Muud › Muud hagiasjad

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 326 lg 1, 2 sätestatud korras 10.veebruaril 2007 (tl 16). Seega on kostja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Tartu Maakohtu 20.oktoobri 2006 tagaseljaotsusega on kostjalt välja mõistetud 3 273, 27 krooni, millest põhinõue on 1 748, 43 krooni ning viivis 1 524, 84 krooni. Seega arvestades TsMS §-des 122 lg 1; 133 lg 1, lg 2 sätestatud on käesolevas asjas hagihinnaks 1 748, 43 krooni. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 556, 46 krooni. TsMS § 175 lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus TsMS § 175 alusel 556, 46 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Vastavalt asja menetlemise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 tuleb tsiviilasja hinnalt 1 748, 43 kroonilt tasuda riigilõivu 250 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni ja hageja esindaja kulu summas 556, 46 krooni, kokku seega menetluskulu 806, 46 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.