Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
09. märts 2007.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-06-38495
Tsiviilasi
OÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg
ja
Avaldaja: juhatuse liige MM Ajutine pankrotihaldur: RK 27. veebruar 2007. a
Lõpetada OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida OÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile RK. Vabastada ajutine pankrotihaldur RK pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ kustutamist äriregistrist. Määrata OÜ dokumentide hoidjaks MM. Määrata ajutisele pankrotihaldurile RK ajutise halduri tasu 4 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 800 krooni, kokku brutosumma 4 800 (neli tuhat kaheksasada) krooni. Välja mõista OÜ-lt ja MM solidaarselt ajutise halduri tasu ja kulutused brutosummas 4 800 (neli tuhat kaheksasada) krooni ajutise pankrotihalduri RK (konto Hansapangas) kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus esitas OÜ juhatuse liige avalduse OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ täita võlausaldajate nõudeid. seisuga on osaühingu kohustused summas 94 312 krooni, vara koosneb nõuetest ostjate vastu summas 30 000 krooni. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Kohtuistung Kohtuistungil võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Pankrotiavaldus jäi õigeaegselt esitamata teadmatusest, oli lootus ettevõtte tegevust jätkata. Raamatupidajaga lõppes töösuhe , majandustegevus oli selleks ajaks seiskunud. Võlgniku seaduslik esindaja nõustub kandma pankrotimenetluse kulud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara. AS SEB Eesti Ühispangas on võlgniku kontol seisuga 52,16 krooni. Kohustus Eesti Ühispanga ees väljavõtete ja teatiste eest on 80 krooni. AS Hansapank teatel on seal oleva võlgniku konto seis null. Teiste pankade ja registrite andmetel võlgnikul vara ei ole. Vastavalt võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja järgi on võlgnik võlgu maksu –ja tolliametile 68 850 ja AS-le 25 462 krooni. Vastavalt Põhja Maksu– ja Tollikeskuse kirjale on võlgnevus sama kuupäeva seisuga 69 532 krooni, milles põhivõlg on 44 641 krooni ja intress 24 891 krooni. AS võlg on tagatud võlgniku esindaja MM käendusega. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste suurus seega 93 994 krooni (AS-le 24 462 krooni ja Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu 69 532 krooni). Võttes aluseks ülaltoodud andmeid, on võlgniku maksejõuetus ajutise halduri arvates ilmne. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, on ajutine haldur arvamusel, et vaatamata võlgniku maksejõuetusele tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri arvates on antud juhul toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Karistusseadustiku § 380 sätestab, et osanike või aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa -või aktsiakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osa –või aktsiakapitali alammäära, või seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest– karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Ülaltoodud paragrahv annab ammendava loetelu
juhtudest, mil koosolek tuleb kokku kutsuda. Seega tuli koosolek kokku kutsuda kui võlgnikul oli netovara järel vähem kui pool osakapitalist ja võtta vastu üks äriseadustiku §-s 176 ettenähtud otsustest – viia netovara suurus vastavusse seaduse nõuetega või teha ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsus või esitada pankrotiavaldus. Ajutise halduri andmetel võlgnik seda ei teinud. Pankrotiavalduse esitamata jätmise korral on kaitstav õigushüve eelkõige võlausaldajate ja ta teiste isikute huvid, kes on äriühinguga majanduslikult või õiguslikult seotud. Nagu nähtub võlgniku majandusaasta aruande bilansist, st. viimasest ametlikust dokumendist, millega fikseeriti võlgniku vara ja kohustused, oli võlgniku kahjum märkimisväärne. Igal juhul tekkis aga võlgniku kohustus esitada pankrotiavaldus viivitamatult kohtule pärast firmaga lepingu lõppemist ., mil võlgnik ei saanud oma müügitegevust jätkata ja pidi hävitama laos oleva müügikeeluga kaubajäägi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse alles . PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et OÜ juhatuse liikme MM poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Isegi juhul kui Meeli Matsalu ei olnud teadlik äriühingu tegelikust olukorrast, pidi pärast äriühinguga lepingu lõppemist juhatuse liige äriühingu olukorrast ülevaadet omama. MM esitas pankrotiavalduse Kohus leiab, et MM on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 4 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 800 krooni, kokku brutosumma 4 800 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 4 800 krooni RK kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale
hoiule MM.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.