lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-37864/7

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 14.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-37864/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
763
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-37864 Tsiviilasi

T

V

hagi

L

A

vastu

kaasomandi

kasutamise

korra

kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja T V, hageja esindaja vandeadvokaat N S, kostja L A, Resolutsioon Lõpetada menetlus T V hagis L A vastu kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramiseks Kinnitada T V ja L A vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Jätta T V kasutusse kinnistu Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr xxx, asukohaga xxx, maa, mis piirneb xxx krundi nurgast 29,10 m pikkuselt (jalgvärava xxx tänava poolne post), edasi kulgeb piir mööda hekki ja maja külge, siis piki aeda ja kõrvalhoone külge pidi kuni kõrvalhoone puukuuri nurgani ja sealt keerab piir 90 ̊ nurga all vasakule risti xxx tn xxx piirdetarani. Kohustada T V võimaldama L A ligipääs keldriaknani. Kohustada L A võimaldama T V ligipääs tema poolt kasutatavale maale maja hoolduseks vajalike tööde teostamiseks. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Tagastada Eesti Vabariigil T V ( arveldusarve nr 1105212006) 500.- krooni riigilõivu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud

Poolte kaasomand elamule, asukohaga xxx, tekkis 30.08.1984. Pooled pärisid mõlemad testamendijärgselt A M kuulunud elamu eelnimetatud aadressil. 10.03.1999 sõlmitud maa ostumüügilepingu alusel omandasid pooled kaasomandisse elamu juurde kuuluva maa. Maa kinnistati samuti 1⁄2 kaasomandist hageja ja 1⁄2 kostja omandisse Rapla Maakohtu Kinnistusameti 10.05.1999 kinnistamisotsuse alusel. Kaasomandi kasutamise korra määramiseks elamule xxx pöördus hageja Rapla Maakohtu poole, kus 09.02.2004 määrusega kinnitati poolte kokkulepe kaasomandi kasutamiseks. Hageja kasutab elamu teist korrust ja kostja kasutab elamu esimest korrust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele on pooled lahendanud erimeelsused ühiskasutuses olnud trepikoja ümberehituse osas. Käesoleval ajal on nii hagejal kui kostjal eraldi sissepääsud kastuses olevatele kaasomanditele. Kõrvalhoonete ja aia kasutamisega probleeme ei olnud. Käesoleval ajal ei saa hageja kasutada kinnistu osa, milles olid suuliselt kokku leppinud juba enne eelmise kohtuliku kokkuleppe kinnitamist. Aeda on hagejal ja kostjal eraldi sissepääsud. Kostja poolt kasutatav aed piirneb xxx tänavaga, krundiga xxx, krundiga xxx ja hageja poolt kasutatava aia osaga. Kostja poolt kasutatav aiavärav jääb xxx tänava poole. Juurdepääsu teest vasakul on kostja poolt kasutatav aed, mis aia sees piirneb maja tagaküljega ja kõrvalhoone tagaküljega ning kulgeb piki aeda kõrvalhoone tagaküljest hageja poolt kasutatava aiamaani. Probleem on tekkinud seoses sellega, et kostja ei luba hagejal kasutada autode sissesõiduks ettenähtud väravat xxx tänava poolses küljes, mis jääb suulise kokkuleppe kohaselt hageja poolt kasutatava maa osale, s.o maja ja kõrvalhoone tagaseintest xxx tänava krundi nr xxx poole ning piiriks on ka mündi tänava ja maja vahelise hekiga. Hageja ei saa nimetatud väravat kasutada, et sõita puukoormaga aeda ja puud maha laadida, vaid peab küttepuud laskma kallutada tänavale, kust tuleb hagejal need kanda aeda ja seal ladustada. Kostja on seadnud takistuse nimetatud aiateele. Kuna kostja elukaaslane on äkilise iseloomuga ei ole hagejal julgust selle takistuse eemaldamiseks ja palub kohtul xxx kinnistu kasutamise kord kindlaks määrata vastavalt lisatud skeemile. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub AÕS § 71, 72 alusel kindlaks määrata kinnistu xxx kasutamise kord järgmiselt: Jätta hageja kasutusse xxx kinnistu xxx aiast maa, mis piirneb xxx tänavaga xxx tänava krundi nr xxx nurgast 29,10 m ulatuses, kulgeb mööda hekki ja maja ning kõrvalhoone tagaküljega ja xxx krundi poolses küljes on piiri pikkuseks 20,10 m, s.o kõrvalhoone xxx krundi tagumisest nurgast risti xxx aiataraga. Pooled sõlmisid kompromissi: Jätta T V kasutusse kinnistu Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr xxx, asukohaga xxx, maa, mis piirneb xxx tänavaga xxx krundi nurgast 29,10 m pikkuselt (jalgvärava xxx tänava poolne post), edasi kulgeb piir mööda hekki ja maja külge, siis piki aeda ja kõrvalhoone külge pidi kuni kõrvalhoone puukuuri nurgani ja sealt keerab piir 90 ̊ nurga all vasakule risti xxx piirdetarani. Kohustada T V võimaldama L A ligipääs keldriaknani. Kohustada L A võimaldama T V ligipääs tema poolt kasutatavale maale maja hoolduseks vajalike tööde teostamiseks. Kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja tagastada tasutud riigilõiv pooles ulatuses. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 150 lg 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja