lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-03-818/11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 14.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-03-818/11
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1545
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-03-818

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2007. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar

Tsiviilasi

I.L hagi K. K vastu võla sissenõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.07.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. K apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. veebruar 2007. a, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I.L, kostja K.K, tema esindaja adv Andres Lusmägi

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 10.07.2006 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.I.L andis 04.01.1996 A. K laenu summas 135 000 krooni intressiga 10% kuus. A.K kohustus laenusumma tagastama 04.02.1996. Kokkulepitud tähtajaks laenaja nimetatud summat hagejale ei tagastanud. Täiendavalt andis hageja A. K 11.03.1996 laenu summas 85 000 krooni ning 6000 USA dollarit tagasimaksmise tähtajaga 11.05.1996. A.K suri 18.04.1996. Surma hetkel moodustas A. K põhivõlg ja intressid 250 500 krooni ja 7200 USA dollarit.
2.29.05.1996 esitasid A. K, A. K, K. K ja K.K avalduse A. K pärandi vastuvõtmiseks. Tuginedes tsiviilkoodeksi (TsK) §-le 558 esitas hageja 10.03.1999 hagiavalduse A.K, A. K ja K. K vastu 250 500 krooni ja 7200 USA dollari tasumiseks. Tallinna Linnakohtu 26.10.2001 otsuses tsiviilasjas nr 2/3/23-156/99 leiti, et A.K oli hagejale võlgu 337 451, 20 krooni (põhivõlg koos intressiga).
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.A.K pärandvarasse kuulus 1⁄2 suurune mõtteline osa osamaksust elamuühistus x, asukohaga x

134, 1⁄2 suurune mõtteline osa osamaksust aiandusühistus y, 1⁄2 suurune mõtteline osa sõiduautost Audi 200, 1⁄2 suurune mõtteline osa AS-i T aktsiatest ja erastamisväärtpaberid summas 48 617 EVP-krooni. Tallina Linnakohtu otsuse kohaselt oli A.K pärandvara maksumuseks pärandi avanemise ajal 41 803, 25 krooni.

4.Hageja väitel on A. K pärandvara harilik väärtus oluliselt suurem kui kohtu poolt tuvastatud. Seda nimelt elamuühistus asuva korteri (osaku) x väärtuse osas, mis 1999.a oli 230 000 krooni. A. K kulus sellest 1⁄2 mõttelist osa ja pärijaid oli kokku neli, millest tulenevalt vastutab kostja hageja ees TsK § 558 alusel 28 750 krooni ulatuses. Ülejäänud pärandvarasse kuuluvate asjade väärtuse osas nõustub hageja Tallinna Linnakohtu 26.10.2001 jõustunud otsusega (s.o kostja osa suvilast 406, 25 krooni, autost 4500 krooni, aktsiatest 1975 krooni ja erastamisväärtpaberitest 1039, 19 krooni). Kokku moodustab kostja võlgnevus 36 670, 44 krooni (13.06.2006 avaldus nõude suurendamiseks - tl 135-136). Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o 10 450, 80 krooni ulatuses (s.h elamuühistu osaku eest 2530, 38 krooni). Pärandvara suuruse määramisel tuleb lähtuda pärandi avanemise hetke seisust. Hageja poolt esitatud eksperthinnangus on korteriomandi väärtus antud 1999.a seisuga. Hinnang on kaheldav, sest eksperdil puudus võimalus korterit üle vaadata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi. Kohus lahendas vaidluse kuni 01.01.1997 kehtinud tsiviilkoodeksi järgi. TsK § 558 kohaselt vastutab pärija pärandaja võlgade eest temale üleläinud pärandvara tegeliku maksumuse piirides.
7.Vaidlus oli poolte vahel selles, milline oli 1⁄2 mõttelise osa hind elamuühistus asunud korteri osas (s.o x osamaksu suurus). Kohus leidis, et pärijatele üleläinud pärandvara maksumus tuleb kindlaks teha pärandvara pärijatele ülemineku seisuga. Kuna ehitusmaksumuse alusel arvutatud osamaks on ilmselt väiksem korteri harilikust väärtusest, tuleks lähtuda ekspertiisiaktis märgitud korteri turuväärtusest 230 000 kroonist, millest kostja osa moodustas 28 750 krooni. (Muus osas ei olnud vaidlust.) Kohus mõistis välja kokku 36 670, 44 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Apellant tunnistab jätkuvalt võlgnevust summas 10 450, 80 krooni ega nõustu korteri, s.o elamuühistu osamaksu, mõttelise osa maksumusega. Kostja tunnistab hageja õigust saada nimetatud pärandvara - osamaksu - eest hüvitist 2530, 38 krooni. Hageja nõue selles osas oli aga 26 219, 62 krooni.
9.Tallinna Linnakohtu 26.01.2001 otsusega mõisteti teistelt pärijatelt välja igaühelt 10 450, 80 krooni ning tuvastati, et elamuühistu (endine elamuehituskooperatiiv) x osamaksu väärtus oli 20 243 krooni. Kohtuotsus on jõustunud. Puudub vajadus ja võimalus jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ümber hinnata. Seaduse kohaselt sai elamuühistu liikmeks astuda vaid üks isik ning selleks oli kostja ema A. K. Tema liikmeks võtmise otsusega pandi talle kohustus välja maksta teistele pärijatele igaühele 2530, 38 krooni. Vastavalt pärandi avanemise ajal kehtinud ühistuseadusele olnuks liikmel elamuühistust välja astumisel õigus saada tasutud osamaks tagasi. Kostjale üleläinud pärandvara maksumus elamuühistu osaku osas moodustas seega 2530, 38 krooni.
10.Maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et vaatamata hageja taotlusele määrata kindlaks vara maksumus pärandi avamise seisuga, lähtus kohus hageja tellitud eksperthinnangust, mille kohaselt 1999. aasta turusituatsioonis võis x asuva neljatoalise korteri turuväärtuseks olla 230 000 krooni. Hagihinna suurendamise avalduses ongi hageja sellest summast lähtunud. Kuigi kohus on otsuses märkinud, et pärijatele üleläinud pärandvara maksumuse kindlaksmääramisel lähtub ta pärandvara ülemineku aja seisust, on tegelikult vara väärtus määratud kindlaks 1999. aasta seisuga. Vastustaja seisukoht
11.Kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele hageja ei esitanud. Ringkonnakohtu istungil vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seiskohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
13.Maakohus leidis õigesti, et pärimisõiguse tunnistuses märgitud pärandvara maksumus elamuühistu (-kooperatiivi) x osamaksu mõttelise osa puhul ei väljenda selle pärandvara tegelikku väärtust. Kuigi pärandi avanemise ajal kehtinud elamuseaduse (ES) § 14 lg 2 kohaselt oli elamuühistu (-kooperatiivi) liikme osamaksu suurus seotud tema valduses oleva eluruumi üldpinna suurusele vastava osaga elamu ehitusmaksumusest, ei tähenda see seda, et pärandvara maksumuse määratlemisel tuleks lähtuda selle vara arvestuslikust (bilansilisest) maksumusest. Elamuühistu liikmele kuuluval osamaksul ei ole iseseisvat, liikme kasutuses olevast korterist sõltumatut väärtust, vaid selle hinnaks on korteri turuväärtus (asja harilik väärtus). Ning ka juhul, kui pärandvaraks on 1⁄2 mõttelist osa elamuühistu (-kooperatiivi) osamaksust ja pärijaid neli, on neist igaühe osa suuruseks mõtteline osa osamaksust, mille tegelikuks maksumuseks on vastav osa turuhinnast. Asjaolu, et Tallinna Linnakohtu 26.10.2001 otsuses tsiviilasjas 2/3/23-1546/99 märgiti osamaksu suuruseks 20 243 krooni, millest ühe pärija osa moodustas 2530, 38 krooni, ei ole käesolevas asjas siduv. Ka see, et elamuühistu liikmeks võeti üks pärija, kellele ühistu pani kohustuse maksta teistele pärijatele välja konkreetne summa, ei mõjuta käesolevat vaidlust. Pärijate vahelised rahalised suhted ei kuulunud ühistu juhatuse poolsele reguleerimisele. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega tema poolt päritud vara õigusliku olemuse kohta. Kooperatiivse omandina kasutuses olnud eluruumid olid tsiviilkäibes võrdväärsetena muude eluruumidega (nii korteriomandite kui vallasvarana käibes olnud eluruumidega). Elamuühistu (-kooperatiivi) osamaksu (ja sellele vastava korteri kasutusõiguse) võõrandamisel oli selle tegelikuks väärtuseks korteri (elamu osa) turuhind. Asjaolu, kas elamuühistu (kooperatiivi) liikmeks võeti vastu kostja või mõni teine pärija, kostjale langenud pärandvara väärtust ei mõjutanud. TsK § 558 kohaselt vastutab pärandi vastuvõtnud pärija pärandaja võlgade eest temale üleläinud pärandvara tegeliku maksumuse piirides. Pärandi vastuvõtmine annab pärijale mitte ainult pärandajale kuulunud õigused, vaid koormab teda ka kohustustega, mis varem lasusid pärandajal.
14.Kolleegium nõustub apellandiga, et pärandvara maksumuse määratlemisel tuleb lähtuda vara väärtusest pärandi avanemise ajal, kuid ei nõustu sellega, et nimetatud ajal oli vaidlusaluse vara (1⁄2 elamuühistu osamaksu) väärtuseks 10 121, 50 krooni. Asja materjalist nähtuvalt jäi kohtu poolt määratud ekspertiis teostamata, sest ekspert ei pidanud võimalikuks anda hinnangut objekti nägemata. 11.12.2003 ja 12.01.2004 esitatud taotlustes palus hageja kohtul

määrata vaidlusaluse pärandvara maksumuse tuvastamiseks pärandi avanemise aja seisuga ekspertiis. 09.02.2004 esitatud vastuses (tl 50-52) vaidles kostja ekspertiisi määramisele vastu, sest oli jätkuvalt seisukohal, et pärandvarasse kuuluva 1⁄2 mõttelise osa osamaksust elamuühistus (-kooperatiivis) x maksumus on teada. Vaatamata sellele määras kohus 20.04.2004 määrusega ekspertiisi, tegemaks muuhulgas kindlaks ka pärandvara - 1⁄2 mõttelise osa elamuühistu x osamaksust - harilikku väärtust 18.04.1996 seisuga, ning tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile. Ekspertiisi määrus jäi täimata, sest eksperdil ei võimaldatud korterisse siseneda. 30.03.2005 arutati seda ka kohtuistungil (tl 112), kus kostja vaidles jätkuvalt ekspertiisi teostamisele vastu ning väitis, et nii korter kui suvila on 1999.a müüdud ja müügilepinguid ei ole säilinud.

15.06.04.2006 esitas hageja kohtule vara maksumuse kohta eksperthinnangu ning 12.06.2006 avalduse nõude suurendamiseks (tl 135-136), milles lähtus hagi hinna osas asja tundva isiku arvamusest (osamaksu väärtus 230 000 krooni). Oma vastuses (tl 139-140) kostja ei tunnistanud eksperthinnangus toodud maksumust ja sellest tulenevat hageja vastavat nõuet (28 750 krooni), vaid oli jätkuvalt seisukohal, et on nõus tasuma 2530, 38 krooni. Korrates samas seisukohta, et pärandi avanemise ajal oli osamaksu kui terviku väärtuseks 20 243 krooni, millest tulebki pärandvara maksumuse määratlemisel lähtuda. Kostja viitas vastuses ka asjaolule, et eksperthinnangus ei lähtutud pärandi avanemise aja seisust, kuid ei esitanud väiteid vara võimaliku maksumuse kohta sellel ajal. Ka hiljem ei ole kostja kordagi tuginenud muule summale, vaid väitnud järjekindlalt, et tema osa suuruseks nimetatud pärandvara osas oli 2530, 38 krooni. Seda seisukohta on kostja korranud ka apellatsioonkaebuses. Seetõttu ei ole kostjal alust panna maakohtule pahaks, et kohus lähtus hageja nimetatud maksumusest. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses reeglina neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited (sama sätestas ka kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg 1). Kui kostja ei nõustunud hageja nimetatud hinnaga, oli tal võimalik esitada omapoolseid tõendeid. Kostja seda ei teinud, veelgi enam, menetluse kestel ta ei nõustunud, et elamu tegelik väärtus võiks erineda arvestuslikust ehitusmaksumusest (et elamuühistu (-kooperatiivi) osamaksul võiks olla teistsugune väärtus). Seega ei olnud kohtul võimalik lähtuda muust, kui kostja esitatud eksperthinnangust. Kolleegium peab seda ka õiglaseks, sest selles hinnangus kajastatud vara väärtus on pärandava tegelikule väärtusele ligilähedane. Kuna aastatel 1996-1999 oli olukord kinnisvaraturul piisavalt stabiilne ning B OÜ poolt koostatud eksperthinnang oli arvestuslik ega tuginenud konkreetse objekti andmetele, siis oli põhjendatud sellest hinnangust lähtumine.

Ü.Jänes

G.Kivinurm

M.Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.