Tsiviilasi nr 2-06-20680
Tsiviilasja number
2-06-20680
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Mare Merimaa, Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2007, Tallinn
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi/Maksu- ja Tolliameti kaudu/ pankrotiavaldus T.A pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. septembri 2006 määrus pankrotimenetluse algatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Eesti Vabariik /Maksu- ja Tolliameti kaudu/, lepinguline esindaja Erika Õisla, võlgnik T. A, lepinguline esindaja Triin BiesingerJussmann
Resolutsioon Jätta muutmata Harju Maakohtu 18.septembri 2006 määrus ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse varasem käik Eesti Vabariik /Maksu- ja Tolliameti kaudu/ esitas 02.08.2006 kohtule pankrotiavalduse T.A osas pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet, kelle õigusjärglaseks on Maksu- ja Tolliamet, kontrollis võlgniku tulumaksu tasumise õigsust maksustamisperioodil 1997-2001. Kontrollimise tulemusel koostas Maksuamet 19.06.2003 maksuotsuse nr 4.1-01.1/12921 täiendava maksusumma määramise kohta ning võlgnikku kohustati tasuma riigieelarvesse füüsilise isiku tulumaksu summas 4 137 728 krooni ja tulumaksu intresse summas 871 358 krooni. 27.08.2003 vaideotsusega nr 375 jättis Maksuamet võlgniku vaide rahuldamata, mida vaidlustas võlgnik halduskohtumenetluses. Tallinna Halduskohtu 22.03.2005 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10.11.2005 otsusega nr 2-3/715/05 tühistati Tallinna
Halduskohtu 22.03.2005 otsus osaliselt ning tehti maksuhaldurile ettekirjutus maksusumma ja intressi uueks arvutamiseks. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest saatis võlausaldaja 08.02.2006 võlgnikule korrigeeritud tulumaksu arvestuse. 15.03.2006 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ettepanekuga tasuda riiklike maksete võlgnevused summas 5 120 087 krooni 10 päeva jooksul alates pankrotihoiatuse kättesaamisele järgnevast päevast. Võlgnik vaidles pankrotihoiatusele vastu, väites, et ei ole võlausaldaja 08.02.2006 teadet kätte saanud, mistõttu saadeti uus teade, mille võlgnik sai kätte 25.04.2006. Võlgnik võlga tasunud ei ole. Seisuga 31.07.2006 on võlgniku maksekohuslase registri andmetel tasumata tulumaksu põhimaks 2 827 665 krooni ja intressid 2 529 831 krooni, seega kokku 5 357 496 krooni. Võlausaldaja väidetel arvestades võla pikaajalisust ei ole võlgniku makseraskused ajutise iseloomuga, mistõttu palus algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus ja välja kuulutada pankrot. Võlgniku vastuväited Võlgnik vaidles võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu ning leidis, et maksuteatel puudub õiguslik alus ning talle ei ole esitatud nõuetele vastavat haldusakti, mille alusel oleks võimalik maksekohustust täita. Ka ei vasta pankrotiavalduses toodud intressisumma maksuteates olevale summale. Pankrotihoiatus on esitatud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus jättis 18.09.2006 määrusega pankrotimenetluse algatamata. Määruse põhjendustel maksusumma ja intress ei muutunud sissenõutavaks 18.01.2006, nagu väidab võlausaldaja. Maksuteade on haldusakt, mis saadetakse maksukohuslasele hiljemalt 30 päeva jooksul enne maksu tasumise tähtpäeva/ MKS § 88 lg 2/. Teate sai võlgnik kätte 25.04.2006. Seega sai võlgniku kohustus võlausaldaja ees muutuda sissenõutavaks 30 päeva möödumisest alates teate saamise päevale järgnevast päevast, so 26.05.2006. Pankrotihoiatus on tehtud enne võlgnikule teate kättetoimetamist ja kohustuse sissenõutavaks muutumist. Seega oli täitmata võlausaldaja poolt PankrS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue. Maakohus leidis, et pankrotiavaldus ei ole piisavalt põhistatud, mistõttu tuleb jätta pankrotimenetlus algatamata. Määruskaebuse nõue ja põhjendused Määruskaebuse esitaja leiab, et nõue oli piisavalt selge ja tõendatud ning ekslik on maakohtu seisukoht, et võlgnikule edastatud teade korrigeeritud maksusummaga on haldusakt ja et võlgniku kohustus võlausaldaja ees muutus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel alates teate saamise päevale järgnevast päevast, so 26.05.2006 ning et pankrotihoiatus tehti võlgnikule enne kohustuse sissenõutavaks muutumist 15.03.2006. Tegelikult muutus nõue sissenõutavaks 18.01.2006, kui Riigikohus ei võtnud määruskaebust menetlusse. Seega Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2005 otsus jõustus ja kuulus täitmisele. Jõustunud kohtulahendiga ei tühistatud 19.06.2003 maksuotsust nr 4.1-
2(4)
01.1/12921, vaid kohus palus maksuhalduril välja arvutada maksusumma ja intress kuna kohtul endal oli see raskendatud. Maksuotsus iseenesest jäi jõusse. Teade sisaldas juba jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid ning ei suurendanud võlgniku maksukohustust, vastupidi maksukohustus vähenes. Kohus eksib, et võlausaldaja ei ole nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud tingimusi maksuvõla sundtäitmiseks ning pankrotiavalduse esitamiseks. MKS § 128 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohuslase poolt tasumata maksuvõla. MKS § 128 lg 2 p 1 kohaselt on maksuvõla sundsissenõudmine muuhulgas lubatud kui kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav. Võlausaldaja nõue muutus sissenõutavaks 18.01.2006. Võlgnikul puudub vara, millele võiks sissenõude pöörata. Pankrotihoiatus on esitatud, kuid võlg on tasumata. Seega on alus pankrotimenetluse algatamiseks. Vastuväited määruskaebusele Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu ning leiab, et maksejõuetuse põhistamise nõue on jäänud võlausaldaja poolt täitmata. Ringkonnakohtu otsuses on maksuotsus, vaideotsus ja halduskohtu otsus osaliselt tühistatud ning on tehtud maksuhaldurile ettekirjutus maksusumma ja intressi uueks arvutamiseks, seega ei saanud mingi konkreetne maksusumma muutuda sissenõutavaks enne ettekirjutusele vastava maksuarvestuse esitamist. Maksuteate summas 4 660 487 krooni sai võlgnik kätte 25.04.2006. Pankrotihoiatus oli aga tehtud enne nõude sissenõutavaks muutumist 15.03.2006, seega ei olnud täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 tulenev nõue. Ka ei täitnud võlausaldaja maksekorralduse seaduse § 133 lg 3, mille kohaselt maksuhaldur võib esitada avalduse maksukohuslase pankroti väljakuulutamiseks pärast seda, kui maksuhalduri või kohtutäituri poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Võlausaldaja ei ole välja selgitanud võlgniku maksujõuetust. Võlnikule kuulub osa OÜ-s T nimiväärtusega 4 000 000 krooni ning talle kuulub ka osa abikaasade ühisvarast. Võla tasumine oli võimalik juba osaluse kaudu OÜs T. Seega võlausaldaja ei ole võlgniku varalist seisu tegelikult nõuetekohaselt kontrollinud. Ka on võlausaldaja laiendanud lubamatult pankrotiavaldust. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kohtumäärus on piisavalt põhjendatud ning tugineb esitatud tõenditele. Pankrotiavaldus on esitatud PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et antud alusel pankrotiavalduse esitamise korral peavad olema täidetud seadusest tulenevad eeldused, so võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Seejuures PankrS § 10 lg 1 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Nõude olemasolu põhistamine hõlmab ka nõude suuruse põhjendamist. Kohus asus seisukohale, et võlausaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust piisavalt põhistanud. Antud asjaolu on pankrotimenetluse algatamisest keeldumise aluseks PankrS § 14 lg 2 p 4 järgi.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Pankrotiavalduses on võlausaldaja toonud maksejõuetuse alusena esile võla pikaajalisuse. Samas toimikus olevad tõendid näitavad, et menetlusosaliste vahel tekkis vaidlus võla
3(4)
olemasolu ja selle suuruse osas ning võlgnik ei tunnistanud maksuvõlga esitatud suuruses ning maksuvõla lõplik arvestus on toodud alles 08.02.2006 teates. Seega toimikus olevad tõendid ei kinnita võlausaldaja väidet, et võlgnikul oli pikaajaline sisssenõutavaks muutunud võlgnevus. Maksuotsusega 19.06.2003 kohustati T. A tasuma tulumaksu 4 137 728 krooni ja intresse 871 358 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 10.novembri 2005 otsusega haldusasjas nr 2-3/715/ 05 tühistati Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 19.juuni 2003 maksuotsus osaliselt 1 287 612 krooni arvestuse osas ning kohustati maksuhaldurit tegema uus maksusumma ja intressi arvutus, võttes arvesse Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamata osa. Seega on määruskaebuses olev seisukoht ekslik, et maksuotsust ei tühistatud. Kuivõrd maksuotsus kuulus osalisele tühistamisele ning maksuhalduril tuli teha uus arvestus, siis maksukohustuse täitmiseks pidi võlgnik kätte saama vastava maksuameti arvestuse. Selle sai võlgnik kätte 25.04.2006. Seega ei saa võlgnikult nõuda maksuvõla täitmist, mille suurus ei ole lõplikult selge. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses oleva seisukohaga, et pankrotihoiatuse esitamise ajaks 15.03.2006 ei olnud maksuhaldur täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2005 otsust ning võlgnikule oli maksuvõla suurus teatavaks tegemata. Seega oli pankrotiavaldus esitatud ennatlikult, kusjuures ei olnud ka välja selgitatud võlgniku maksejõulisust. Seega oli maakohtu määrus pankrotimenetluse algatamata jätmisel põhjendatud, mis ei võta võlausaldajalt võimalust esitada uus pankrotiavaldus, kui ilmneb, et võlgnik ei ole suuteline maksuvõlga tasuma.
Kai Kullerkupp
Mare Merimaa
Malle Seppik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.