Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-17-100461

ASJAOLUD

Osaühing Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V G vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-iga liitumislepingu ning Tele2 Eesti AS osutas kostjale telekommunikatsiooniteenuseid, kuid kostja ei tasunud teenuste eest kohaselt tasunud, mille tagajärjel tekkis kostjal võlgnevus Tele2 Eesti AS-i ees. Tele2 Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hagiavalduses on kostja elukoha aadressiks märgitud Vahtra 4-2, Narva. Sama aadress oli märgitud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Sellel aadressil ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Menetluse käigus selgus, et kostja aadressil XXX, Narva ei ela ning tema õde kinnitas, et kostja elukoha aadressiks on tegelikult Saksamaa. Kohtul ei õnnestunud tuvastada kostja elukoha aadressi Eestis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg-te 1 ja 4 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79). Kohus tuvastas, et kostja elab välismaal – Saksamaal. Kostja täpne aadress Saksamaal aga ei ole kohtule teada ning seega polnud kohtul võimalust küsida kostja seisukohta kohtualluvuse osas. Kuna kostja elab välismaal, esineb antud asjas nö rahvusvaheline element. Kohtul ei ole kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Eesti ja Saksamaa vahelistele suhetele tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüsseli I määrus, edaspidi BrI). BrI tulenevalt võib üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht (art 4 lg 1). Kohus märgib ka, et antud juhul on kostja puhul tegemist tarbijaga. Seega kuulub kohaldamisele BrI art 17 lg 1 p c, mille kohaselt asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. BrI art 18 lg 2 alusel teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

2-17-100461 Seega kehtib antud asjas erandlik kohtualluvus ning tarbija vastu võib hagi esitada ainult selle riigi kohtusse, kus on tarbija elukoht ehk hagejal tuleks antud juhul pöörduda Saksamaa kohtusse. Br I art 15 võimaldab pooltel sõlmida kokkuleppe kohtualluvuse osas, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole ning kohus ei saa ka ise küsida kostja seisukohta, kuna kostja elukohta Saksamaal ei ole teada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi ei allu Eesti kohtule. Hageja palus kostjale hagimaterjalid avalikult kätte toimetada. Euroopa Kohus oma lahendis nr C327/10 leidis, et Euroopa Nõukogu määrusega nr 44/2001 ei ole vastuolus liikmesriigi siseriikliku menetlusõiguse sätte kohaldamine, mis selleks, et vältida kohtuliku arutamise mittevõimaldamist, võimaldab läbi viia menetluse isiku suhtes, kelle alaline elukoht ei ole teada ja kes selles menetluses ei osale, kui vaidlust menetlev kohus tagab enne otsuse tegemist, et kostja leidmiseks on tehtud kõik järelepärimised, mida nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõtted. Kohus leiab, et antud seisukoht annaks võimaluse TsMS järgi kätte toimetada kostjale hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu, kuid käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja elukoht on Saksamaal ja hagi avalik kättetoimetamine ilmselt ei võimaldaks hiljem otsust Saksamaal täita. TsMS § 317 lg 6 alusel kohus võib keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Avalikust kättetoimetamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kohus tuvastas, et kostja elukoht on Saksamaal. Hagi rahuldamine Eesti kohtus ei viiks ilmselt hageja nõude rahuldamiseni Eestis. Saksamaal aga ei oleks ka võimalik sellist otsust täita, kuna Saksamaa ei tunnustaks eeldatavasti otsust menetluses, kus hagimaterjalid olid avaldatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei ole mõistlik ega võimalik hagimaterjale kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetada. Kohus keeldub hagimaterjalide avalikust kättetoimetamisest. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu BrI määruses sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädeva asja lahendama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

2-17-100461 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Antud asjas ei ole kostja hagile vastanud, kostjale ei olnud üldse kohtudokumente kätte toimetatud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal võisid menetluskulud tekkida. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.