Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-435/33 ( endine nr 2/230-1151/05
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
09.03.2007
Kohtuasi
Liili Lauri
Asja läbivaatamise kuupäev
OÜ hagi OÜ ja AS vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. 07.02.2007
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja adv. HT
Resolutsioon
Kostja OÜ vandeadvokaadi vanemabi E Ha VV Kostja AS esindaja MS, AK Jätta hagi rahuldamata. Välja mõista hagejalt OÜ hageja AS kasuks 20 083.60 krooni ja OÜ kasuks 27 140 krooni.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. esitatud hagiavalduse kohaselt esitas hageja JM pankrotihaldurile RP OÜ võlanõude J M vastu summas 1 157 927 krooni. Nõue põhineb sõlmitud laenulepingul, mille kohaselt on võlgnikule antud laenu summas 245 000 krooni. toimunud võlanõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid vastu kostjad. Hageja palub tunnustada OÜ võlanõuet J M pankrotimenetluses summas
1 157 927 krooni. Hageja täiendas hagiavaldust, kuivõrd kahetsusväärselt jäi märkimata, miks ja millistel asjaoludel laenuleping sõlmiti. Laenulepingu sõlmimise põhjuseks oli see hageja ja J. M juhitud OÜ vahel olid sõlmitud töövõtulepingud. algatati OÜ pankrotimenetlus, hagejal puudus reaalne võimalus raha tagasi saada, nõue kanti kuludesse. J. M , olles OÜ juhataja, võttis kohustuse enda kanda . Kostja OÜ vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Arusaamatu on, kuidas nõue kanti ärikuludesse ja mille alusel siis nõue uuesti J. M vastu üles võeti. Vormiliselt on hageja jäänud sama nõude juurde kuid põhjendused ja selgitused muudavad oluliselt kogu õiguslikku olustikku, kohtueelses menetluses ega esialgses hagiavalduses sellistele asjaoludele ei ole hageja tuginenud. Nõue eksisteerib OÜ ajutise pankrotihalduri aruandes, samas väidetavalt oli see üle võetud J. M poolt. J. M on karistatud kelmuse ja võltsimise eest, ebaloogiline on tema poolt võla ülevõtmine. Analoogilisi hagisid on veelgi, kokku moodustavad J. M sularahalaenudelt antud nõuded 4 004 787 krooni, mistõttu selline laenamine ei ole usutav. Kostja on esitanud vastuväited ka tulenevalt VÕS § 162 lg 1. Kostja AS vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, ei nähtu et oleks laenu antud, J. M arveldusarvele ei ole laekunud 245 000 krooni. Väite puhul, J. M võttis üle kolmanda isiku kohustuse hageja ees on sisuliselt uus hagi. J. M poolt on koostatud OÜ võlausaldajate nimekiri, kus on võlgnevus OÜ- le. Seisuga ei olnud kohustus üle võetud, seega on see välistatud Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt võlaõigusseaduse , tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti § 12 lg järgi kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele , mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Vaidlusalune laenuleping sõlmiti 15.12. 2001.a., seega ajal , mil kehtis laenusuhteid reguleeriv TsK säte. Kehtinud TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool ( laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama, teise lõike kohaselt loetakse laenuleping sõlmituks raha või asjade
üleandmise momendist. TsK § 272 lg 3 kohaselt võivad pooled iga võla, mis on tekkinud ostust- müügist, vara üürimisest, või muust alusest, vormistada laenulepinguna, sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Asja materjalide kohaselt esitas hageja J M pankrotimenetluses pankrotihaldurile võlanõude 1 157 927 krooni ulatuses. Hageja oli nõudeavalduses nõude alusena märkinud laenulepingu, millega ta on J M laenanud 245 000 krooni, ülejäänud osa 1 157 927 krooni suurusest nõudest koosneb intressidest summas 103 202 krooni ja viivistest summas 809 725 krooni. Nõudele vaidlesid vastu käesoleva tsiviilasja kostjad, vastavalt PankrS § - le 106 lg 1 otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. OÜ hagi OÜ ja AS vastu on esitatud võlanõude tunnustamiseks J M ’i pankrotimenetluses, ka esitatud hagis on märgitud alusena üksnes asjaolu, et hageja ja J M vahel oli sõlmitud laenuleping. Laenulepingu punktis 1.2 märgitud, et laenuandja (hageja) on laenu enne laenulepingu sõlmimist laenusaajale üle andnud ja laenusaaja kinnitab laenusumma kättesaamist lepingu allkirjastamisega. Pankrotihalduri nõudel on Kalle Kadarik hageja esindajana esitatud võlanõuet täpsustanud, ka selles dokumendis ei ole viidet võimalikule võla ülekandmisele , märgitud on et hageja andis laenu võlgnikule. PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõudeavalduses märkida nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Põhjendatud on kostja seisukoht, et PankrS § 94 lg 1 mõtte kohaselt peab võlausaldaja üheselt mõistetavalt ja selgelt väljendama nõudeavalduses oma nõude kohta käivad kõik faktilised asjaolud, et see oleks selge ka teistele võlausaldajatele. Esitatud laenulepingu punktist 1.1 ja 1.2 ning nõudeavaldusest ei nähtu, et tegemist oleks TsK § 272 lg 3 kohase võla ümbervormistamisega laenuks. Õige on ka kostja vastuväide ja viide PankrS §- le 107 sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Seega hinnates nõudeavalduse sisu saab hageja kohtus nõuda nõude tunnustamist just nõudeavalduses märgitud alusel , ehk asjaolu põhjal, et hageja andis reaalselt laenu võlgnikule. Riigikohtu 3-2-1-147-05 lahendis on selgitatud, et sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja esitas hagi samas suuruses ning samadel asjaoludel, mis ta esitas nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul, on PankS § - s 107 sätestatud reegel täidetud. Pooled tõlgendavad erinevalt sõlmitud laenulepingu sisu, vastavalt TsMS § - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Asja menetlemise käigus pärast kostjate vastuväiteid on hageja muutnud hagi asjaolusid selgitusena laenulepingu sisu kohta. Kohus leiab, et oma täiendavates seisukohtades on hageja sisuliselt muutnud hagi alust, et laenu tegelikult sularahas ei antudki ning esitanud uued faktilised asjaolud, seega puudub kohtul ka vajadus anda õiguslik hinnang lepingule kui reaalsele laenulepingule TsK § 272 lg 1 mõttes. Hageja on selgitanud, et laenulepingu sõlmise põhjuseks oli see, et hageja ja JMpoolt juhitud OÜ vahel olid sõlmitud töövõtulepingud, mille alusel teostas hageja OÜ- le ehitustöid,
teostatud ehitustööde eest esitas hageja OÜ-le arveid, mis jäid viimase poolt tasumata summas 130 267,88 krooni. Samas algatati OÜ pankrotimenetlus ning hageja väite kohaselt puudus tal seetõttu reaalne võimalus raha tagasi saada ja JM vaidlusaluse laenulepinguga võttis võla enda kanda. Nimetatust järeldub, et tegemist on TsK § 272 lg 3 mõttekohaselt võla vormistamisega laenuks. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtule on esitatud OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri A. L aruanne , kus on kajastatud hageja poolt märgitud võlgnevus ( tlk 119) , summas 130 267.88 krooni. Seega on ebatõenäoline olukord , et sama võlanõude võttis üle juba JM, sel juhul puudunuks vajadus seda kajastada OÜ pankrotimenetluses ning lugeda sealses menetluses võlausaldajaks hageja. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, hageja väide, et tegelikkuses oli laenulepingu sisuks võla ülekandmine ei ole kooskõlas teiste esitatud tõenditega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel . Kostja OÜ on esitanud õigusabikulude nõude kokku 27 140 krooni ning AS õigusabikulude nõude summas 20 083.60 krooni, kohus loeb esitatud kohtukulu nõude põhjendatuks ning vastalt esitatule tuleb hagejalt välja mõista. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.