Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-3573
Tsiviilasi
Xxxx hagi Xxxx vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaadi esindajad abi Kadri Lember (Advokaadibüroo DERLING, Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post [email protected] ja [email protected])
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, F. R. Kreutzwaldi 3, 10120 Tallinn, e-post [email protected]) 25.04.2017 osalenud Hageja Xxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kadri Lember Kostja Xxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxx hagi Xxxx vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 07.03.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras seada hagi tagamiseks Xxxx kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) kohtulik hüpoteek summas 132 000 eurot Xxxx(isikukood xxxx) kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista Xxxx menetluskulud 2 063 (kaks tuhat kuuskümmend kolm) eurot Xxxxkasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras Xxxx kasuks. Edasikaebamise kord
2-16-3573 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.17.09.2008 testamendiga otsustas hageja ja kostja isa Xxxxjätta temale kuuluva kinnisasja asukohaga Xxxxregistriosa nr xxxx võrdsetes osades hagejale ja kostjale (tl 12-13).
2.25.11.2009 kinkelepinguga kinkis Xxxx Xxxx kinnistu kostjale (tl 10-11).
3.16.01.2012 allkirjastasid hageja, kostja ja nende isa dokumendi, mille kohaselt avaldas kostja et soovis edaspidi hagejaga pidada läbirääkimisi oma krundile kilpmaja ehitamise suhtes. Avaldatu kohaselt peale ülikooli lõpetamist kostja kinnistule ehitatava maja omandiõigus pidi jääma kinnistu omanikule. Ehitatava maja kasutusõigus pidi jääma hagejale ja Xxxx hilisemas lepingu määratud tingimustele ja kokkulepetele tuginedes (tl 24). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 132 000 eurot, viivise 320,24 eurot, viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 33 lg 1 ja 2, § 101 lg 1 p 3 ja 6, § 113 lg 1 ja 2, § 115 lg 1, § 127 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • 16.01.2012 kokkulepe oli eelleping, mille alusel kohustus kostja püstitama Xxxx kinnistule kilpmaja ja seadma hageja kasuks isikliku kasutusõiguse; • eellepingus lahtiseks jäänud kõrvaltingimused ei väära, et eellepingus juba saavutatud kokkulepped on pooltele siduvad ja täitmiseks kohustuslikud; • kõik põhilised tingimused olid kokkuleppes välja toodud; • kostja väited seoses kokkuleppe sõnastuse ebaselgusega tuleb jätta tähelepanuta; • kostja kohustus alustama maja ehitamisega 2015. aastal, kuid ei ole maja ehitanud ega isiklikku kasutusõigust seadnud; • lepingu rikkumise tõttu jääb hageja ilma õigusest kasutada kinnistule kostja poolt ehitatavat maja isikliku kasutusõiguse alusel ning talle tekib sellega seoses otsene varaline kahju kasutuseelise kaotamise näol; • seega on lepingu rikkumisega kaasnevaks kahjuks kulutused, mis hageja on kohustatud kandma samaväärse eluaseme üürimisega, mille tasuta kasutamise õigus tal oleks oma eluajal lepingu täitmisel olnud; • hageja nõuab kahju hüvitamist lähtuvalt keskmisest mõistlikust üürihinnast 550 eurot kuus 20 aasta eest; • võimalike läbirääkimiste alustamine nurjus kostjast tulenevalt, kes hageja korduvatele pöördumistele ei vastanud; • hageja abikaasa lahusvarasse kuuluvat elamut ei saa hagejale tekkinud kahju vähendamisel või koguni välistamisel arvesse võtta, kuna hagejal puudub abikaasa lahusvarasse kuuluva vara käsutamise õigus;
2-16-3573 •
hageja abikaasale kuuluv elamu oleks olnud võimalik kokkuleppe täitmise korral võõrandada või välja üürida, mistõttu oleks hagejale tekkinud kahju võrdeline hageja abikaasa elamu väljaüürimisest saamata jäänud üürituluga.
Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • 16.01.2012 dokument ei oma VÕS § 33 lg-s 1 sätestatud eellepingu tunnuseid, vaid tegemist on kostja avaldusega lepingueelsete läbirääkimiste alguse ja läbirääkimiste objekti kohta; • 16.01.2012 dokument üksnes fikseeris poolte vaheliste läbirääkimiste alguse ja eseme, mille üle läbi räägiti, kuid ei sätestanud siduvaid kokkuleppeid kinnistu hoonestamiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks; • kostja ei ole võtnud endale kohustust ehitada hagejale omal kulul maja ja seada hageja kasuks kinnistule tähtajatu ning tasuta isiklik kasutusõigus; • kostja on seni kandnud Xxxx kinnistu ning selle korrashoiuga seonduvad kulud, parendanud kinnistul olevat maja omal kulul ning samuti on tasunud Xxxx varasema laenu; • lepingueelsed läbirääkimised ebaõnnestusid hagejast tulenevatel asjaoludel; • ühestki tõendist ei tulene, et kostja oleks pidanud läbirääkimisi pahauskselt või need pahauskselt katkestanud; • hagejale ei ole tekkinud kahju ning kahju ei saa tekkida ka tulevikus; • hageja tuginemine kasutuseeliste kaotamisele on alusetu; • kasutuseeliste saamiseks peaks olema rikutud omandit või valdust; • hageja elab oma abikaasale kuuluvas majas, mistõttu puudub hagejal vajadus teise eluaseme järgi ja hagejale ei ole tema väidetud kahju tekkinud; • hageja ei maksa abikaasa majas elamise eest üüri; • hageja kahjunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja ei ole üürile kulutusi kandnud ega tee seda ka mõistlikult ettenähtavas tulevikus; • hagejal puudub õigus abikaasa lahusvara hulka kuuluvat elamut välja üürida, mistõttu ei saa hagejale tekkida kahju saamata jäänud üüritulu näol. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
9.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-16-3573
11.Kohus on tuvastanud ja puudub vaidlus, et 17.09.2008 testamendiga otsustas hageja ja kostja isa Xxxx jätta temale kuuluva kinnisasja asukohaga Xxxx registriosa nr xxxx võrdsetes osades hagejale ja kostjale (tl 12-13). 25.11.2009 kinkelepinguga kinkis Xxxx Xxxx kinnistu kostjale (tl 10-11). 16.01.2012 allkirjastasid hageja, kostja ja nende isa dokumendi, mille kohaselt avaldas kostja et soovib edaspidi hagejaga pidada läbirääkimisi oma krundile kilpmaja ehitamise suhtes. Avaldatu kohaselt peale ülikooli lõpetamist kostja kinnistule ehitatava maja omandiõigus jääb kinnistu omanikule. Selle ehitatava maja kasutusõigus pidi jääma hagejale ja Xxxx hilisemas lepingu määratud tingimustele ja kokkulepetele tuginedes (tl 24).
12.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eelleping, kas kostja on seda rikkunud, kas hagejale on tekkinud kahju ja kas kostjal on kohustus kahju hüvitada.
13.Hageja leiab, et pooled sõlmisid 16.01.2012 eellepingu, mille kohaselt kohustus kostja ehitama Xxxx krundile kilpmaja ja seadma hageja kasuks isikliku tasuta kasutusõiguse. Kostja sellega ei nõustu, leides, et tegemist ei olnud eellepinguga.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 1 kohaselt eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Lg 2 kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 228 teise lause kohaselt kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. AÕS § 203 kohaselt kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande II (P. Varul jt, 2014, § 225 komm p 3.2) kohaselt on isikliku kasutusõiguse tekkimise eeldused sätestatud §-s 641. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.
15.Kohus leiab, et kuna isikliku kasutusõiguse seadmise leping peab tulenevalt AÕS §-st 228, §-st 203 ja §-st 641 olema sõlmitud notariaalses vormis, pidi ka vastav eelleping olema VÕS § 33 lg 2 kohaselt sõlmitud notariaalses vormis. Antud juhul ei ole vastav vorminõue 16.01.2012 kokkuleppe (tl 24) sõlmimise puhul täidetud ning tegemist ei ole isikliku kasutusõiguse seadmise eellepinguga VÕS § 33 lg 1 tähenduses. Kuna poolte vahel puudub eelleping isikliku kasutusõiguse seadmiseks, ei ole kostja saanud seda rikkuda, millest lähtuvalt võiks hagejal tekkida kahju hüvitamise nõudeõigus. Puudub alus hagi rahuldada.
16.Kohus leiab täiendavalt, et tegemist ei ole ka sisult eellepinguga. Kokkuleppe esimesest lausest järeldub, et tegemist on sooviga pidada tulevikus läbirääkimisi. Viimasest lausest nähtub, et tingimused ja kokkulepped pidi kindlaks määratama hilisemas lepingus. Kohus leiab, et tegemist on kostja poolt antud lubadusega läbirääkimiste pidamiseks, mille pinnalt ei saa hageja nõuda lepingu rikkumisest ja kasutuseeliste kaotamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist.
17.Kohtu hinnangul puudub hagejal kahjunõue ka VÕS § 14 ja § 15 alusel, mis reguleerib lepingueelseid läbirääkimisi. VÕS § 14 lg 3 kohaselt kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Pooled on vaidlusaluse kinnistu osas pidanud kirjavahetust (tl 26, tl 30, tl 149, tl 162163), kuid hilisemalt kokkuleppeni ega lepinguni ei ole jõudnud, mistõttu ei tulenenud läbirääkimistest neile ka õiguslikke tagajärgi. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks pidanud läbirääkimisi pahauskselt või need pahauskselt katkestanud.
2-16-3573
18.Lisaks on Riigikohus leidnud lahendi 3-2-1-86-08 p-s 28, et kasutuseeliste väljamõistmise eelduseks on omaniku või valdaja valduse rikkumine. Antud juhul ei ole hageja omanik ega valdaja, kuna isikliku kasutusõiguse seadmise eellepingut ega lepingut ei ole kehtivalt sõlmitud.
19.VÕS §-st 115 ja §-st 127 tulenevalt on kahju hüvitamise üheks eelduseks kahju tekkimine. Kohus leiab täiendavalt, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Puudub vaidlus, et hageja elab hageja abikaasa lahusvarasse kuuluvas elamus aadressil Xxxx, Tallinn (tl 150). Hageja kinnitas kohtuistungil, et hageja ei ole maksnud üüri praeguse eluaseme kasutamise eest ning üürilepingut, millest hagejal oleks tekkinud üüri maksmise kohustus, hageja sõlminud ei ole. Seega ei ole hagejale tekkinud üüri tasumisega seoses kulutusi. Samuti ei ole hageja kahjunõue etteulatuvalt 20 aasta eest sissenõutavaks muutunud. Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja tuginemine saamata jäänud tulule seoses võimatusega üürida välja hageja abikaasale kuuluvat elamut. Hagejal puudub õigus üürida välja hageja abikaasa lahusvarasse kuuluvat elamut ja sellelt üüritulu teenida. Lisaks puuduvad tõendid, et esineks kavatsus vastavat tulu teenida ning et see on jäänud kostja rikkumise tõttu teenimata.
20.Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustest tulenevalt puudub alus hagi rahuldada. Kuna põhinõue on põhjendamatu, puudub alus rahuldada ka viivisenõuet. Otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid (tl 16-23, tl 25, tl 27-29, tl 31-38, tl 190-190pöördel) ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta.
21.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jääb rahuldamata. Juhindudes TsMS § 386 lg-st 4 tühistab kohus 07.03.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras seada hagi tagamiseks Xxxx kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) kohtulik hüpoteek summas 132 000 eurot Xxxx(isikukood xxxx) kasuks.
22.TsMS § 388 lg 6 kohaselt hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. Kostjal tuleb pöörduda otsuse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole (e-post [email protected]). Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
25.Kostja esitas 25.04.2017 menetluskulude nimekirja. Kostja on kandnud menetluskulusid kogusummas 2 063 eurot, millest 50 eurot on määruskaebuselt tasutud riigilõiv ja 2 013 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Esindajal on kulunud käesolevas asjas kokku 15 tundi ja 15
2-16-3573 minutit tunnitasuga 132 eurot käibemaksuga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub välja mõista viivise menetluskuludelt.
26.Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine on põhjendatud ja vajalik kulu. Arvestades käesoleva asja keerukust, mahtu, selles esitatud menetlusdokumente ja kohtuistungit, puudub kohtu hinnangul alus pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu ülemääraseks. Kostja ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohustuslane, mistõttu esineb alus mõista õigusabikulud välja käibemaksuga. Kohus leiab, et kostja menetluskulud summas 2 063 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning need kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.