Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. märts 2007.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-38075
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Jüri Rebase ja Taivo Ilm vastu 6000 krooni keskkonnakahju nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu Hageja volitatud esindaja Telle Talve
esindajad
Kostjad: Jüri Rebane, isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxx Taivo Ilm, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx Asja läbivaatamise aeg
Rahuldada hagi. Välja mõista Jüri Rebaselt ja Taivo Ilm’ilt Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt 6000 (kuus tuhat ) krooni väärteoga tekitatud keskkonnakahju. Kostjatel tuleb keskkonnakahju tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049463. Otsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-38075 kannavad kostjad solidaarselt. Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 350 krooni. Välja mõista Jüri Rebaselt ja Taivo Ilm’ilt solidaarselt riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigieelarve tuludesse. Riigilõiv tuleb kostjatel tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078473 ning selgitusse kelle eest on makstud , tsiviilasja number 2-06-38075 ja keskkonnakahju. Kui kostjad jätavad nõude tähtaegselt nõuetekohaselt täitmata, suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kostjad ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostjad, vaatamata hoiatusele, jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjatele isiklikult allkirja vastu kätte. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kostjad on Keskkonnainspektsiooni 02.12.2005.a otsusega väärteoasjas nr Pa-20/1429 süüdi mõistetud selles, et nad 23.10.2005.a kella 18.30 ajal pidasid Järvamaal Väätsa vallas Röa külas RöaPalivere tee kolmandal kilomeetril jahti omamata jahipidamise õigust tõendavat dokumenti ja jahitunnistust, millega rikkusid Jahiseaduse § 29 lg 1 sätteid. Kostjad pidasid jahti jahitunnistuseta, mille käigus kostja Taivo Ilm küttis ühe metskitse ning sellega tekitati keskkonnale 6000 krooni suurune kahju. Tarvo Ilmi on karistatud 130 trahviühikuga, so rahatrahviga 7800 krooni ja Jüri Rebast 100 trahviühikuga, so rahatrahviga 6000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.02.2003.a. määrusega nr 48 kehtestatud „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrade“ (RT I 2003,16,93) § 1 järgi loetakse jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks jahiuluki isendi hukkamist või jahilinnu muna korjamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Sama määruse § 2 sätete kohaselt on kahjumäär jahiuluki ühe isendi kohta metskitse puhul 6000 krooni ja § 3 kohaselt arvestatakse keskkonnale tekitatud kahju ühekordses ulatuses kui jahiuluki isendi hukkas jahipidamisõiguseta isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Jüri Rebane ja Taivo Ilm on toime pannud väärteo, mille tagajärjel on keskkonnakahju tekitatud ja selle teo eest on nad ka süüdi mõistetud ning karistatud Keskkonnainspektsiooni 02.12.2005.a. otsusega väärteoasjas nr Pa-20/1429. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2). Keskkonnainspektsiooni Järvamaa
osakond on kostjatele saatnud pretensiooni, millele kostjad aga reageerinud ei ole. Seega on Eesti Vabariik õigustatud nõudma kahju hüvitamist. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal ajal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kostjate süülise teo tagajärjel hukkus metskits, millega tekitati keskkonnale kahju 6000 krooni ning seega vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. TsMS § 145 sätete kohaselt on riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). TsMS § 139 lg 3 sätestatu alusel oleneb riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Käesoleva asja hagi hinnaks on 6000 krooni, millelt Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt arvestatud riigilõiv on 350 krooni. Riigilõiv 350 krooni kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse kostjatelt solidaarselt. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.