Võlaõigus

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2

st kahju tekkimist ja kahju suurust. Samuti seda, kas hageja nõuab lepingulist kahju või lepinguvälist kahju. 16.01.2025 esitatud hagis tugineb hageja järgmistele asjaoludele: a) IPF Digital Estonia AS ja U. K. vahel sõlmiti interneti teel 25.09.2019 laenuleping nr xxxx, mille alusel hageja maksis 26.09.2019 U. K. arvelduskontole nr xxxx välja laenusumma 1100 eurot. b) Kostjad lõid hagejale valemulje laenu saaja isikust ning said laenusumma tegelikult endale. c) Hageja on lepingu üles öelnud ega ole laenuks antud raha tagasi saanud. d) Eeltooduga tekkis hagejale varaline kahju. Hageja nõuab laenulepingu tühistamist ja kostjatelt raha väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel.

kergeuskliku U. K., keda meelitati raha teenimise võimalusega andma üle enda tähtsat isiklikku dokumenti (ID-kaart) koos paroolidega. Peale seda toimetati U. K. Tallinna, kus teda võttis vastu M. P. ning kes oli saanud juhised T. T. käest. Juhiste kohaselt sõidutas M. P. U. K.i Tallinnas erinevate pangakontorite vahel ning 20.06.2019 avas U. K. alljärgnevates pankades arvelduskontod. Pärast pankades pangakontode loomist andis U. K. pangakontode internetipankade paroolid 20.06.2019 Tallinna linnas M. P. kätte, kes toimetas need edasi T. T.le. Nimetatud pangakontode pangakaardid koos paroolidega ning U. K.ile varasemalt kuuluva Xxxx AS arvelduskonto xxxx pangakaardi, koos paroolidega, andis U. K. Tallinna linnas täpselt tuvastamata ajal septembris 2019 M. P. kätte. Kuna U. K. ei töötanud ja tal puudus igakuine kindel sissetulek, siis selleks, et krediidiasutused laene annaks, esitati krediidiasutustele T. T. ja A. O. poolt ning hilisemalt 26.09.2019 A. O. poolt koostatud võltsitud Xxxx pangakonto xxxx väljavõte ajavahemiku 01.03-23.09.2019 kohta. Väljavõttel on U. K. elukohaks märgitud Xxxx ja sellest nähtub, et U. K. sai igakuiselt 4250 euro suurust palka ettevõttest N OY. Võltsitud pangakonto väljavõttega jäeti krediidiasutustele tegelikkusest vale ettekujutus, et U. K. käib tööl ja tal on laenude tagasimaksmiseks igakuine kindel sissetulek. Laenulepingute tulemusel laekus U. K.i pangakontodele raha, mis võeti T. T. korraldusel M. P. poolt ajavahemikul 24.09.2019 – 06.11.2019 Harju maakonnas erinevatest pangaautomaatidest sularahana välja, kasutades selleks U. K.i poolt M. P. kätte antud pangakaarte koos PIN-koodidega. Osa rahast s.o 26.09.2019 Xxxx arvelduskontolt xxxx sularahana 6000 eurot, 27.09.2019 Xxxx arvelduskontolt xxxx sularahana 6000 eurot, 26.09.2019 Xxxx arvelduskontolt xxxx sularahana 6000 eurot, 27.09.2019 Xxxx arvelduskontolt xxxx sularahana 6000 eurot võttis U. K. sularahana pangakontoritest ise välja ja andis M. P. kätte. Kogu välja võetud raha, viis M. P. T. T. kätte. Osa krediidiasutustelt saadud ja sularahana välja võetud rahast andis seni tuvastamata ajal ja kohas kuid hilisemalt 10.2019. a T. T. vastavalt kokkuleppele A. O.le. T. T.d süüdistati selles, et temal tekkis ühiselt grupis koos A. O.ga 2018. aastal täpselt tuvastamata ajal mõte otsida isikuid, kelle nimele oleks võimalik võtta erinevatest krediidiasutustest suures ulatuses laene või soetada järelmaksuga kaupa. A. O. ja T. T. ühise teoplaani kohaselt esitati laenude saamiseks võltsitud pangakontode väljavõtteid või vormistati isikuid fiktiivselt tööle, luues nii krediidiasutustele varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse isikute maksevõimekuse ja maksevalmiduse osas laenude saamiseks ja järelmaksuga kauba soetamiseks. Laenudena saadud raha oli plaanis sularahana välja võtta ja kasutada seda isiklikuks otstarbeks. Pettusega laenude võtmine ja järelmaksuga kauba soetamine on kvalifitseeritav kelmusena (§ 209) või arvutikelmusena (§ 213), tulenevalt sellest, kas laenu andmise otsustas töötaja või automatiseeritud süsteem. Laenude võtmise raames võltsiti vajadusel pangakonto väljavõtteid (§ 344), esitati neid krediidiasutustele (§ 345) ning kuritarvitati tähtsaid isiklikke dokumente (§ 349). Kokku võtsid A. O. ja T. T. ajavahemikul 01.01.2019 – 25.06.2021 teiste isikute nimele ebaseaduslikult varalise kasu saamise eesmärgil eksimusse viidud krediidiasutustest laene summas 388 500 eurot, millest erinevatele pangakontodele maksti krediidiasutuste poolt välja 384 522,30 eurot. A. O. tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 3, 4; § 344 lg 1; § 345 lg 1 ja § 349, § 213 lg 2 p 1, 3, 4 ettenähtud kuritegude toimepanemises. T. T. tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 3, 4; KarS § 213 lg 2 p 1, 3, 4; § 345 lg 1 ja § 349 ettenähtud kuritegude toimepanemises.

4

2) Otsuse resolutsiooni punktiga 106 mõisteti välja 1100 eurot. Otsusest tuleneb, et olid sõlmitud lepingud: 1) IPF Digital Estonia OÜ laen – laenuleping xxxx, summas 1100 eurot. Leping sõlmiti 21.01.2020 interneti vahendusel. Summa 1100 eurot maksti 21.01.2020 välja H. K.i pangakontole xxxx. Laenuandmise otsus tehti töötaja poolt. 2) IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) laen – leping nr xxxx summas 1100 eurot. Leping sõlmiti interneti teel 25.09.2019. Laenulepingu alusel maksti laenusumma 1100 eurot välja 26.09.2019 U. K.i arvelduskontole nr xxxx. Laenuandmise otsus tehti töötaja poolt. 3) IPF Digital Estonia AS laen – laenuleping nr xxxx, summas 1100 eurot. Leping sõlmitud 23.07.2019 interneti vahendusel. Summa 1100 eurot maksti 23.07.2019 välja M. V. kontole nr xxxx. Laenuandmise otsus tehti töötaja poolt. Kohtuotsusest selgub, et IPF esitas kriminaalmenetluses kaks tsiviilhagi: 1) IPF Digital AS 12.06.2023 tsiviilhagi summas 1000 eurot. Kahju tuleb hüvitada solidaarselt A. O.l ja T. T.l kannatanu arveldusarvele nr xxxx, viitenumber 10258266709 (kd 16, tl 39-41). Selle tsiviilhagi alusena on välja toodud Vaiksalu nimele võetud laen, leping nr xxxx. 2) IPF Digital AS 20.06.2023 tsiviilhagi summas 1100 eurot. Kahju tuleb hüvitada solidaarselt A. O.l ja T. T.l kannatanu arveldusarvele nr xxxx, viitenumber xxxx (kd 17, tl 47-48). Selle tsiviilhagi alusena on välja toodud K. nimele võetud laen. Seega nähtub kohtuotsusest, et hageja 25.09.2019 U. K.iga sõlmitud laenulepingu alusel välja makstud laenusumma osas kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esitanud ning seega selles osas kriminaalasjas ka kahjuhüvitist välja ei mõistetud.

5

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi rahalise nõude osas, siis jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja palub 16.01.2025 esitatud täpsustatud hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on 16.01.2025 esitanud menetluskuludena: riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 366 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja on tasunud hagilt riigilõivu 315 eurot, siis palub hageja tagastada enam tasutud riigilõivu 35 eurot B2 Impact OÜ pangakontole. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1222,65 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 280 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud kohtumenetluses õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 366 eurot (300 + 66). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine 1 tund; -hagiavalduse ettevalmistamine (sh tõendite tellimine, kogumine) ja koostamine 1,5 tundi; -hagi kohtusse esitamine (sh lisade komplekteerimine) 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud 3 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 366 eurot koos käibemaksuga (3 tundi × 122 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks ja mõistab solidaarselt kostjatelt välja 646 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 366 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjatel tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). 11.2 TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja eest on B2 Impact OÜ käesolevas tsiviilasjas tasunud 29.10.2024 riigilõivu 315 eurot. Seega lähtudes hagihinnast ja RLS § 59 lg 1 ja lisast 1 on enam tasutud riigilõivu 35 eurot. Hageja on taotlenud enam tasutud riigilõivu 35 eurot tagastamist maksja pangakontole. Kohus rahuldab taotluse.

6

11.3 TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.