Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Kostjad ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostjad, vaatamata hoiatusele, jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjatele isiklikult allkirja vastu kätte. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kostjad on Keskkonnainspektsiooni 02.12.2005.a otsusega väärteoasjas nr Pa-20/1429 süüdi mõistetud selles, et nad 23.10.2005.a kella 18.30 ajal pidasid Järvamaal Väätsa vallas Röa külas RöaPalivere tee kolmandal kilomeetril jahti omamata jahipidamise õigust tõendavat dokumenti ja jahitunnistust, millega rikkusid Jahiseaduse § 29 lg 1 sätteid. Kostjad pidasid jahti jahitunnistuseta, mille käigus kostja Taivo Ilm küttis ühe metskitse ning sellega tekitati keskkonnale 6000 krooni suurune kahju. Tarvo Ilmi on karistatud 130 trahviühikuga, so rahatrahviga 7800 krooni ja Jüri Rebast 100 trahviühikuga, so rahatrahviga 6000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.02.2003.a. määrusega nr 48 kehtestatud „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrade“ (RT I 2003,16,93) § 1 järgi loetakse jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks jahiuluki isendi hukkamist või jahilinnu muna korjamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Sama määruse § 2 sätete kohaselt on kahjumäär jahiuluki ühe isendi kohta metskitse puhul 6000 krooni ja § 3 kohaselt arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju ühekordses ulatuses kui jahiuluki isendi hukkas jahipidamisõiguseta isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Jüri Rebane ja Taivo Ilm on toime pannud väärteo, mille tagajärjel on keskkonnakahju tekitatud ja selle teo eest on nad ka süüdi mõistetud ning karistatud Keskkonnainspektsiooni 02.12.2005.a. otsusega väärteoasjas nr Pa-20/1429. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2). Keskkonnainspektsiooni Järvamaa