OÜ Aktiva Finance Group hagi H Ke vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3517,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja: H K (isikukood xxx)
Menetlusviis
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja esitas 06.08.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 11.11.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 2512,43 eurot, intress 179,71 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 265,01 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 07.08.2024 kuni põhinõude (2512,43 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.xxx AS ja kostja sõlmisid 11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Iseteeninduses on kliendil juurdepääs lepingutele ja võimalik leping alla laadida. Avalehel on ülevaade lepingutest, kus vajutades "Lepingu detailid" peale on võimalik alla laadida nii leping kui ka lihtsalt maksegraafik. Kostjale kanti üle laen 4880 eurot, kuna laenusummast 5000 eurost oli maha arvestatud lepingutasu 120 eurot. Lepingu kohaselt on intressimäär 19,9% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 24,43% aastas ja selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 5000 eurot, intressimäära 19,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.11.2025, osamaksete arvu 72, laenulepingu sõlmimise tasu 120 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot.
2.2.Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 47. osamaksest, s.o 10.10.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 50. osamakseni, s.o 10.01.2024. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Krediidiandja saatis 4.01.2024 kostjale etähtkirjana laenulepingu ülesütlemise hoiatuse e-posti aadressile xxx, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 (Lisa 3). 25.01.2024 saatis krediidiandja kostjale e-tähtkirjana teatise lepingu lõpetamise kohta e-posti aadressile xxx, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 4). Vastavalt lepingu üldtingimuste (Lisa 2) punktile 8.1.2 „Loeme, et Te olete Meie saadetud personaalsed Teated kätte saanud ja et Meie oleme oma teavitamiskohustuse kohaselt täitnud, kui Meie Teade on saadetud Teie poolt viimati esitatud kontaktandmetele või Digikanalite kaudu. Tavaposti teel saadetud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Muudele kontaktandmetele edastatud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Veebilehel ja Digikanalite kaudu avaldatud Teate loeme kätte saaduks selle avaldamise kuupäeval.
2.3.xxx AS loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Eesialgne võlausaldaja on enda poolt saatnud välja loovutusteatise. Kostjale saadeti tema poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile posti teel teatis nõude loovutamisest. Uus võlausaldaja on 30.01.2024 teavitanud nõude loovutamisest ja menetluse alustamisest ka e-kirja teel.
2.4.Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 2487,57 eurot, seega on tasumata põhiosa 2512,43 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 47. osamaksest, s.o 10.10.2023 kuni ülesütlemiseni 25.01.2024, kokku 179,71 eurot (41,69+41,73+39,09+39,00+18,20). Vastavalt lepingule (p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 2-3) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 2,50 eurot kuus. 25.01.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.10.2023 - 10.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud kokku 10 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes lepingu üldtingimuste punktist 4.6. ja hinnakirjast (lisa 4) 50 eurot järgmiste toimingute eest: 8.02.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 4.03.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 22.03.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja 2
vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Viivist nõuab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 26.01.2024, intressi määraga võrdses määras 19,9%.
3.Kostja on nõudele esitanud järgmised vastuväited.
3.1.Kostja pole nõus tema vastu esitatud nõude suurusega. Ajavahemikus 2019-2023 november on kostja laenu tagasimakseid tasunud 5548,80 eurot, seega pole hageja nõutud summa õige.
3.2.Kostja hinnangul ei ole krediidiandja lähtunud vastutustundliku laenamise nõudest. Laenulepingu sõlmimise ajal kasvatas kostja 5 last ning regulaarset sissetulekut ei olnud. Käsil oli lahkumine vaimset vägivalda sisaldavast suhtest. Seega ei võimaldanud kostja sissetulekud sellise laenu saamist, kuid meeleheitlik püüe oma 5 last päästa pani kostja siiski katsetama, et kas saaks igakuiste elamiskulude katmiseks laenu. Lisaks oli kostjal selleks ajaks muid kiirlaene ning nende võlgnevusi, mis oleks pidanud hagejale kindlasti näha olema. Seega pole õiglane erinevate lisatasude küsimine, kuna sellist lepingut polekski saanud sõlmida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud kostja on esitanud vastuse hagile ning vastused kohtu küsimustele. Kumbki pool ei soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus teavitas lahendi tegemise aja. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
5.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
5.2.Kohtule on tõendina esitatud nõude aluseks olev leping (dtl 41), väikelaenu leping nr L89003120490, remondilaen, millel on kostja ja krediidiandja esindaja digiallkirjad (antud 11.11.2019). Digiallkirjastatud konteineris on lepingu põhitingimused, maksegraafik, laenulepingu tingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Põhitingimustes on märgitud, et lepingu lahutamatuks osaks on laenulepingu tingimused, üldtingimused, kliendilepingu tingimused, hinnakiri, kliendiandmete töötlemise põhimõtted.
3
Hageja väitel oli leping kostjale kättesaadav iseteeninduses. Kostja vastas kohtule, et ta täpselt ei mäleta, kuid arvab, et nägi lepingut äkki iseteeninduskeskkonnas.
5.3.Kohus kontrollis maksegraafikus toodud tagasimaksete alusel, et lepingusse märgitud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 58,11%).
5.4.Kostja vastas kohtule, et sai laenuna kätte 4880 eurot ning esitas selle kohta ka maksekorralduse (dtl 119). Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et nõude aluseks olev leping oli nõutud vormis, lepingudokumendid olid kostjale peale lepingu sõlmimist allalaetaval kujul iseteeninduses kättesaadavad, leping sisaldas seadusega ettenähtud andmeid, krediidi kulukuse määr ei ületanud maksimaalset määra ning laen on kostja kasutusse antud.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega a) nõutud teabe kodumises ja kontrollimises ja b) selle alusel hinnangu andmises. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta hagis esitanud järgmised väited: Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga 4
sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on samuti kontrollinud kostja sissetulekuid. Samuti on kostja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kaks aastat. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised sissetulekud 1200 eur, igakuised kohustused 230 eur. 06.09.2024 esitas hageja täiendavad väited: Tarbija sissetulekute kontrollimiseks on tehtud päring Pensionikeskusesse: pk_amount 265.56, pk_months 6. Laenuandja sai Pensionikeskuse päringust teada, et kostja igakuine keskmine brutopalk oli ca 736 eurot, mis teeb netopalgaks ca 670 eurot. Taotlusele märkis klient sissetulekuks 1200 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 230 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 122,76 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 317,24 eurot (670,00-230,00-122,76). Samuti oli laenutaotluses kostja käest küsitud ülalpeetavate arvu, kuhu kostja oli märkinud 0.
6.3.Hageja on esitanud tõendi „taotluse andmed“ (dtl 59). Laenutaotluses on täitmata järgmised andmeväljad: eesnimi, perekonnanimi, dokumendi andmed. Laenu eesmärgiks on märgitud „home“, laenusumma 5000 eurot, igakuised sissetulekud 1200 eurot, igakuised kohustused 230 eurot, ülalpeetavate arv 0, tööandja H Kirjastus OÜ, kontaktandmed (aadress, telefon, e-postiaadress, pangakonto nr). Kohus märgib, et hageja esitatud tõendist „Taust.ee väljavõte“ (dtl 60) nähtub, et see päring on tehtud enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist. Seega see tõend ei saa tõendada, et krediidiandja enne laenu andmist tegi päringu maksehäireregistrisse. Rohkem tõendeid hageja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud ei ole (sh ka mitte väidetava pensioniregistri päringu kohta). Hageja ei ole väitnud, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtte. Riigikohus 2023. a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Arvestades, et laenutaotluses oli kostja sissetulekuks märkinud 1200 eurot ning hageja väidet, et pensioniregistri alusel tuvastati kostja igakuine keskmine brutopalk ca 736 eurot (netopalk 670 eurot), ei ole hageja esile toonud, et krediidiandja poolt kogutud muud andmed olid piisavad selleks, et jätta konto väljavõte kogumata. Krediidiandja väidetavalt tuvastas, et kostja sissetulek oli oluliselt väiksem kostja väidetust, mistõttu ei saanud krediidiandja pidada piisavaks ka finantskohustuste tuvastamist üksnes laenutaotluse enda põhjal. Ka ei ole hageja esile toonud, et ta oleks rahvastikuregistrist üle kontrollinud ülalpeetavate olemasolu. Ülalpeetavate olemasolu oleks krediidiandja ilmselt tuvastanud ka konto väljavõttelt, sest lastega pere vanemate konto väljavõtted reeglina sisaldavad viiteid laste olemasolule (nt lasteaiaarvete tasumine, taskuraha kandmine jms). Samuti ei ole hageja esile toonud, et krediidiandja oleks mingilgi moel kogunud ja kontrollinud andmeid igakuiste majandamiskulude kohta. 5
Seega jättis krediidiandja nõuetekohaselt täitmata vastutustundliku laenamise kohustuse, andes laenu üksnes sissetuleku numbri põhjal. Hageja tugineb sellele, et kui kostja on krediidi taotlemisel esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Hageja märgib, et kostja ei olnud laenutaotluses esitanud kõiki andmeid oma kohustuste ning ülalpeetavate kohta. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei kohaldata samas lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud krediidiandjale esitamata samas paragrahvis nõutud teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Lõige 5 sätestab ka, et krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga tarbijakrediidilepingut sõlmida. Kohus palus kostjal selgitada, kuidas kostja sai laenutaotluse täitmisel aru andmeväljadest „igakuised sissetulekud“, „igakuised kohustused“, „ülalpeetavate arv“ ja mida pidas kostja silmas, kui sisestas andmed (sissetulekutena 1200 eurot, kohustustena 230 eurot, ülalpeetavate arvuna 0). Kostja vastas, et igakuiste sissetulekutena arvutas ta kõik summad, mis kontodele laekusid, 1200 oli kokku pangakontole laekunud lasteraha ja muud toetused vallast. Kostja selgitas lisaks, et kuna tal oli 5 alaealist last, siis lasteraha oli suurim osa sellest summast ning et palgatööl ta peale esimese lapse sündimis eriti ei käinud ning sel perioodil samuti palgatulu polnud. Kostja vastas, et laenutaotlust täites kohustustena arvestas ta Swedbanki pangalaenu, kiirlaenude ja muude kohustuste summasid sinna ei arvestanud. Ülalpeetavate arvu osas vastas kostja, et ei oska kommenteerida laenutaotluse täitmist, tal oli juba tol ajal 5 alaealist last aga kuna ta püüdis ennast ja lapsi elus hoida, ei saanud paljudest asjadest aru. Kohus palus kostjal ka selgitada, kas laenu taotlemisel oli nende andmeväljade juures kuvatud mingeid selgitusi. Kostja vastas, et ei usu, et oleks näinud. Kohus on seisukohal, et tarbijalt niivõrd lakooniliselt andmeid kogudes ei saagi tagada, et andmed oleksid õiged, sest laenutaotlusest ei selgu, milliseid sissetulekuid tuleb esitada igakuiste sissetulekutena (ning kas brutosummas) ning sootuks arusaamatu on andmeväli „igakuised kohustused“. Sellest ei ole võimalik aru saada, milliseid kohustusi tuleks esitada (nt kas laenud, kommunaalarved, üüriarved, telefoniarved vm). Kohus on kokkuvõttes seisukohal, et kuigi kostja esitas ülalpeetavate arvuna laenutaotlusel 0, kuigi tal oli 5 last, ei olnud krediidiandja poolt ülejäänud andmete kogumine ja kontrollimine
6
piisav selleks, et täita vastutustundliku laenamise kohustust. Krediidiandja tuvastas hageja sõnul lahknevuse kostja sissetulekutes, ent ei teinud midagi rohkemat selleks, et seda kõrvaldada. Igakuiste majandamiskulude kohta üldse andmeid ei kogutud ega kontrollitud. Finantskohustuste osas piirduti laenutaotlusel märgitud summaga, küsimata tarbijalt endalt nt laenukohustuse kestvuse või olemuse kohta. Seejuures oli tarbijalt andmete kogumine lakooniline, ilma selgitusteta. Niisuguses olukorras ei saa ka väita, et kostja ilmtingimata tahtlikult esitas valeandmeid (eriti kohustuste osas). Seega rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustust sõltumata sellest, et kostja esitas ülalpeetavate arvuna laenutaotlusel 0. Hageja on täiendavalt välja toonud, et kostja täitis lepingut mitu aastat. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise kohustust tuleb täita enne laenu andmist ning seega ei saa selle kohustuse täitmise hindamisel kuidagi arvestada nende asjaoludega, mis juhtusid pärast laenu andmist. Samavõrd võiks sel juhul, hageja loogikast lähtudes, leida alati, kui tarbija jääb võlgu, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti.
7.Hageja nõuded Hageja on kohtu ettepanekul esitanud ka nõude ümberarvestuse ning toob välja, et kostja on krediidiandjale tagasimakseid teostanud kokku 5794,22 eurot. Kuivõrd lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, tuleb kõik tasutu arvestada laenuks saadud summa katteks. Kostjale maksti välja 4880 eurot. Seega on ümberarvestuse kohaselt laen tagastatud ning hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et hageja on, nagu ka paljudes muudes menetlustes, esitanud antud asjas maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhinõude summa suuremanana, kui hagimenetluses (maksekäsu kiirmenetluses 2537,43 eurot, hagis 2512,43 eurot; seejuures ei tuleks maksekäsuavalduses toodud põhinõue kokku ka juhul, kui hagi põhinõudele liita haldustasunõue 10 eurot). Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 32-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.
8.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning arvestades, et kostja on toimikust nähtuvalt esindanud ennast ise, ei ole kostjal ka eeldatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid tekkinud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.