Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
18. september 2006.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-20680
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) pankrotiavaldus T.A. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotimenetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja
esindajad
maksu- ja tollikeskuse kaudu, asukoht Endla 8, 15177 Tallinn) Võlgniku
esindaja
Erika
Õisla
(elektronpost
[email protected]) võlgnik T.A. (isikukood xxx, elukoht xxx) võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Triin BiesingerJussmann Eelistungi toimumise aeg
8. september 2006.a
riigieelarvesse füüsilise isiku tulumaksu summas 4 137 728 krooni ja tulumaksu intressi summas 871 358 krooni. Maksu- ja Tolliamet on Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti õigusjärglane. Võlgnik vaidlustas Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 19.06.2003 maksuotsuse. 27.08.2003 vaideotsusega nr 375 jättis Maksuamet võlgniku vaide rahuldamata. Võlgnik esitas maksuotsusele ja 27.08.2003 vaideotsuse nr 375 peale kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohtu 22.03.2005 otsusega haldusasjas nr 3-418/2004 rahuldati võlgniku kaebus osaliselt. Võlgnik esitas Tallinna Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas 2-3/715/05 tühistati Tallinna Halduskohtu 22.03.2005 otsus osaliselt ning tehti maksuhaldurile ettekirjutus maksusumma ja intressi uueks arvutamiseks arvesse võttes Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamata osa ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse seisukohti. Võlgnik esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, mis jäeti Riigikohtu 18.01.2006 määrusega nr 3-7-1-3-626/05 menetlusse võtmata. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodud seisukohtadest korrigeeris võlausaldaja võlgniku poolt täiendavalt tasumisele kuuluva füüsilise isiku tulumaksu kohustust, mis saadeti 08.02.2006 teatega nr 12-8/4459 võlgnikule. Tulumaksu ümberarvestuse tulemusel on võlgnikule juurdemääratud tulumaksu summaks 2 827 665 krooni ja juurdemääratud tulumaksult arvestatud intresse perioodil 02.07.2002-17.06.2003.a summas 204 880 krooni. Seisuga 31.07.2006.a on juurdemääratud tulumaksult arvestatud intressi 2 529 831 krooni. Maksuvõla sissenõudmiseks esitas võlausaldaja Eesti krediidiasutustele korraldused, millega kohustas krediidiasutusi arestima võlgniku olemasolevad pangakontod. Nimetatud toimingute tulemusena maksuvõla katteks laekumisi ei olnud. Võlausaldaja tegi 15.03.2006 võlgnikule pankrotihoiatuse ettepanekuga tasuda riiklike maksude võlgnevused summas 5 120 087 krooni 10 päeva jooksul alates pankrotihoiatuse kättesaamisele järgnevast päevast. Võlgnik vaidles võlausaldaja pankrotihoiatusele vastu. Oma vastuses väitis võlgnik, et ei ole võlausaldaja teadet 08.02.2006 tulumaksu korrigeerimise kohta kätte saanud. Seetõttu saatis võlausaldaja võlgnikule 18.04.2006 väljastusteatega teistkordse teatise tulumaksu korrigeerimise kohta, mille võlgnik sai kätte 25.04.2006. Käesoleva ajani ei ole võlgnik tulumaksu võlgnevust tasunud. Seisuga 31.07.2006 on võlgniku maksekohuslase registri andmetel tasumata tulumaksu põhimaksu 2 827 665 krooni ning tulumaksu intresse 2 529 831 krooni, kokku 5 357 496 krooni. Arvestades võlgniku võlgade pikaajalisust, on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlausaldaja palub algatada võlgniku pankrotimenetluse ning välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Pankrotiavaldus on esitatud pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 alusel. Võlgnevus tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2005 lahendist ja 08.02.2006 teatest, mis kuulub 19.06.2003 maksuotsuse juurde. Praktikaga on välja kujunenud, et kohtuotsuse alusel tehakse uued maksuarvestused, mis vormistatakse teatena. Summa muutus võlausaldaja esindaja arvates sissenõutavaks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 18.01.2006. Võlgniku seisukoht Võlgnik on seisukoha, et võlausaldaja ei ole tõendanud pankrotiavalduses esitatud nõude olemasolu. Maksuhaldur koostas võlgnikule maksuteate, millest nähtuvalt on võlgnikule juurdemääratavaks tulumaksuks koos intressiga 4 660 487 krooni. Seega on võlausaldaja valinud ringkonnakohtu otsuse alusel maksusumma ümberarvestamiseks ja määramiseks maksuteate kui maksuõigusliku haldusakti erivormi. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 88 lg 1 leiab võlgnik, et maksuhaldur saab maksu määramiseks valida maksuteate vormi üksnes juhul, kui see on otseselt seaduses või määruses ette nähtud. Maksuteatel puudub õiguslik alus, samuti on eiratud olulisi vorminõudeid nagu selgus, üheselt mõistetavus, põhjendus ja vaidlustamisviide. Võlgnik leiab, et antud hetkel puudub ringkonnakohtu otsuses esitatud nõuetele vastav haldusakt, mis oleks õiguspärane, siduv ja üheseltmõistetav ning mille alusel oleks võlgnikul võimalik maksekohustust täita. Tulenevalt sellest on võlgnik seisukohal, et antud hetkel kehtib tühistamata osas ka maksuotsus. Seega, juhul kui käsitleda maksuteadet kui siduvat, kehtiks juurdemääratud
tulumaksu osas paralleelselt mitu haldusakti ning võlgnikule jääb ebaselgeks, millisest haldusaktist ja millisest maksusummast peaks võlgnik maksukohuslasena lähtuma. Võlgnikule jääb ebaselgeks ka asjaolu, millisel alusel maksuhaldur esitas pankrotiavalduses nõude 5 357 496 krooni, milles intressisumma on 697 009 krooni võrra suurem kui nõue maksuteatises. Võlausaldaja ei ole esitanud ühtegi selgitust, millest selline erinevus maksuteate ja pankrotiavalduses esitatud arvestustest tuleneb. Võlgnik leiab, et nõue intressiarvestuse osas on ebaselge. Isegi kui maksuteadet oleks võimalik käsitleda haldusaktina, ei saanud sellest tulenev kohustus muutuda sissenõutavaks enne võlgnikule kättetoimetamist. Seega ei saanud kohustus muutuda sissenõutavaks enne kui 25.04.2006. Ka leiab võlgnik, et maksuhaldur esitas pankrotihoiatuse enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Võlgnik on seisukohal, et maksuhaldur tegi kõik täitetoimingud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Võlgnik palub pankrotimenetlus algatamata jätta, sest võlausaldaja nõue on ebaselge ja tõendamata ning võlgniku maksejõuetus on põhistamata. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja kirjalike vastuväidete juurde. Võlgniku esindaja on seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud kuna võlausaldaja poolt ei ole tehtud nõuetekohast haldusakti. Maksuhaldur on teinud kõik täitetoimingud enne nõude sissenõutavaks muutumist. Täitmata on jäetud MKS § 133 lg 3 nõuded. Maakohtu põhjendused Kohus on tuvastanud alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle vaidlus puudub:
on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. MKS § 128 lg 3 kohaselt maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129). Lisaks PankrS sätestatud tingimustele on maksukorralduse seaduses sätestatud lisatingimused (MKS § 129 ja § 130 ja § 133 lg 3), millistel juhtudel on maksuhalduri kui võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamine lubatud. Kohtul puuduvad andmed võlausaldaja poolt nimetatud tingimuste nõuetekohase täitmise kohta enne pankrotiavalduse esitamist. Teate on võlgnik kätte saanud 25.04.2006. Võlausaldajal pole esitada tõendeid teate varasema kättetoimetamise kohta. Seega on pankrotihoiatus tehtud enne võlgnikule teate kättetoimetamist ja kohustuse sissenõutavaks muutumist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et PankrS § 10 lg 2 p 1 tulenev maksejõuetuse põhistamise nõue on pankrotiavalduse esitamisel jäänud täitmata. PankrS § 15 lg 2 p 4 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata muuhulgas juhul, kui võlausaldaja ei ole oma avaldust piisavalt põhistanud. PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. PankrS § 3 lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 12 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.