Tsiviilasi nr.2-06-37027
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
08.märts 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-37027
Tsiviilasi
KÜ X hagi M. N. vastu hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja: KÜ X Hageja volitatud esindaja : Ene Pihu Kostja: M. N. (end. S) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada KÜ X ja M. N. vahel 06.märtsil 2007.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
nr.2-06-37027,
seoses
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 01.12.2006.a. on kohtule laekunud KÜ X hagi M. S. (abiellumisel muutnud perekonnanimeks „N“) vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes /tl.1-2/. Poolte taotlus 06.03.2007.a. on kohtule laekunud poolte vahel 06.03.2007.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises, samuti kohtukulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled muuhulgas kokku leppinud, et kostja tasub hagiavalduses nõutud summa ja kohtukulud hagejale osade kaupa maksegraafiku alusel /tl.35/. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kostja on eelmenetluses kohtule saadetud kirjalikus vastuses tunnistanud võla olemasolu (võtnud hagi õigeks täies ulatuses) ning taotlenud talle võla ositi tasumise võimaluse andmist. Hageja on kostja taotlust põhimõtteliselt aktsepteerinud. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on
kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.
A.Kaldma kohtunik 08.03.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.