Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-10-48118
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
07.11.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Liili Lauri TM hagi KÜ XXX vastu pärandvara 10 225.86 euro väljaandmise nõudes. 10 225.86 eurot (160 000 krooni) 11.10.2011 Hageja: TM, isikukood XXX, XXX Hageja esindaja vandeadvokaat Äili Rodi, epost [email protected] Kostja: KÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja esindaja lepinguline Jüri Asari, e-post [email protected], kostja seaduslik esindaja GV Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: MP isikukood XXX, elukoht XXX, seaduslik esindaja MS, esindaja menetlusabi korras vandeadvokaat Aavo Aadli, e-post: [email protected]
Resolutsioon Jätta TM hagi KÜ XXX vastu pärandvara 10 225.86 euro väljaandmise nõudes, rahuldamata. Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt on KÜ XXX on EÜL õigusjärglane. Alates 28.09.1995 oli SR (isikukood XXX) EE KL liige ning tema kasutada anti vastavalt talle kuulunud osaku suurusele elamukooperatiivis korter asukohaga XXX . Hoone asukohaga Tallinn, XXX kuulus enne korteriomandite moodustamist EÜL. 15.07.1996.a tegi SR notariaalse testamendi, mille järgi pärandas kogu oma vara TM’le. SR suri XXX, millist hetke loetakse PärS § 3 lg 2 kohaselt ( XXX) järgi pärandi avanemise ajaks. 17.04.2006 tegi TM pärandi vastuvõtmise avalduse, millega võttis SR’i pärandi vastu PärS § 117 lg 1 alusel. 13.06.2006 avaldus Tallinna notar Erki Põdra väljaandes Ametlikud Teadaanded pärimisteate, milles andis kahekuulise tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks. 14.08.2006 väljastas notar Erki Põdra tõendi selle kohta, et XXX surnud SR’i pärandvara ainupärija on TM. Pärandi avanemise hetkel (so XXX.a) kuulus SR’ile EÜ Lkorterile asukohaga XXX , Tallinn vastav osamaks. Pärast SR’i surma soovis TM astuda SR’i asemel EÜ Lliikmeks. Sellest tulenevalt esitas ta EÜL avalduse, milles taotles enda elamuühistu liikmeks vastuvõtmist. Seoses SR’i pärandiga toimus kohtuvaidlus VRhagis TM vastu õigus tunnistamiseks eluruumile XXX , kuhu 3-isikuna oli kaasatud ka EÜ „L “ ja milles Tallinna Linnakohus 23.08.1999 otsusega jättis VR hagi rahuldamata. Vahetult enne XXX, Tallinn korteriomandite kinnistusraamatusse kandmist edastas EÜ LTM’le vastuse taotlusele, millega jäeti TM kaebus rahuldamata põhjusel, et põhikirja punkti 7 alusel korteris elaval perekonnaliikmel on eesõigus liikmeks astuda ning sellest tulenevalt võeti EÜ L liikmeks VR. 24.11.2000 kanti elamuühistu „L “ avalduse alusel Tallinna kinnistusameti kohtunikuabi kinnistamisotsusega XXX kinnistusraamatusse korteriomanditega. Korter 100 omanikuna kanti kinnistusraamatusse VR. Pärast korteri ning selle omaniku kinnistusraamatusse kandmist pidas TM läbirääkimisi VR’iga võimaliku korteri omandiõiguse üleandmise osas, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. 28.07.2009 esitas TM nõude pärandvara väljaandmiseks KÜ-le XXX ja VR’ile Oma nõuet kordas TM16.10.2009 saadetud nõudega Läbirääkimised KÜ XXX ja VR’iga ei ole olnud tulemuslikud ning korteri osamaksu ei ole siiani TM’le tagastatud. PärS § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused ning ülemineku hetkeks loetakse pärandi avanemise aega. PärS § 3 lg 2 järgi on pärandi avanemise aeg pärandaja surmapäev ehk XXX. Elamuühistu osamaksu omandiõigus ei ole lahutamatult seotud SR’i isikuga, millest tulenevalt kuulub see SR’i pärandi hulka. Pärandi avanemise ajast, so XXX, läks korteri osamaks kui SR’i pärand tervikuna PärS § 130 lg 1 alusel üle hagejale. Asjaolu, et kinnistusraamatusse on pärandi ülemineku ajale järgneval ajal kantud korteri omanikuna VR, ei mõjuta osamaksu kuuluvust. Osamaks on varaline õigus ning see ei ole seotud korteri omandiõigusega. PärS § 139 lg 1 järgi isik, kes valdab pärandvara, kuid ei ole õigustatud pärima, on kohustatud pärijale pärandvara välja andma. Korteri osamaks kui hagejale pärandina üle läinud varaline õigus on käesoleva ajani olnud KÜ XXX(EEK Lja EÜ Lõigusjärglane) käsutuses, millest tulenevalt nõuab hageja selle tagastamist temale, kui SR’i
testamendijärgsele pärijale. Kostja ei ole täitnud oma kohustust tagastada pärandvaraks olev osamaks hagejale. ES § 22 lg 3 alusel oli VR’il eelisõigus astuda elamuühistu liikmeks hageja kui EÜ L liikmega ( SR) koos mitteelanud pärija ees. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik hagejal EÜ L liikmeks saada, aga vastav asjaolu ei mõjuta korteri osamaksu kuuluvust. Vastav varaline õigus osamaksu näol läks pärimise teel PärS § 130 lg 1 alusel üle hagejale ning asjaolu, et EÜ L liikmeks võeti VR ei mõjuta hageja õigust osamaksule. Tulenevalt Eesti Vabariigi ühistuseaduse § 31 lg 4 järgi surnud liikme pärijale, kes ei astu ühistu liikmeks, tagastab ühistu osamaksu ühe aasta möödumisel liikme surmast ühe kuu jooksul. Vastava kohustuse tekkimine ei sõltunud hagejapoolse avalduse ega muu tahteavalduse tegemisest, vaid tekib juhul, kui eeltoodud sättes ära toodud asjaolud ilmnevad, so osamaksu pärija ei astu ühistu liikmeks. Sama seisukoht on valitsev ka kohtupraktikas, Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr II-2/751/01 tõi kohus välja, et osamaksu tagastamise kohustuse olemasolu korral ei sõltu seesuguse kohustuse tekkimine eraldi osamaksu saama õigustatud isiku avaldusest.. Alates nimetatud kuupäevast muutus hageja nõue osamaksu väljaandmiseks sissenõutavaks ka ÜS § 31 lg 4 alusel. Osamaksu suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda selle harilikust väärtusest, st korteri turuväärtusest pärandi avanemise ajal, so XXX seisuga. Antud käsitlus võimaldab kõige paremini kindlaks teha osamaksu väärtust, sest osamaks on seotud konkreetse kasutuses oleva korteriga. Samuti on seesugust seisukohta väljendanud Tallinna Ringkonnakohus 14.03.2007 otsuses tsiviilasjas nr 2-03-818. Lähtudes eeltoodust hindab hageja tagastamata osamaksu suuruseks 400 000 krooni, mis vastab korteri harilikule väärtusele XXX pärandi avanemise seisuga. Kuivõrd hagejal ei ole hetkel võimalik tasuda riigilõivu rohkem kui 30 000 krooni, mis riigilõivuseaduse lisa nr 1 järgi vastab 300 000 kroonisele tsiviilasja hinnale, siis hageja esitab esialgu kostja vastu pärandvara väljaandmise nõude summas 300 000 krooni. Tulenevalt TsK § 231 lg 1 rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3 % viivitatud summalt. Seega on 28.09. 2010 seisuga osamaksu tagastamata jätmiselt tekkinud viivis kokku summas 108 879,05 krooni (alates 22.08.1998.a kuni 28.09.2010.a- 4417 päeva ), so 24,65 krooni päevas. Viivise arvestamisel on hageja käesoleval juhul lähtunud hetkel kostja vastu esitatud nõude suurusest, so 300 000 krooni ning lähtunud 365 päevast aastas. Tulenevalt TsÜS § 155 lg 1 on pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutmisest. TsÜS § 143 kohaselt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ES §-dest 14 lg 2, 21 lg 1; PärS §-dest 2, 3 lg 2, 117 lg 1, 130 lg 1, 139 lg 1; ÜS §-st 31 lg 4, TsK § 231 lg 1, TsMS §-dest 124 lg 1, 363 lg 1, 407 lg 1, TsÜS § 155 lg 1, 143, palub hageja mõista KÜ-lt XXXTMkasuks välja 300 000 krooni, mõista KÜ-lt XXXTMkasuks välja viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni TsK 231 lg 1 sätestatud määras (3 % tasumata summalt aastas), mis 28.09.2010 seisuga moodustab 108 879,05 krooni ja määrata menetluskulud (sh hageja omad) kostja kanda. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet paludes välja mõista 160 000 krooni. Kostja vastuväited (tlk 44-49). Kostja hagiga ei nõustu ja on esitanud omapoolsed vastuväited. EV Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt ES §-st 14 lg 1, ei põhine elamuühistu korteri kasutamise õigus omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Osamaks on üksnes liikme omand elamuühistu osamaks (osak) kuulus elamuühistu liikmele, mitte elamuühistule. Pooltel ei ole vaidlust selles osas, et EÜ L(XXX) liikmeks oli VR, kes erastas vaidlusaluse korteri, see asjaolu kostja tõendas VR`i 10.09.1999 avaldusega ühistu
liikmeks vastu võtmise kohta. Sellest ilmneb, et tema oli nõus osamaksu viivitamatult välja maksma. Kuid kuni erastamiseni ning isegi hagi esitamiseni sellist nõuet ei esitatud. Kui hageja loeb, et temal on nõudeõigus osamaksule, sellega peaks pöörduma mitte kostja, vaid VR`i pärija vastu. Kostja arvates hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja loeb, et temal tekkis õigus osamaksule alates pärandi avanemise hetkest, s.o. alates XXX, kostjal ei olnud õigust hageja vastu võtmiseks elamuühistu liikmeks testamendi alusel. Vastavalt PärS § 117 lg 2 (v v 15.05 1996) pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb mainitud seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Hageja pöördus notari poole pärandi vastu võtmiseks alles 17.04.2006, saades tõendi pärimise kohta 14.08.2006. Kostjal ei olnud alust käsitleda hagejat pärijana elamuühistu liikmeks vastu võtmise avalduse kirjutamise ajal ning temal ei olnud alust rahulduda ka osamaksu tasumise nõuet. Peale testamendi koostamist SR võis testamendi muuta, ümber teha, tühistada või teha uue testamendi. Vastavaid asjaolusid sai kontrollida ainult notar. Asjaolu, et hageja ei asunud vormistama pärandi vastu võtmist seaduses sätestatud korras, andis kostjale aluse eeldada, et tema ei soovi pärandit vastu võtta või realiseerida sellest tulenevaid õigusi. Korteris aastaid elas kuni surmani VR ning kostja luges teda pärandi vastu võtnud isikuks vastavalt PärS § 117 lg 3, mille alusel kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Kuna VR oli SR`i poeg, kostjal oli õigus käsitleda teda SR`i pärandi vastu võtnud isikuna ja ühistu liikmeks vastu võtta. Kostja arvates pärandiks ei saanud olla korter, kuna see kuulus elamuühistule, vaid osamaks, mis kuulus SR`ile. Hageja oli teadlik, et tema avaldus ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta jäeti rahuldamata, kuid vaatamata sellele, tema otsust ei vaidlustanud, ning ei pöördunud ka notari poole pärandi vastu võtmiseks. Vastavalt EÜ L(XXX) põhikirja p. 7 ühistu liikmeks võivad olla vaid ühistule kuuluvas elamus asuvate korterite valdajad. Sellele tingimusele mitte vastavate isikute liikmeks võtmisest võib keelduda. Juhatuse otsuse peale liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul otsusest teada saamise päevast arvates. Üldkoosoleku otsust võib vaidlustada kohtus kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast (põhikirja p. 9) Ühistu liige arvatakse juhatuse otsusega ühistust välja seoses tema surmaga (põhikirja p. 11.1). Ühel ühistu liikme pärijatest on õigus saada ühistu liikmeks, kui ta vastab ühistu liikmetele esitatavatele nõuetele ja esitab kirjaliku avalduse ühe aasta jooksul ühistu liikme surmast arvates. Avaldus vaadatakse läbi samas korras, kui liikmeks astumise avaldus (ÜS § 25). Pärija liikmeks vastu võtmisel arvatakse eelmise liikme poolt tasutud osamaks liikmeks võetud pärja osamaksuks ja temale lähevad üle ühistu liikme varalised õigused ja kohustused (põhikirja p. 15). Ühistu liikmega koos elanud abikaasal on liikme surma korral eelisõigus ühistu liikmeks astumiseks juhul, kui tal on õigus osale osamaksust. Pärandajaga koos elanud osamaksu või selle osa pärijal on eelisõigus astuda ühistu liikmeks juhul, kui pärandaja abikaasal selline õigus puudub või kui ta ei soovi seda kasutada. Ühistu liikme perekonna liikmetel, kes ei ole tema pärija, on eelisõigus asuda pärandi avanemise korral ühistu liikmeks, kui pärandajaga koos elanud abikaasal või pärijatel selline õigus puudub või kui nad ei soovi seda kasutada või kui pärjad puuduvad (põhikirja p. 16). Ühistu liikme osamaksu pärijal, kes ei elanud temaga koos, on eelisõigus astuda ühistu liikmeks juhul, eelmises punktis nimetatud isikud puuduvad või nad ei soovi oma eelisõigust kasutada. Vaidlused ühistu liikmeks astumise eelisõiguse üle pärandi avanemise korral lahendatakse kohtu korras (põhikirja p. 17). Tulenevalt ülaltoodust kostja ei ole rikkunud seaduse ja põhikirja nõudeid. Hagiavalduse kohaselt,
24.11.2000 a. kanti elamuühistu „L “ avalduse alusel Tallinna Kinnistusameti kohtunikuabi kinnistamisotsusega XXX kinnistusraamatusse korteriomanditega. Korter 100 omanikuna kanti kinnistusraamatusse VR. Hageja hindab tagastamata osamaksu suuruseks 400 000,00 krooni, mis peaks vastama korteriomandi harilikule väärtusele XXX seisuga. Korteri hindamise ekspertiisi järgi hind on 160 000,00 krooni. Kostja ei tunnista viivise nõuet. Hageja on arvestanud viivist alates 22.08.1998, hagejal ei olnud kuni pärandi vastu võtmiseni sissenõutavat nõuet. Kostjal puudus usaldusväärne informatsioon selle kohta, et osamaksu pärijaks võiks olla keegi muu peale VR`i. Peale SR`i surma pärida sai mitte korteri (kuna see kulus elamuühistule) vaid ainult osamaksu, kostja luges, et VR päris osamaksu, seoses millega temal ei olnud põhjust osamaksu täiendavalt või uuesti tasuda. ÜS § 31 lg 4 kohaselt tagastab ühistu surnud liikme pärijale, kes ei astu ühistu liikmeks, osamaksu ühe aasta möödumisel liikme surmast ühe kuu jooksul. Kostja arvates VR päris osamaksu, kuna hageja pärimise kohta temal puudusid usaldusväärsed andmed. Hageja ei tõendanud pärijaks olemist ka aasta möödudes peale SR`i surma. Osamaks kui selline lakkas olemas sellest hetkest, kus elamuühistule kuulunud maja jagati korteriomanditeks ja anti nüüd juba endistele ühistu liikmetele üle. Kellelegi ühistu endistest liikmetest rahalisi vahendeid üle ei kantud. Ühistu liikmetele ei saa kuluda üheaegselt nii korter kui ka osamaks. Osamaksu katteks neile anti üle korteriomandid. Hageja ei avaldanud selleks soovi pärandile kuni 17.04.2006, mil maja oli juba ammu jagatud korteriomanditeks mis olid üle antud ühistu liikmetele. Osamaksu ei saa olla kostja omandis, arvestades ES § 261 sätestatud. Kolmanda isiku seisukoht (tlk 186-188). Kolmas isik leidis, et kostjal puudus õiguslik alus hagejale osamaksu tagastamiseks kuni 17.04.2006., mil hageja võttis pärandi vastu, korteriomandite moodustamisega kaotasid kõik EÜL liikmete osamaksud oma kehtivuse ning ka pärandi vastuvõtmise ajal vaidlusalust osamaksu enam ei eksisteerinud. Vara turuhinda ükskõik, mis ajal ei ole võimalik samastada osamaksu suurusega või selle väärtusega, elamuühistu osamaks on piiratud käibega ning teatud juhtudel, nagu ka käesolevas asjas, ei anna see õigust eluruumi kasutamiseks. Kui hageja saanuks oma osamaksu turul vabalt müüa, siis võiks selle väärtust ka võrreldava korteri turuhinnaga põhjendada. Kolmanda isiku arvates hageja võis pärida osamaksu, millel puudub turuhind ning aluseks saab antud juhul võtta üksnes elamuseaduse § 14 lg 2 sätestatud osamaksu suuruse määratluse. Vaidlus sisuliselt on hageja ja VR`i pärija vahel ning puudutab korteriomandit aadressil XXX , Tallinn. Korteriomandite moodustamisega kaotasid kõik elamuühistu liikmete osamaksud kehtivuse. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud nõude pärandvara, osaku rahalises suuruses,
väljanõudes, kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud õige isiku vastu, kuivõrd kostja ei valda/oma hagetavat pärandvara ning ei ole ka tõendatud, et tal lasuks kohustus seda välja maksta muudel alustel. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et alates 28.09.1995 oli SR elamu KL liige ning tema kasutada anti vastavalt talle kuulunud osaku suurusele elamukooperatiivis korter asukohaga XXX . Hoone asukohaga Tallinn, XXX kuulus enne korteriomandite moodustamist EÜL (tlk 10). Vaidluse all ei ole ka see, et 15.07.1996 tegi SR notariaalse testamendi (tlk 14), mille järgi pärandas kogu oma vara hagejale TM’le, ning SR suri XXX. 14.08.2006 väljastas notar Erki Põdra tõendi selle kohta (tlk 20), et XXX surnud SR’i pärandvara ainupärija on TM. Vaidluse all ei ole, et pärandi avanemise hetkel, so XXX, kuulus SR’ile EÜL korterile asukohaga XXX , Tallinn vastav osamaks, esitatud asjaoludest ja tõendist- protokollist nr 12, 28.09.1995 nähtuvalt (tlk 13) võeti aga kooperatiivi liikmeks vastu VR, kellest sai vaidlusaluse korteri omanik. Tulenevalt kehtinud Eesti Vabariigi elamuseaduse §-dest 14 lg 2 ja 21 lg 1 kuulus elamuühistu osamaks elamuühistu liikmele, seega alates 28.09.1995 kuni SR’i surmani kuulus elamuühistu osamaks SR’ile. PärS § 2 järgi on pärand pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostja, kui EÜL õigusjärglane on PärS § 139 lg 1 järgi isik, kes valdab pärandvara, kuid ei ole õigustatud pärima, on kohustatud pärijale pärandvara välja andma. Kohus ei nõustu hageja selles, et osamaks, kui hagejale pärandina üle läinud varaline õigus on käesoleva ajani olnud KÜ XXX, kui EEK L ja EÜ L õigusjärglase käsutuses. Vaidluse all ei saa olla hageja õigus nõuda osaku tagastamist/maksumust, kui SR’i testamendijärgsele pärijale, kuid põhjendatud ei ole nõue, et kostja ei ole täitnud kohustust tagastada pärandvaraks olev osamaks hagejale. Kostjal ei saa olla hageja poolt nõutavat osamaksu, kuna vastavalt ES (§ 261), elamuühistu (-kooperatiivi) lõpetamisel jaotati elamuühistu (-kooperatiivi) vara selle liikmete vahel vastavalt liikme kasutuses oleva eluruumi suurusele notariaalselt tõestatud jaotusplaani alusel. EES § 218 lg 1 kohaselt oli elamuühistul korterivaldajate ehk ühistuliikmetel üldkoosoleku otsusel õigus erastada elamuühistule kuuluva elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa. EES § 218 lg 2 järgi, kui elamuühistu üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu reorganiseerimise korteriühistuks, kantakse elamuühistu poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele. Korteri valdajaks ja ühistu liikmeks kohtule esitatud andmete põhjal oli korteriomandite seadmise ajaks oli VR. Õige on kostja vastuväide, et rahalisi väljamakseid ühistu liikmetele ei tehtud, vaid selle asemel elamuühistu liikmetele anti üle korterid ja osamaksud lakkasid olemast. Kohtule esitatud EÜL üldkoosoleku protokollist 17.09.1997 nähtub, et ühistu liikmed võtsid üldkoosolekul vastu otsuse jaotada elamuühistu korteriomanditeks ja kujundada elamuühistu ümber korteriühistuks (tlk 10), 24.11.2000 kanti elamuühistu „L “ avalduse alusel Tallinna kinnistusameti kohtunikuabi kinnistamisotsusega XXX kinnistusraamatusse korteriomanditega, korter XXX omanikuna kanti kinnistusraamatusse ühistu liikmena korterit kasutanud VR. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Asjaolu, et hageja avaldas soovi pärandavara sh vaidlusalune osamaks, vastu võtta on tõendatud 17.04.2006 notarile esitatud pärandi vastuvõtmise avaldusega ( tlk 15-16) ja notari tõendiga, kuid
ei kinnita, et hageja oleks pöördunud osamaksu nõudes selle pärijana elamuühistu poole, mil osaku väljandmiseks olnuks õigulik alus. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtule on esitatud küll hageja pöördumine 28.07.2009 (tlk 23-26) korteriühistu XXX ja VR poole, kui see toimus 2009 aastal, mil elamuühistu oli ümberkujundatud, ning korteriühistu moodustatud. VR avaldusest (tlk 50), mille ta esitas 10.09.1999 elamuühistu juhatusele liikmeks võtmiseks ja viitas asjaolule, et osamaksu päris hageja, iseenesest ei tähenda, et elamuühistu oleks pidanud selle teavituse alusel hagejale välja maksma ühistuseaduse § 31 lg 4 alusel. Kohus nõustub hagejaga, et elamuühistu kohustus tagastada osamaks hagejale tulenes seadusest, millest tulenevalt ei saa kohustuse tekkimine sõltuda täiendavatest hagejapoolsetest tahteavaldustest. Kuid see iseenesest ei tähenda, et eeltoodust tulenevalt oleks kostja pidanud tagastama hagejale osamaksu hiljemalt 22.08.1998, st ühe aasta möödumisel SR’I surmast ühe kuu jooksul. Kostja on põhjendatult väitnud, et soovi pärandi vastuvõtmiseks avaldas hageja ajal, mil elamuühistu enam ei eksisteerinudki sellisel moel, et oleks ühistu liikmele kuulunud osamaks. Ka EÜL põhikirja punktist viis tulenevalt arvestati vaid pärija liikmeks võtmisel endise juhatuse liikme poolt tasutud osamaks liikmeks võetud pärija osamaksuks, kuivõrd liikmeks võeti VR, siis tulnuks osamaks temal tasuda. Harju Maakohtu 13.01.2011 määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna kostja poolele menetlusse VRi, kes sai ühistu liikmena korteri omanikuks, selgus et VR suri XXX, Tallinna notar Triin Sild teavitas kohut 08.04.2011, et VR on 06.10.2008 teinud testamendi ja määranud oma vara ainupärijaks MR, kelle seaduslik esindaja MS on esitanud avalduse pärimisasja algatamiseks. 19.04.2011 määrusega kaasas kohus MR kolmanda isikuna menetlusse (tlk 150). 01.09.2011 määrusega määras kohus ekspertiisi esitades küsimuse eksperdile, milline oli korteriomandi XXX , Tallinn väärtus seisuga XXX, eksperdi atesteeritud kinnisvara hindaja TO ekspertiisiakti (tlk 240) kohaselt oli ekspertiisieseme väärtus 160 000 Eesti krooni. Nimetatud ekspertiisiakti põhjal vähendas hageja oma nõudesummat 160 000 kroonini. Käesoleval juhul ei ole kohustus tagastada osamaks hagejale kostjale üle läinud, korteriühistu on moodustatud korteriomanike poolt teistel eesmärkidel elamu majandamise ja hooldamise teostamiseks. Korteriühistu on KÜS § 2 kohaselt korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.