282

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lembit Käis

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007. a Põlva

Tsiviilasja number

2-06-39282

Tsiviilasi

AS EMT (registrikood: 10096159) hagi H. P. (isikukood:, elukoht:) vastu 2938,08 krooni nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Kirjalik menetlus

16. märts 2007. a

RESOLUTSIOON

1.Välja mõista H. P. AS-i EMT kasuks: 1.1 250 (kakssada viiskümmend) krooni kohtukulu katteks; 1.2 400 (nelisada) krooni kohtuvälise kulu katteks.

2.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

3.Saata määrus menetlusosalistele.

4.Määrus jõustub selle kättetoimetamisest menetlusosalistele.

5.Anda H. P. määruse vabatahtlikuks täitmiseks aega 3 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse sisu Tartu Maakohtu 16.01.2007. a tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt – H. P. hageja - AS EMT kasuks välja 1469,54 krooni võla ja 1468,54 krooni viivise katteks ning menetluskulud jäeti kostja kanda. Hageja nõuab kohtule 05.03.2007. a esitatud avalduses kostja kanda jäetavate kohtukulude kindlaks määramist lähtudes sellest, et hagi esitamisel tasuti 250 krooni riigilõivu ning hageja õigusabikulud on 589,37 (17% 2938,08-st) krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid määratud tähtajaks (14.03.2007. a) esitanud. Kohtu põhjendused Tartu Maakohtu 16.01.2007. a tagaseljaotsus, millega jäeti menetluskulud kostja kanda jõustus 05.02.2007. a (tl 25-26). Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 05.03.2007. a (tl 30-31). TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lähtudes TsMS § 62 lõikes 1 ja TsÜS § 136 lõikes 8 sätestatust on hageja antud avalduse esitanud kohtule tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud Hagi esitamisel on tasutud 22.11.2006. a 250 krooni riigilõivu (tl 32). Seega peab kostja antud kohtukulu hagejale hüvitama. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 589,37 krooni ulatuses. Kinnituskirja (tl 38) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile – õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osast. TsMS § 175 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja - Lindorff Eesti AS – töötaja kaudu. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, peaks olema 400 krooni. Kuna käesoleva määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust TsMS § 178 lg 2 kohaselt ning see jõustub TsMS § 466 lg 3 alusel menetlusosalistele kättetoimetamisest, siis peab kohus otstarbekaks kostjale määruse vabatahtlikuks täitmiseks kindla tähtaja andmist alates määruse kättetoimetamisest.