Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Avaldaja/võlausaldaja: Xxxx(isikukood esindajad, ajutine pankrotihaldur elukoht xxxx, e-post: xxxx);
xxxx,
Võlgnik: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx); Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Kalaus (e-post: [email protected]);
Kohtuistungi toimumise aeg ja istungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur: Ingrid Proos (isikukood 45107210223, Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ, Nõmme tee 64, Tabasalu Harku vald 76901 Harjumaa; e-post: [email protected]). 26.05.2017 Võlausaldaja Xxxx, võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus, ajutine pankrotihaldur Ingrid Proos.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XxxxOÜ (registrikood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Ingrid Proosil likvideerida XxxxOÜ (registrikood xxxx) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Ingrid Proos alates XxxxOÜ (registrikood xxxx) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata XxxxOÜ (registrikood xxxx) dokumentide hoidjaks juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx).
2-17-5367
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Ingrid Proosi tasu suuruseks 756 eurot (s.h käibemaks 126 eurot) ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 35 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku moodustavad ajutise halduri tasu ja kulutused 791 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Ingrid Proosi ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ (registrikood 10359222), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole EE802200001120067841 Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile, dokumentide hoidjale xxxx ja Rahandusministeeriumile.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5 ja 6 peale võib ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Xxxxesitas 04.04.2017 Harju Maakohtule avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja nõude aluseks Harju Maakohtu 21.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2876, millega on võlgnikult avaldaja kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu summas 2674 eurot, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis summas 1316,96 eurot, koondamishüvitis summas 1775,41 eurot ning menetluskulud summas 931,50 eurot. 22.11.2016 algatati kohtuotsuse alusel võlgniku suhtes täitemenetlus ning käesoleva seisuga ei ole õnnestunud täitemenetluses avaldaja nõuet rahuldada. Avaldaja palub nimetada võlgniku suhtes ajutine haldur ning välja kuulutada võlgniku pankrot. Avaldaja on pankrotiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 eurot.
2.Kohus võttis 06.04.2017 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlgnikku esitama pankrotiavaldusele oma vastus ning määras eelistungi toimumise ajaks 04.05.2017. Võlgnik pankrotiavaldusele oma vastust ei esitanud.
2-17-5367
3.04.05.2017 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud ning teatas, et võlgnikul on suur maksuvõlg ning esineb maksejõuetus. Kohus määras nimetada ajutine haldur 08.05.2017 määrusega.
4.08.05.2017 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proosi.
5.24.05.2017 esitas Ingrid Proos kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on XxxxOÜ (registrikood xxxx, endise ärinimega Xxxx usaldusühing) registrisse kantud 27.12.2013. Võlgniku osakapitali suuruseks on 2508 eurot ja ainuosanikuks on osaühing Xxxx(registrikood xxxx), kelle ainuosanikuks on XxxxOÜ registrikood xxxx), kelle osanikuks on Xxxx(registrikood xxxx), kelle ainuosanikuks on sihtasutus Xxxx(registrikood xxxx). Sihtasutus Xxxx on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud seotud isikute vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Äriregistri andmetel võlgnik majandusaasta aruandeid alates tegevuse alustamisest, so 2014 ja 2015, registrile esitanud ei ole. Võlgniku juhatuse liikmeks on Xxxx( ik xxxx), kes ajutise halduri päringule ei vastanud, mille tõttu võlgniku dokumentide ja tegevuskoha asukoha kohta andmed puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik ei oma kinnisvara. Võlausaldaja Xxxx pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajale 6697,87 eurot vastavalt Harju Maakohtu 21.09.2016.a. tsiviilasjas nr. 2-16-2876 kohtuotsusele. Eelnimetatud jõustunud kohtuotsust pole kohtutäitur suutnud täita, kuna võlgnikul puudub vara. Kohustused. Täitemenetluse registri väljavõtte kohaselt on võlgniku suhtes menetluses kolm täitemenetlust: - Kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetlus, peamine sissenõudja Xxxx, nõude summaks 2141 eurot ( 23.12.2015.a. Tööinspektsiooni otsus nr. 4-1/2487); - Kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetlus, peamine sissenõudja Xxxx, nõude summaks 763 eurot ( 10.11.2015.a. Tööinspektsiooni otsus nr. 4-1/2077); - Kohtutäitur Mati Kadak täitemenetlus, peamine sissenõudja Xxxx, nõude summaks 6697,87 eurot ( 21.09.2016.a. Harju Maakohtu otsus asjas nr. 2-16-2876). Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi kohaselt on seisuga 09.05.2017 võlgnikul alates 20.06.2016.a. kohustus Maksu- ja Tolliameti ees, milleks on tasumata käibemaks summas 160 092,51 eurot, millelt on seisuga 09.05. 2017 arvutatud arvestuslik intress summas 20 573,19 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees 180 665,70 eurot. Kokku on võlgniku kohustuste eelduslik suurus erinevate teadaolevate võlausaldajate ees ajutise halduri aruande esitamise seisuga vähemalt 190 267,57 eurot. Varad. Maanteeameti 20.02.2017.a. vastusest kohtutäituri päringule nähtub, et võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud mistõttu samade päringute tegemiseks ajutise pankrotihalduri poolt puudub vajadus. Muu vara võlgnikul kohtutäiturite andmetel puudub ja muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur. Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontot. Swedbank AS, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, Pohjola Bank Plc Eesti filiaal, AS Krediidipank, AS BIGBANK, Tallinna Äripanga AS, AS
2-17-5367 Citadele Banka Eesti filiaal, Bank DnB A/S Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Versobank AS ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal teatasid ajutisele haldurile, et võlgnikul puuduvad arveldusarved või hoiused viidatud pankades. AS Swedbank Liising, AS SEB Liising, ALG Liisingu AS, OÜ Citadele Leasing & Factoring, Pohjola Finance Estonia AS ja AS Nordea Finance Estonia teatasid ajutisele haldurile, et nemad ei ole võlgnikuga liisingulepinguid sõlminud. Võlgnikul on pangakonto SEB Pank AS-is, kuid sellel ei ole alates 19.11.2015.a. tehinguid tehtud ja konto saldo on 0. Konto on arestitud erinevate nõuete katteks kogusummas 175 124,14 eurot. Kokku on seega võlgniku varade eelduslik suurus ajutise halduri aruande esitamise seisuga 0 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuste osas ei saa ajutine pankrotihaldur seisukohta esitada, sest aruande koostamise ajaks pole täiendavaid andmeid õnnestunud koguda, kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole teavet ega dokumente ajutisele haldurile esitanud. On selge, et võlgniku majandustegevus on seiskunud ning sellest tulenevalt ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, kuid täpsemalt saab seda välja selgitada pankrotimenetluses. Tagasivõitmise võimaluste osas leiab ajutine haldur, et võib esineda võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu, kes ilmselgelt on enda seadusest tulenevaid võlgniku juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Aruande esitamise seisuga ei saa ajutine haldur anda hinnangut, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise ning juhatuse liikme vastu esitatavatel võimalikel nõuetel on edulootust, sest ajutine haldur pole ühtegi dokumenti näinud ning võlgnikul puuduvad mistahes vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohustada pankrotimenetlusest huvitatud isikuid tasuma kohtu deposiidina 1500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Deposiidi mittetasumisel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 7 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot ning vajalike kulude katteks 35 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ-le (registrikood 10359222)), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
6.26.05.2017 toimunud kohutistungil jäi võlgnik oma avalduse ning ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik märkis, et ei vaidlusta oma maksejõuetust, kuid siiski on võlgnikul märkuseid ajutise halduri aruande osas. Esiteks on võlgniku arvates ekslik ajutise halduri väide, et võlgnik pole ajutise halduri päringule vastanud. Võlgnik esitas istungil tõendi selle kohta, et on 17.05.2017 saatnud Ingrid Proosile e-kirja, millega on väljastanud talle vajalikud andmed. Samuti on ebaõige väide, et võlgniku töötajal Xxxx on saamata jäänud tasud. Võlgnik esitab tõendina maksekorralduse. Samuti märgib võlgnik, et OÜ Xxxx on tasunud maksuvõlga ligi 20 000 eurot, mille osas esitab pangakonto väljavõtte. Võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulutuste osas ei olnud. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot ning
2-17-5367 tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 6 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
7.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.05.2017. Seisuga 26.05.201701.06.2017 (ega hiljem) ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
8.29.05.2017 esitas ajutine haldur kohtule teate, milles märgib, et võlgnikult ei ole siiski tema e-posti aadressile mingeid kirju laekunud. 01.06.2017 esitas võlgnik kohtule avalduse, mille kohaselt on võlgnik nõus hüvitama ajutise pankrotihalduri tasu ning kulutused summas 791 eurot (sisaldab käibemaksu). Lisaks esitas võlgnik ka vastuväite ajutise halduri aruandele ning märkis veelkord, et on ajutise halduri teabepäringule vastanud 17.05.2017, seega ei ole võlgnik oma kohustusi rikkunud. Võlgnik esitas koos vastuväitega kohtule teenusepakkuja kinnituse, et kiri on võlgniku poolt ajutisele haldurile välja saadetud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.Kohus on seisukohal, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgnik ei ole esitanud talle nõutud andmeid ning et maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik on esitanud vastuväite, milles märgib, et on ajutise halduri teabepäringule vastuse esitanud. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning seda, et kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, ei ole käesoleval hetkel põhjust asuda seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada kuriteo tunnustega tegu. Tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
12.PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab, et võlgnik tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
2-17-5367
13.TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Kohus leiab, et võlgniku dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale juhatuse liikmele Xxxx(isikukood xxxx).
14.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
16.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks vastavalt ajutise halduri taotlusele 756 eurot (s.h käibemaks 126 eurot) ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 35 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku moodustavad ajutise halduri tasu ja kulutused 791 eurot.
17.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397
2-17-5367 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Võlgnik esitas kohtule avalduse, milles teatas, et võlgnik on vastavalt 26.05.2017 kohtuistungil tehtud ettepanekule nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused summas 791 eurot. Kohus märgib, et tegi kohtuistungil ettepaneku, et ajutise halduri tasu võiks hüvitada võlgniku juhatuse liige või kolmas isik. Kuivõrd praegu on nõusoleku tasu hüvitamiseks andnud võlgnik ise, kuid ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul igasugune vara puudub, siis ei pea kohus põhjendatuks määrata kogu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist võlgniku arvelt. Kohus määrab riigi vahenditest ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o koos käibemaksuga 476,40 eurot) ning ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused mõistab välja võlgnikult.
18.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.