Tsiviilasi nr.2-06-35126
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.märts 2007.a. Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-35126
Tsiviilasi
Z AS hagi A P ́i vastu võlgnevuse summas 4554.85 krooni ja viivise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Z AS Hageja volitatud esindaja: M P /tl.16/ Kostja: A P
esindajad
Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning TsMS §162, §174 lg.1, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada Z AS hagi A P ́i vastu täies ulatuses. Välja mõista A P ́ilt tarbitud sideteenuste võlgnevus seisuga 23.11.2006.a., summas neli tuhat viissada viiskümmend neli (4554) krooni ja 85 senti ja viivis summas kakskümmend seitse (27) krooni 50 senti AS Z kasuks.
Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (07.03.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja vahel on 15.12.2005.a. sõlmitud kliendileping nr.4277548, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenuseid /tl.4/. Lepingu kohaselt oli kostja nimele aadressil x, x linn registreeritud toode KODULAHENDUS 4277516. Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et kostja ei tasunud alates 01.04.2006.a. kuni 27.06.2006.a. tarbitud teenuste eest, mistõttu oli hageja sunnitud peatama sideteenuse osutamise ning ütlema lepingu üles 27.06.2006.a.. Esindaja kinnitab, et kostja võlgnevus hageja ees seisuga 23.11.2006.a. on 4554.85 krooni. Põhivõlgnevusele lisandub viivis perioodi 23.05.2006.a.-23.11.2006.a. eest summas 27.50 krooni. Seega moodustab kostja võlgnevus hageja ees seisuga 23.11.2006.a. 4582.35 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub esindaja kostjalt välja mõista kohtukuludena hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni /tl.4/. Menetluse käik 27.11.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.18-20/. Kuigi kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 08.12.2006.a. /tl.22/, ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
2 (4)
TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et 15.12.2005.a. sõlmiti poolte vahel kliendileping nr.4277548, mille alusel hageja osutas kostjale sideteenust. Lepingu kohaselt oli kostja nimele aadressil x, x linn registreeritud toode KODULAHENDUS 4277516.Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kliendilepingu p.7 /tl.4/, Üldtingimuste ja Hinnakirja kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud sideteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalide /tl.79;10-13/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.7-9/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud ning võlgneb seisuga 23.11.2006.a. tarbitud sideteenuste eest hagejale 4554.85 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Kliendilepingu p-s 8 /tl.4/, viitega „Üldtingimustele“, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast ja nõuab kostjalt 27.50 krooni suuruses summas viivise väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud sideteenuste eest võlguolev summa 4554.85 krooni ja viivis summas 27.50 krooni.
Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni /tl.3/
3 (4)
väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
Hele Ilisson Kohtunik 07.03.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.