Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-05-23569 Tsiviilasi Vahur Jugansoni hagi Viivi Pauna vastu ühise tegutsemise lepingu tunnustamiseks ja 245 000.- krooni väljamõistmiseks ning Viivi Pauna vastuhagi Vahur Jugansoni vastu 149 458,80 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Vahur Juganson, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kostja Viivi Paun, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx x, kostja esindaja advokaat Oleg Kapoustine Kohtuistungi toimumise aeg 01.02.2007 Resolutsioon Tunnustada Vahur Jugansoni ja Viivi Pauna vahel seltsingulepingu olemasolu Kehtna vallas xxxxxx xxxxx xx x asuva elamu ühiseks väljaehitamiseks. Välja mõista Viivi Paunalt 181 393,50 krooni, 10 000.- krooni riigilõivu, 10 900.krooni tasu õigusabi eest, 4956.- krooni ekspertiisitasu Vahur Jugansoni kasuks. Välja mõista Viivi Paunalt 1060.- krooni riigilõivu riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011, viitenumber 2900078473 Ühispangas või arveldusarvele 221023778606, viitenumber 2900078473 Hansapangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest tasutakse, nõude liik riigilõiv). Jätta Viivi Pauna vastuhagi Vahur Jugansoni vastu 149 458,80 kr väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue ja põhjendused Pooled elasid koos alates 1991.a kevadest kuni 2004.a juulini. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Nii hageja kui kostja omasid erastatud kortereid. Kostja müüs talle kuuluva korteri 90 000.- kr eest 1999.a märtsis ning hageja müüs korteri 1999.a kevadel 28 000.- kr eest xxxxxxxx. Enne korterite müüki elasid pooled koos kostja kolme lapsega hageja korteris xxxxxxxx xxxxxx majas. 30.07.1999 ostis kostja xxxxxxxx xxxxx xx x elamu, tema korteri müügist saadud raha eest. Hageja ostis sõiduauto Opel Kadett, mis on samuti registreeritud kostja nimele. Auto ost oli vajalik seoses ehitustööde teostamisega, väiksemate ehitusmaterjalide veoks ja metsas tööl käimiseks, et töötada üles puitu, mille kasutas xxxxx xx x maja ehituseks. Kinnistul paiknev elamu oli ostmise momendil täielikult elamiskõlbmatu, majas ei olnud vett, elektrit, katust ja vaheseinad olid täielikult amortiseerunud. Elamut tuli hakata renoveerima, juurdeehitusi tegema ja paigaldada elektrisüsteem ja veevärk. Hageja vend laenas hagejale 10 000.- kr maja ostuga seonduvate kulutuste katteks. Hageja ise on ehitustööline ning hakkas teostama ehitustöid. Töid tegi põhiliselt üksinda, suuremate tööde tegemisel olid abiks tema tuttavad ja sugulased. Ehitusprojekti tegi ise ning see kinnitati Rapla Maavalitsuses. Töid teostas vastavuses projektiga. Kinnistu renoveerimiseks ja uuendamiseks vajalikke materjale osteti hageja töötasudest. Tema töötasud ja eratööde eest saadud tasud ületasid kolm-neljakordselt kostja töötasu, kes töötas miinimumpalgaga. Hageja on hagiavalduse juurde lisanud kalkulatsiooni tema poolt ehitisse panustatud materjalide ja töö osas. Hageja on panustanud kinnistusse 232 810.- kr. Haginõudeks on seltsingulepingu tunnustamine ja hageja õiguse tunnustamine kinnistu võrdse kaasomanikuna. Hageja palub tunnustada poolte vahel seltsingulepingu olemasolu xxxxxx xxxxx xx x kinnistu soetamiseks ja väljaehitamiseks ning hageja kaasomandiõigust poolele osale samast kinnistust. 14.11.2006 esitatud hagis leiab hageja, et teostatud ekspertiis tõendab, et elamu parendused on tehtud summas 580 000.- kr. Arvestades kostja panust maja soetamisel 90 000.- kr ja jaotades ülejäänud summa võrdselt, tõendab see hageja panuse suurust e 245 000.- kr. Haginõudeks on seltsingulepingu tunnustamine ja hageja õiguse tunnustamine tema poolt elamu ehitamisse paigutatud rahaliste vahendite ja tööjõu kulu. Haginõue tuleneb poolte ühisest tegutsemisest kinnistu väljaehitamisel ühise kodu loomise eesmärgil, mille parendamise rahaliseks väärtuseks on käesoleval ajal 580 000.- kr. Hageja leiab, et kinnistu väljaehitamisel tegutsesid nad kostjaga ühise tegutsemise lepingu alusel, alates 01.7.2002 seltsilepingu alusel. Pooled on alustanud kooselu alates 1991.a uue kodu rajamiseks. Uue kodu rajamiseks müüsid pooled neile kuuluvad korterid xxxxxxxx, valisid koos ostetava objekti ning parendasid elamut eesmärgiga jätkata kooselu elamus xxxxxx, xxxxx xxxxxxx. Poolte kooselu lõppes 2004.a, kui hageja oli sunnitud lahkuma kodust kostja nõudmisel. Sellest ajast lõppes ka poolte vaheline seltsileping. Kinnistu jäi kostja valdusesse, hageja soovib tema poolt elamu ehitamisse paigutatud panuse (rahaliste vahendite ja tööjõu kulu) rahalist hüvitamist kostja poolt. Hageja palub tuginedes VÕS §-dele 560 lg 1; 569 lg 1; 581 lg 1; 600; AÕS §-le 77 tunnustada poolte vahel seltsingulepingu olemasolu xxxxxx xxxxx xx x soetamiseks ja väljaehitamiseks ning välja mõista kostjalt 245 000.- kr hageja kasuks. Kohtuistungil vähendas hageja väljamõistetava summa suurust 229 000.- kroonini. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt kohtukulud.
Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Mingit ühise tegutsemise lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Antud lepingu kohaselt hageja kohustus teostama kostjale kuuluva elamu remondi, aga kostja kohustus hüvitama hagejale teenuste osutamise järgmiselt: tasuma oma kulul elatist hageja alaealist tütre L ülalpidamiseks, ostma oma kulul toiduaineid, valmistama toitu, pesema pesu, koristama hageja jaoks, võimaldama hagejale tasuta elamise kostjale kuuluvas elamus ning võimaluse tasuta kasutada kommunaaltingimusi. Kostja ostis elamu xxxxxx 90 000.- kr eest. Kostja kandis lepingu sõlmimisega seotud kulud, maa erastamise kulud. Maja on kostja ainuomand. Hageja ei osalenud elamu ostmisel, maa erastamisel, elamu ülalpidamiskuludes. Elamu vajas remonti. Remonti nõustus teostama hageja. Kostja oli tellija, hageja töövõtja. Kasutatud materjalid kuulusid pooltele. Vastuhagi Kostja teostas xxxxxx xxxxx xx x asuva eramu ehitustöid Kehtna Vallavalitsuse poolt 27.08.1999 välja antud ehitusloa alusel. Elamu ehitustööde teostamise protsessis kostja ei omanud vajalikku kvalifikatsiooni ega kogemust. Kostja ei ole elukutseline ehitaja, mille tulemusel ta tekitas rida puudusi ja rikkus ehitusnorme. Hageja poolt oli avastatud rida puudusi, mis oli tekitatud kostja poolt ehitustööde käigus ja teostatud töö ilmselt ei rahulda hagejat. Eramu ehitustööde kvaliteedi ekspertiisi teostamise käigus on avastatud järgmised mittevastavused ja lõpetamata tööd. Köök: elektripaigaldis lõpetamata, harukarpides teostatud ühendused isoleerimata ja harukarpide katted paigaldamata, olukord elu- ja süttimisohtlik, vaja koheselt tööd lõpetada ja viia vastavusse Täitmata elektriohutuse põhistandardi EVS-EN 61140/2003 nõue puutekindluse kohta, mille järgi pingestatud isoleerimata osa ei tohi saada puutuda. Elektrijuhtmete paigaldamisega tekkinud avad olid viimistlemata, liistud tagasi paigaldamata. Ehitustööde käigus on kinni pandud köögi pliidi korstna alumine puhastusava. Korstnat ei saa normaalselt puhastada. Soojaveetoru köögist boilerisse on paigaldatud köögi põranda peale risti üle sissepääsu elutuppa ja see segab normaalset käimist elutoa ja köögi vahel. Torude läbikäigud seintest on tihendamata ja viimistlemata. Juba paigaldatud erinevate põrandakatete omavahelised ühendused on lõpetamata. Ümberehituste käigus paigaldatud uute seinte ja vanade olemasolevate seinte ühenduskohad on tihendamata ja viimistlus lõpetamata. Põranda piirdeliistud on osaliselt paigaldamata, erinevate põrandate ja seinte ühenduskohad viimistlemata. Magamistoa aknal sulused puuduvad, aknaümbrus tihendamata, aknavärv kohati maha koorunud. Elutoa üks sein ära lagunenud, voodrilauad ühes servast lahti. Vajalik kogu seina laudis demonteerida ja tagasi paigaldada. Ahju pealse lae viimistlustööd lõpetamata, ahju taga oleva ja lae seina isoleerimistööd ja viimistlustööd lõpetamata. Elutoa ahju telliste vahelised vuugid pragunenud, põlemisgaaside tuppa sattumise vältimiseks oleks vaja ahi üle krohvida. Ahju ja korstna vahelisel ühendustorul puudub puhastamise võimalus, isoleerimine ja viimistlustööd lõpetamata, korstna kõrval on isoleerimata lahtiste otstega juhe, ahju pealt üle minev juhe on lakke kinnitamata, isolatsioon võib üles sulada ja tekkida tulekahju. Elutoa ja magamistoa vahelises seinas olnud ava ajutiselt suletud käepäraste materjalidega. Elutoa ja ehitatava elamiseks mittekõlbuliku veranda vahele on paigaldatud ajutine uks. Elutoa lae all läbilõigatud ja isoleerimata juhe. Magamistoa akna ümbrus lõpetamata, aknalaud paigaldamata. Magamistoa lae all olev ühendus ei ole teostatud harukarbis, isoleerimata, eluohtlik ja tuleohtlik, koheselt
vaja viia vastavusse. Esiku lakke on toru paigaldatud nii, et laeliistu ei saa tagasi panna. Pesuruumis olev elektriühendus on isoleerimata. Niisketes ruumides olevad ühendused peavad olema tehtud spetsiaalsetele nõuetele vastavate IP klassi ühendustega. Olemasolev ühendus on eriti eluohtlik. Pesuruumi paigaldatud lülitid ja pistikupesad peavad olema vähemalt IP44 elektriohutuse kaitseastmele vastavad, paigaldatud nendele nõuetele aga ei vasta. Pesuruumi põrandaplaatide paigaldamistolerantsid ei vasta nõuetele, trapi ümbrus on viimistletud mittekorrektselt. Sauna lava karkass on tehtud liiga väikese ristlõikega puidust. Sauna kerise ja korstna vaheline ühendustoru on ühendatud kerisega mittekorrektselt. Sauna laudise ja fooliumi vahele ei ole jäetud tuulutusvahet, mis laseks laudisel kuivada. Juurdeehitatud osas on vundament laotud silikaatkividest, millele tootja ei luba vahetut kokkupuudet pinnasega. Garaaži otsaseinas on kuivanud laudise vahele praod. Otsaviilude laudised on suurte vahedega, vihm sajab sisse. Garaaži värav on tihendamata, puuduvad korrektsed sulused ja normaalne kasutamine on takistatud. Garaaži viiv uks on paigaldatud ajutiste puitklotside abil, tihendamata ja ei ole ette nähtud kasutamiseks välistingimustes. Puit on paigaldatud vastu korstnat ja ei ole tagatud nõutav kaugus. Soojustuseks paigaldatud klaasvill ei ole paigaldatud ja mõõtu lõigatud korrektselt, kohati on kokku pressitud või on jäetud suured vahed, mis oluliselt halvendab villa isoleerivaid omadusi. Juurdeehituse lagi ja seinad on soojustamata, aknad paigaldamata. Korstna ümber puuduvad lisaplekid, mistõttu sajab sealt vihm sisse. Laudiselt koorub värv maha, ilmselt ei ole aluspinda korralikult krunditud või puhastatud. Välisvoodrilaudadel on vahed, mis võimaldavad vihmaveel sattud voodri vahele, kohati on paigaldamata veelaud, mis juhiks vee soklist eemale. Otsaviilu laudis on korrektselt lõpetamata ja värvimata, puit on vahetult ilmastikumõjude käes. Laudade vahel on suured praod, mistõttu pääseb vihmavesi saju ajal vahelaekonstruktsiooni. Juurdeehituse puitlaudis on pooleli ja ilmastikumõjude eest kaitsmata. Korstnad on liiga lühikesed, peaksid olema vähemalt 70 cm katuseharjast kõrgemale. Aknalaud on paigaldamata, mistõttu pääseb vesi seinakonstruktsiooni. Aknad on tihendatud millega juhtub, tihendusmaterjal on ilmastikumõjude eest kaitsmata, aknapõskede välisviimistlus lõpetamata. Sokli viimistlus on jäänud pooleli. Vastavalt eksperthinnangule vajalike ja kohustuslike ümberehitustööde kogumaksumus on 126 660.- kr, millele lisandub käibemaks 18%. Kokku 149 458,80 kr. Hageja palub kostjalt välja mõista 149 458,80 kr. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vastuhagiga ei nõustu. 30.07.1999 ostis hageja xxxxxxxx elamu, mis oli täielikult elamiskõlbmatu. Majas ei olnud vett, elektrit, katust, vaheseinad olid täielikult amortiseerunud. Elamut tuli hakata renoveerima, juurdeehitusi tegema ja paigaldada elektrisüsteem ning veevärk. Töid tegi põhiliselt kostja. Elamut renoveeriti eesmärgiga välja ehitada ühine kodu. Kostja on paigutanud lisaks renoveerimistöödele kulunud tööajale ka oma rahalised vahendid elamu ümberehitusele kulunud ehitusmaterjalidesse. Poolte vaheline kooselu lõppes 2004.a juulis, seega jäid lõpetamata osa töid. Poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, seega ei pidanud tööd olema lõpetatud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna väljavõtte kohaselt on V.Paun väikeelamumaa asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx x omanik alates 11.10.1999. Ostu-müügilepingu 16.12.1998, eellepingu 30.11.1998 kohaselt ostis V.Paun elamu xxxxxx, xxxxx x 90 000.- kr eest. Maksekorralduse 30.11.1998, Hoiupanga kviitungi 11.12.1998, maksekorralduse 29.01.1999 alusel on V.Paun tasunud elamu ostu eest 75 000.- kr. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu 30.07.1999 kohaselt V.Paun erastas ostueesõigusega maatüki xxxxxx, xxxxx tn 2, katastriüksus 29202:002:1350. Erastamisväärtpaberite ostu-müügilepingu 08.07.1999 kohaselt tasus V.Paun maatüki eest 4084.- EVP Rapla Maavalitsusele. Hageja väidab, et pooled elasid vabaabielus alates 1991.a kevadest kuni 2004.a juulini. Kostja kohtuistungil eitas seda, kuid on oma kirjalikus vastuses 20.01.2006 omaks võtnud, et pooled elasid vabaabielus alates 1991.a kuni 2004.a ning on seda oma allkirjaga kinnitanud. Samuti kinnitas ta seda, et pooled elasid vabaabielus, 10.03.2006 toimunud eelistungil. Tunnistajate V J, V J, A H, V J ütlustega leidis samuti tõendamist, et pooled elasid vabaabielus ning nad koos ehitasid xxxxxx asuva elamu elamiskõlbulikuks koduks. Ka tunnistaja H P nimetas hagejat kasuisaks, kuigi hiljem asus seisukohale, et hageja oli nende peres sulane. Tunnistaja V J ütluste kohaselt ehitas hageja elamut ise ja oma rahaliste vahendite eest. Majale pandi uus katus, maja soojustati väljast, pandi peale kate. Hageja tegi kaevu ja elamu varustati vee ja kanalisatsiooniga. Maja varustati keskküttega. Majja ehitati saun. Hageja ehitas elamut oma rahaliste vahendite eest, ostis materjali: plokke, kanalisatsioonirõnga. Ka teostati haljastus. Kostja tegi süüa. Palka kostja hagejale ehitamise eest ei maksnud. Tunnistaja V J ütluste kohaselt andis ta hagejale elamu ehitamiseks kaevurõnga, 100 ehitusplokki. Tunnistaja aitas katust panna juurdeehitusel. Hageja vahetas katuse ära, elamu vooderdati ja soojustati, tehti uus pliit, ehitati saun, puuriti uus kaev, elamusse veeti vesi sisse. Elamu remonditi poolte ühise raha eest. Katus koosnes ruberoidist, eterniidist. Saunas on ahi, lava, dušširuumi põrandal plaadid. Aed tehti korda, istutati puid, pandi võrkaed, ehitati kasvuhoone. Hageja ehitas ja korrastas elamut ning aeda mõttega, et ta jääb koos kostjaga sinna elama. Tunnistaja A H ütluste kohaselt hageja tasandas maad elamu ümber, vedas sinna mulda, ehitas kõrvalhoone, kus asusid garaaž, saun, esik, WC, majja tegi uue pliidi, tegi ringi ahju, pani uue katuse eterniidist, pani majale uued aknad, hageja ehitas kasvuhoone, tegi kaevu, maja varustati veega, elamule pandi ümber laudvooder, aed tehti korda. Ümber krundi pandi võrkaed. Ehitustöid tegi hageja põhiliselt üksinda, vahel aitasid sõbrad. Kostja tegi süüa, koristas, andis nõu. Tunnistaja sai aru, et elamu kirjutati kostja nimele, kuna see oli pooltele kasulik, sest hagejal oli rohkem lapsi. Hageja soovis maad erastada, kuid see ei olnud võimalik, kuna elamu oli kostja nimel. Peale maja valmimist oli pooltel plaan abielluda. Hageja ehitas maja, kuna see oli ja pidi jääma tema koduks. Kostja sai miinimumpalka, hageja palk oli suurem, ta käis komandeeringutes. Pooled avaldasid tunnistajale, et ehitasid maja lähetusrahadest. Samuti käis hageja lisaks ehitustöödel. Tunnistaja V J ütluste kohaselt ostsid pooled ühiselt elamu xxxxxxxx. Elamule tehti kapitaalremont. Tehti uus vundament, maja seinad aeti sirgeks, ehitati juurdeehitus, pandi katus, vooder. Aed tehti korda, toodi uus kasvuhoone. Hagejal oli varutud saematerjali. Majja tehti pliit, soemüür, ahi, ehitati WC, vannituba, saun, vahetati laed, aknad, uksed, vesi veeti sisse. Pooled mõlemad töötasid, hageja tegi lisatöid. Seega leidis kohtuistungil tõendamist eelpoolnimetatud tunnistajate ütlustega, et pooled võtsid endale 1999.a juulikuus lepinguga vastastikku kohustuse tegutseda ühiselt selle nimel, et xxxxxx xxxxx xx x paiknev elamu parendada, s.o krunt korda teha, olemasolev
elamu täielikult renoveerida, juurdeehitus ehitada, paigaldada elektrisüsteem, veevärk, ja seda ühiselt kasutada vabaabielu jooksul. Poolte vabaabielu lõppes 2004.a juulikuus. Kohus loeb tunnistajate V J, V J, V J, A.H ütlused usaldusväärseteks tõenditeks, kuna nimetatud tunnistajad, hageja vennad ja naaber, suhtlesid pooltega, s.o pooled palusid nõu, kurtsid oma muresid, palusid vajadusel abi, ja tunnistajad on seega väga hästi kursis poolte nii materiaalse olukorra kui ka tundeeluga. Tunnistaja T T ütlusi ei loe kohus usaldusväärseks tõendiks. Tunnistaja on paar korda käinud xxxxxx kostja tütre juures külas. Seega tunnistaja ei tea midagi poolte elust ega nende vahel sõlmitud lepingutest. Tunnistaja H P ütluste kohaselt nimetas hageja end sulaseks ning talle maksti tehtud töö eest söögi tegemise, koristamise ja pesu pesemisega, majas elamisvõimalusega. Asjaolu, et hageja on end nimetanud mingis meeleolus sulaseks, ei tähenda, et see nii oligi. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku xxxxxx xxxxx xx x asuva elamu ja krundi parendamises ja kasutamises ühiselt ning kokkuleppe kohaselt pidi hageja ehitustöid finantseerima ja ehitama, kostja pidi süüa ostma, valmistama, kodu koristama, pesu pesema, hageja lapsele elatist maksma. Poolte vastav tahe ei pidanud olema väljendatud notariaalselt tõestatud vormis. Poolte vahel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping majavalduse ühiseks parendamiseks ja ühiseks kasutamiseks vabaabielu jooksul ning nimetatud leping on kestvusleping. VÕS, TsÜS, RES rakendamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. VÕS § 581 lg 2 sätestab, et eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. VÕS § 596 lg 1 p 1 sätestab, et seltsing lõpeb seltsinglaste otsusega. Hageja leiab, et 2004.a suvel jättis ta pooleli ehitustööd ja lõppes ka poolte vabaabielu. Kostja võtab omaks, et vabaabielu lõppes ja kostja jättis ehitustööd pooleli alates 2004.a suvest. Seega seltsing lõppes poolte otsuse alusel 2004.a suvest. VÕS § 600 lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 603 lg 1 sätestab, et pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused ning VÕS § 603 lg 3 sätestab, kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. OÜ Krausberg Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt on xxxxxx xxxxx xx x asuva kinnistu turuväärtus peale parenduste tegemist 670 000.-kr. OÜ BK Konsultandid poolt koostatud xxxxxx xxxxx xx x eramu laiendamiskulude arvutuse kohaselt on elamu ümberehitus- ja laiendamiskulude maksumus seisuga 01.01.2004, s.o hageja poolt oma panuse tegemise aeg, 362 787.- kr. Nimetatud dokumendis loetletud tehtud tööd pärast elamu ostmist haakuvad tunnistajate V J, V J, V J, AH ütlustega kindlakstehtud hageja poolt tehtud ehitustöödega. Kohus loeb OÜ BK Konsultandid poolt koostatud dokumendi usaldusväärseks tõendiks. VÕS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. OÜ BK Konsultandid registrikaardi kohaselt on osaühingu tegevusaladeks
ehitusökonoomikaalased konsultatsioonid, kinnisvaratehingud. Seega osaühingu konsultandid omavad ehitusalaseid eriteadmisi ning on pädevad andma kohtule ehitusalast hinnangut. Seega osaühingu poolt koostatud kirjalik arvamus on lubatud tõend. Hageja Hansapanga ja Ühispanga kontode väljavõtetega loeb kohus tuvastatuks, et ajavahemikul 1999.a augustikuu kuni 2004.a juulikuu on hageja saanud töötasusid erinevatelt tööandjatelt üle 200 000.- kr. Seega oli hageja võimeline ostma vajaminevaid ehitusmaterjale ehitustöödeks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitada hageja poolt xxxxx, xxxxx xx x asuva elamu ja krundi parendamiseks tehtud panuse väärtus summas 181 393,50 kr. Kohus leiab, et vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi kohustub tellija maksma töövõtjale töö eest tasu. Hageja leiab, et tasu maksmine seisnes söögi tegemises, koristamises, pesu pesemises, elatise maksmises kostja lapse ülalpidamiseks. Nimetatud tegevused ei ole seaduse mõtte kohaselt töövõtulepingu puhul samastatavad tasu maksmisega. Seaduse kohaselt mõeldakse tasu maksmise all raha maksmist töö eest. Poolte vahel ei olnud kokku lepitud, et hageja maksab kostjale teostatud ehitustööde eest tasu. Seega kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud töövõtuleping. Kostja ei ole kohustust rikkunud ning temalt ei kuulu väljamõistmisele hageja kasuks 149 458,80 kr. Menetluskulud TsMS § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale ning hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv hageja kasuks 10 000.- kr ja riigi tuludesse 1060.- kr, 10 900.- kr tasu õigusabi eest, 4956.- kr ekspertiisitasu hageja kasuks. Kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ekspertiisitasu 5000.- kr hageja kasuks, kuna OÜ Krausberg kinnisvara poolt koostatud eksperthinnang ei olnud kostjalt väljamõistetava hüvitise arvutamise aluseks. Viivi Pauna menetluskulud jätta tema enda kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.