Kohtuasja number
2-05-24867
Määruse kuupäev
07.märts 2007.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
OÜ pankrotiasi.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
445 906,00
2 AS
5 216,30
3 OÜ
20 081,57
4 AS
269 673,75
5 OÜ
505 361,96
6 AS
34 314,40
7 AS
2 022,06
8 AS
3 690,20
9 AS
509 261,90
107 111,26
189 466,70
188 158,28
826,00
14SN
5 000,00
43 211,60
9 075,00
17 000,00
1 189,44
115 353,85
53 100,00
11 195,50
286 794,28
41 504,49
961 013,55
504 900,74 4 330 428,83
pankrotivarast.
Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates.
Asjaolud OÜ pankrot kuulutati OÜ avalduse lausel välja Tallinna Linnakohtu . otsusega, sama otsusega nimetati pankrotihalduriks PA. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus üldkoosolek kinnitas halduriks PA ja valis kolmeliikmelise pankrotitoimkonna. Harju Maakohus oma määrusega kinnitas võlgniku lõpetamise otsuse. Enne koosoleku toimumist andis võlgniku juhatuse liige AT võlgniku vande. Haldur esitas Põhja Politseiprefektuurile avalduse võlgniku juhatuse liikme ja ainuosaniku A. Tõnissoni suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna viimane jättis täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse pankrotiavalduse õigeaegses esitamises. määrusega lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasjas menetluse KrMS prg. 202 lg.7 alusel- avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja seoses asjaoluga, et A. T tunnistas ennast süüdi KarS prg. 380 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Harju Maakohtu otsusega kuulutati välja A. T kui füüsilise isiku pankrot, tema suhtes kohaldus seaduse alusel ärikeeld. Haldur koostas ja esitas töötukassale taotlused kokku 35-le töötajale hüvitiste väljamaksmiseks, töötukassa maksis välja hüvitisi kokku summas 552.820.- krooni. Hüvitiste taotlemiseks vajalike materjalide kogumiseks tuli halduril võlgniku raamatupidamise osalise hävimise ja puuduliku pidamise tõttu taastada suures osas personalidokumentatsioon (kirjalikud töölepingud, nende lõpetamise vormistamised), samuti tagantjärgi korrastada tööaja- ja töötasuarvestused. Tööde keerukuse ja suure mahu tõttu kasutas haldur siin raamatupidamisfirma teeneid. Võlausaldajate nõuete kaitsmist läbi pole viidud. II Pankrotimenetluses esitatud nõuded, töötajatele välja makstud hüvitised. OÜ ( pankrotis) töötajate töötasunõuded ( saamata palk, puhkusekompensatsioon, töölepingu lõpetamise hüvitis) .............. Kokku:
1.835.295.-
552.820.-
1.282.475.-
Juriidilisest isikutest võlausaldajate võlanõuded
III Pankrotiseaduse prg. 162 lg.2 kohased andmed Kokku pankrotiseaduse prg. 146 kohased väljamaksed
29.257,50 krooni
Aruande esitamise hetkel on pankrotivaras raha 15.791.- krooni. Haldur taotleb kohtult tasu määramist suuruses 11.800.- krooni ( 26,2 % pankrotivarast), mis koos tasutava sotsiaalmaksuga moodustab kulu 15.694.- krooni. Pankrotivarasse jääva 97 krooniga katab haldur äriühingu likvideerimisega seotud kulud. 3.10 Jaotiste alusel raha pole välja makstud; 3.11 Pandivara pankrotivaras ei ole; 3.12 Müümata vara ja teistelt isikutel saada olevat vara ei ole; 3.13 Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel on esitatud aruande I peatükis; 3.14 Haldur pole esitanud ega kavatse esitada hagisid; 3.15 Halduri tehtud vajalikud kulutused on kirjeldatud aruande punktides 3.7 ja 3.8; IV Maksejõuetuse tekkimise põhjused ( pankrotiseaduse prg. 162 lg.3 ) Võlgniku majandustegevuse põhialaks oli ajalehtede ja ajakirjade kirjastamine, samuti reklaami vahendus ja kujundamine. lõpust hakkas võlgnik kirjastama ajalehte DD ja ajakirja SEM, nimetatud kaubamärkide kasutamise õiguse omandas kokkuleppega OÜ-lt teisel poolel käivitati naisteajakirja L kirjastamine. Majandustegevuses kasutati toimetuseruumidena renditud ruume, bürootehnika (arvutid, mööbel jms.) osteti. majandusaasta lõpetati minimaalse kasumiga, seoses reklaamihindade langusega vähenesid järgmisel aastal majandustulud, samas jäid püsikulud (palgad, rent jms.) samaks, mistõttu aasta lõpetati kahjumiga ca 900.000.- krooni, ja äriühingu netovara langes miinusesse (s.o. täitmata kohustused ületasid varade väärtuse). .majandusaastal korvati käibevahendite puudus laenudega omanikelt. Vaatamata võõrvahendite kaasamisele jätkus realiseerimise käibe vähenemine, samuti tuli korvata mitme bürootehnika vargusega tekitatud kahju. lõpus püüdis võlgnik alustada uue teenuse- trükitööde osutamist, ostes selleks järelmaksuga trükimasina S ja köitmisliini , hinnaga kokku üle 5 miljoni krooni. Olles tasunud lepingukohaselt maksetena üle 2 miljoni krooni, ei suutnud võlgnik kavandatud viisil käivitada trükiliini, saavutada loodetud toodangu mahu ja tasuda seadmete eest järelmakseid, mistõttu ütles seadmete müüja lepingu üles ning nõudis trükiseadmete tagastamist. Võlgnik lõpetas ajakirja L väljaandmise, mis omakorda vähendas müügi- ja reklaamitulusid, käibevahendite , s.h. töötajatele töötasude maksmiseks vajaliku raha puudumisel lõpetas võlgnik ettevõtte tegevuse. Eeltoodust nähtub, et võlgniku maksejõuetus saabus juba . majandusaasta lõpuks, mil võlgniku kohustused ületasid võlgniku varade väärtuse, ja võlgnik oli äriõiguslikult kohustatud kas suurendama osakapitali, asuma äriühingut likvideerima või esitama pankrotiavalduse. Selle asemel jätkas võlgnik majandustegevust veel poolteist aastat, suurendades võlgu ja kahjustades sellega võlausaldajate, s.h. töötajate, huve. Ülaltoodu alusel asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olid esialgsel hinnangul valesti valitud äriplaan, eelkõige äririskide ebaõige hindamine, samuti vead äriühingu juhtimises, s.h. võimetus ära hoida ettevõtte vara kahjustamine ja vargus kurjategijate poolt, s.t. pankrotiseaduse prg. 22 lg.5 kohaselt muud asjaolud. Võlgniku kohustuste ebamõistlik suurendamine oli tingitud juhtkonna (juhatuse liikme A. T ) poolt pankrotiavalduse õigeaegse esitamisest hoidumisest, mis sisaldas KarS prg. 380 toodud kuriteo tunnused, ja mille suhtes viidi läbi kriminaalmenetlus halduri avalduse alusel. (Vt. I peatükk). Kohtu seisukoht
Kohus, läbi vaadanud pankrotiasja materjalid ja halduri aruande, leiab, et halduri ettepanek on põhjendatud. PankrS § 157 p 1 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse muuhulgas raugemisega (PankrS § 158). Vastavalt PankrS § 158 lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb PankrS § 157 lg 4 alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub halduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasu summas 11800.00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33% kokku summas 15694.00 krooni. Pankrotihaldur on taotlenud ka kinnitada OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 29257.50 krooni. Vastavalt PankrS § 65 lg-tele 1 ja 2 on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kinnitatud justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrusega nr
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.