Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Pankrotiavalduse kohaselt alustas OÜ P. majandustegevust detsembris 2000 B-kategooria mootorsõidukijuhtide koolitusega, 2004 laiendati majandustegevust transporditeenuse pakkumisega. Transporditeenuse osutamine lõpetati 2006. Seisuga 27.12.2006 OÜ-l P. (likvideerimisel) teadaolevat vara ei ole ja nõudeid on esitatud likvideerimise ajal kokku 625 486,23 krooni. Osanikel puudub soov täiendavaid vahendeid kohustuste katteks ja majandustegevuse jätkamiseks eraldada. Likvideerijad taotlevad OÜ P. (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamist. Tartu Maakohus algatas 5. veebruari 2007 määrusega OÜ P. (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ P. (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus lõppes 2006 juulis ning puuduvad väljavaated selle taasalustamiseks. Võlgniku omakapital on hävinud ja osanikud ei soovi seda taastada. Teadaolev võlgade suma on 751 385,27 krooni. Puudub vara, mis võimaldaks võlgu mingiski ulatuses tasuda. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku viimase raamatupidamisbilansi (seisuga 31.10.2006) kohaselt oli võlgniku vara väärtus 860.- krooni, sealhulgas raha arvelduskontodel 60.- krooni ning tulevaste perioodide kulu ettemakse 800.- krooni. Kuna võlgniku arvelduskontodega seotud teenuste võlgnevuste summa on suurem kontol oleva raha jäägist, ei saa kontode positiivset saldot kasutada muuks kui teenustasude võlgnevusega tasaarvestamiseks. Ettemaksuna kajastab võlgnik summat, mille ta pidi 2006. aastal tasuma (kuid tegelikult ei tasunud) OÜ P. andmete avaldamise eest Telemedia Eesti ASi poolt avaldatavas 2007. a Ärikataloogis. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku teadaolevad kohustused on: 1. võlad hankijatele 27 139,24 kr; 2. maksuvõlad 261 191 kr; muud võlad (K.J., S.N. , K.L.) 463 055,03 kr; kokku 751 385,27 kr. Võlgniku netovara tase langes seaduses sätestatud miinimumist madalamale 2005. aasta jooksul. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2005. aasta lõpuks. ÄS § 180 lg 51 nägi ette viivitamatu pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Võlgniku juhatuse liikmetele saab ette heita KarS §-s 380 sätestatud tegevusetust. Võlgnik on pankrotiavalduses oma maksejõuetuse põhjusena nimetanud järgmisi asjaolusid: 1) veoteenuste osutamiseks soetatud veoauto ülalpidamis- ja remondikulud olid planeeritust suuremad, teenuse tellijate arv seevastu oli planeeritust väiksem; 2) 2005. aastal investeeriti tegevuse laiendamise eesmärgil uute õppeklasside rajamisse (Turu tn 5 ja Riia tn 20), kuid uued õppeklassid ei täitunud piisavalt ning investeeritud summat tagasi teenida ei õnnestunud. Klientide vähesust seostab võlgnik liiga tiheda konkurentsiga; 3) alates 2004. aastast koolitusteenuste hinna hulka lisandunud käibemaks, mida pidi arvestama ja maksma, kuid ei olnud võimalik lisada teenustele tiheda konkurentsi tõttu. See, et võlgnik esimestel tegevusaastatel suutis teenida kasumit, võimaldab järeldada, et tema algne äriplaan oli läbi mõeldud ja ta oli suuteline valitud tegevusalal toime tulema. Võlgnikule ei saa ette heita, et ta oma tegevuse mitmekesistamiseks üritas leida alternatiivset tegevust (veoteenuse

osutamine). Küsitavusi tekitab oma põhitegevusala raames tehtud investeeringu tasuvuse ebaõige hindamine. Võlgnik on selgitanud, et algul oli Riia tn 20 paikneva õppeklassi täituvus ootuspärane. Probleemid tekkisid pärast seda, kui OÜ Autosõit rajas oma õppeklassi aadressile Riia tn 10. Ei saa väita, et uutesse ruumidesse investeerides tegutses juhatus teadlikult võlgniku huvide vastaselt või olnuks raskelt hooletu. Toimunut võib pidada ebaõnnestumise riski realiseerumiseks. Põhjendamatu on aga võlgniku väide, et käibemaksu arvestamise ja maksmise kohustus on põhjuslikus seoses võlgniku makseraskuste tekkimisega. Maksukohustus on kõigi turuosaliste jaoks ühetaoline ning sellega tuleb oma tegevuse korraldamisel arvestada. Kui võlgnik seda ei teinud, on raskuste põhjus tema ebaõigetes arvestustes, mitte aga maksus, mille arvestamise ja maksmise reeglid olid sarnased nii võlgniku kui tema konkurentide jaoks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib pidada peamiselt tema juhtimisel tehtud valesid otsuseid (veoteenuse osutamiseks ja tegevuse laiendamiseks tehtud kulutuste tasuvuse ebaõige hindamine). Valed otsused ei ole käsitatavad raskete juhtimisvigadena, vaid pigem ebaõnnestumise riski realiseerumisena. Võlgniku maksejõuetus ei ole tekkinud ühegi kuriteo tunnustega teo tagajärjel. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise või kolmandate isikute vastu nõuete esitamise võimalusi, et sel teel suurendada pankrotivara niivõrd, et oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulud ning tasuda märkimisväärses summas võlausaldajate nõudeid. Samas on võlgniku juhatuse liikmed pärast võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemist toime pannud raskeid juhtimisvigasid (näiteks pankrotiavalduse esitamisega viivitamine, võlgniku vara arvel maksete tegemise jätkamine ka siis, kui võlgniku maksejõuetus pidi olema ilmne). Eksisteerib teoreetiline võimalus esitada nõudeid juhatuse liikmete vastu, kuid sealjuures tuleb arvestada, et: 1) kõikidel juhatuse liikmetel on varaline nõue võlgniku vastu; Seadus ei keela vastastikuseid samaliigilisi nõudeid tasaarvestada; 2) ÄS § 180 lg 51 sätestatud nõudeõiguse sisuks on nõue hüvitada hoolsuskohustuse rikkumise tõttu osaühingul tekkinud kahju; Riigikohus lahendis 3-2-1-41-05 on märkinud, et kahju ei pruugi olla tekkinud, kui ettevõte on üle läinud teisele isikule. Võlgnik tegutses ärinimede Rüütli Autokool ja Riiamäe Autokool all. Samade nimede all osutavad samad füüsilised isikud samalaadset teenust ka täna. Seejuures on jätkuvalt kasutusel võlgniku poolt kasutatud õppesõiduautod ning samad kontaktandmed, mille kaudu saab teenust tellida. Näiteks, OÜ Rüütli Autokool tegevuskoha aadress on küll uus, kuid jätkuvalt on kasutusel võlgniku poolt kasutatud telefoninumber (X), koduleht (www.ryytlikool.ee), e-posti aadress ([email protected]) ning õppesõiduautod (registreerimismärkidega 433 TER, 797 TEL, 567 TFB, 728 TFE ja 112 TEX). Võlgniku logoga sarnaneb OÜ Rüütli Autokool poolt kasutatav logo, samuti omandas OÜ Rüütli Autokool võlgnikult Turu tänavas olnud õppeklassi sisustuse. OÜ Riiamäe Autokool tegutseb võlgniku varasemas tegevuskohas (Turu 5-17, Tartu), kasutab võlgniku varasemat telefoninumbrit (733 3720), kodulehte (www.riiamaekool.ee), e-posti aadressi ([email protected]) ning õppesõiduautosid (registreerimismärkidega 729 TFE, 112 TEJ ja 006 TEV). Samuti jäi OÜ Riiamäe Autokool valdusse varem Riia tn 20 olnud õppeklassi sisustus. Võib öelda, et uued äriühingud on üle võtnud võlgniku kasutuses olnud turustuskanalid ja materiaalset vara ning klientide jaoks ei ole väliselt kuigi palju muutunud. Samas saab ettevõtte ülemineku küsimuse vaidluse lahendamine toimuda võistleva kohtumenetluse raames. 3) võlgniku juhatus on pärast võlgniku raskuste ilmnemist teinud tegusid, mis olid suunatud olukorra leevendamisele. 2005. a detsembris osteti võlgniku ning K.J. kaasomandisse kinnistu hinnaga 100 000 krooni. Kinnistu müüdi 16.02.2006 hinnaga 544 000 krooni ning kogu ostuhind tasuti võlgnikule, vaatamata sellele, et 2/3 ulatuses oli kinnistu omanikuks K.J. . K.J. on esitanud võlgniku vastu nõude müügikasumist 2/3 saamiseks. Kohus leiab, et OÜ P. (likvideerimisel) on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, tuleb OÜ P. (likvideerimisel) pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ P. (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija K.J. i. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata kulutuste, käibemaksu, töötasu ja sotsiaalmaksu summaks 11 937,58 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi tunnitasuga 620 krooni ja kulutused 2042,58 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades justiitsministri

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.