Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuasi
Mai Grauberg 02.06.2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Resolutsioon
Edasikaebamise kord
2-17-100533 MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond ́i Xxxx ́e vastu kindlustushüvitise, viivise väljamõistmiseks 6060 € Hageja: MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (80206477, Mustamäe tee 46, Tallinn), esindaja Jüri Aava e-post: [email protected] Kostja: Xxxx (xxxx, Xxxx), xxxx Kirjalik menetlus
välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused Kostja põhjustas sõidukiga UAZ 31512-01 reg märgiga xxxx11.08.2016 Viljandimaal, Ruudikülas liiklusõnnetus. Kahju põhjustaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuste ajal kindlustamata. Hageja hüvitas 01.11.2016 LKindlS § 35 lg 4, § 45 lg 1 ja § 58 lg 2 alusel If P&C Insurance AS-ile kannatanu traktori kahjustamisest tuleneva kahju summas 5 960 eurot ja kahju väljaselgitamise kulud vastavalt „Kahjustatud isiku kindlustusandja vastu esitatud nõuete käsitlemise ja täitmise ning nendest tulenevate vaidluste lahendamise kord“ p 7. 2 kohaselt summas 100 eurot. Hageja esitas kostjale 03.11.2016 LKindlS § 57 lg 1 alusel tagasinõude summas 6 060 eurot. Kostja tagasinõuet tasuma ei hakanud. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes LKindlS § 57 lg 1 palub hageja välja mõista Xxxx hageja kasuks väljamakstud liikluskindlustuse hüvitis koos käsitluskuludega kogusummas 6 060 eurot ning menetluskuludena riigilõiv summas 450 eurot. Kostja vastuväited hagile Kostja oli hagiga osaliselt nõus, tunnistas oma süüd õnnetusjuhtumis, kuid polnud nõus nõutava summa suurusega. Kostja leiab, et kahju on väiksem. Piisavalt ei ole kaalutud uute rehvide pakkumisi ning ostetud ei ole kõige mõistlikuma hinnaga rehvid. Kostja on nõus sellega, et on soetatud uued rehvid, kuna antud sõidukitele puudub piisav järelturg rehvide osas, küll aga on hind väiksem vastavalt XxxxOÜ pakkumisele. Nõutav hüvitis on liiga suur ega vasta tema varanduslikule olukorrale, mistõttu tuleks seda vähendada. Kostjal ei ole sissetulekuid, on Tallinna Tehnika Kõrgkooli tudeng, töö asemel on viibinud erialasel tasustamata praktikal. Lisaks eelnevale on ta ka ka õppelaenu kohuslane järgnevad 2 aastat. Muu varad (auto, kinnisvara, väärisesemed jms) puuduvad, ei ole ka töökohta, mistõttu ei saa töötasu. Sissetulekud seisnevad ema ja isa poolt antud söögirahaga, mis on 75 € nädalas ja mille eest on võimalik katta oma söögikulud, kuid mitte täielikult. Kostja käib seetõttu 2016 suvel Soomes ja sealt teenitud palga eesmärk on/oli toetada end semestrite ajal kuni järgmise korrani. Alates maist on kohustuslik praktika, mis välistab palgatööle mineku. Kostja võttis õppelaenu, sest pidi soetama uue arvuti. Kostjal ülalpeetavaid pole. Kostja palus arvesse võtta tema majandusliku seisu ja finantsilise võimekust ja vähendaks hüvitist VÕS § 140 järgi. Kostja oli nõus hüvitama kahju 1000 €. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: kostja põhjustas sõidukiga UAZ 31512-01 reg märgiga xxxx11.08.2016 Viljandimaal, Ruudikülas liiklusõnnetus, milles sai kahjustada traktori 2 rehvi, 1 velg kostja kui kahju põhjustaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuste ajal kindlustamata. hageja hüvitas 01.11.2016 If P&C Insurance AS-ile kannatanu traktori kahjustamisest tuleneva kahju summas 5 960 eurot ja kahju väljaselgitamise kulud vastavalt 100 € kahju käsitlemise kulud on 100 € traktorile tuli välja vahetada velg ja 4 rehvi hageja esitas kostjale 03.11.2016 tagasinõude summas 6 060 eurot kostja tagasinõuet tasuma ei hakanud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur on kahju ja kas hüvitis kuulub vähendamisele.
Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 lause alusel nõuda kohustuse täitmist. LKindlS § 35 lg 4, § 45 lg 1 ja § 58 lg 2. LKindlS § 57 lg 1 Liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 24 I lause sätestab, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. LKindlS § 26 lg 1 sätestab, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja on tõendanud kohtule esitatud AS Xxxx pakkumisega 195/Ms, traktorile Case IG Puma 165 tuli pärast juhtumi aset leidmist paigaldada uued rehvid, kuna tootjatehas ei luba paigaldada ühele teljele erineva kulumisastmega rehve ning et pakkumine sisaldas kahe esirehvi, kahe tagumise rehvi, ühe velje ja kõigi nelja rehvi vahetust kokku summas 5960 € ilma käibemaksuta. Liiklusõnnetuse teate kohaselt said juhtunu tõttu kannatada traktori vasakpoolne esirehv, velg, vasakpoolne tagumine rehv veljevigastusega, poritiib. Pakkumisest on näha, et Case IH Puma 165 esmane registeerimise aeg oli 25.11.11 ja selle omanik oli AS Nordea Finance Estonia, ning et pakkumisel on eelduslikult tehasetootja margi logo (Case Agriculture). Eeltoodu alusel leiab kohus, et Xxxx AS pakkumises on välja toodud konkreetse traktori mudelile vajalike ja nõutavate rehvide ja velje mudelid ja mis tulid kõik välja vahetada. Selle järgi tuli välja vahetada kõik rehvid, sõltumata sellest, et kõik ei saanud kahjustada. Selles iseenesest puudus vaidlus, et kõik rehvid tuli vahetada uute vastu välja, seega hõlmab kahjuhüvitis kõikide rehvide, soetamiskulusid ning nende vahetamisega seotud kulu ning ühe velje soetamismaksumust kokku 5960 € (ilma km) VÕS § 132 lg 1 mõttes. Kostja poolt kohtule esitatud xxxx14.03.17 pakkumise kohaselt oleks 4 rehvi (sama mõõt) ja ühe velje (sama mõõt) maksumus ja rehvide vahetamine maksnud kokku 4598 € ilma km-ta, kuid tegemist on rehvi teise mudeli ja velje teise mudeliga. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja ja viidatud pakkumine veenvalt selle kahjustada saanud traktori konkreetse 1 velje ja 4 rehvi soetamiskulusid VÕS § 132 lg 1 järgi, sest arvestada tuleb ka tehasetootja nõudmisi konkreetsele traktorile ning ka traktori vähest iga ca 5 aastat, arvates esmasest registreeringust 25.11.11 kuni õnnetuseni 11.08.16. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kahju ulatus on 5960 € ilma käibemaksuta VÕS § 132 lg 1, LKindlustS§ 26 lg 1 järgi. Kahju käsitlemisega tekkisid kulud 100 € kooskõlas „Kahjustatud isiku kindlustusandja vastu esitatud nõuete käsitlemise ja täitmise ning nendest tulenevate vaidluste lahendamise korra“ p –le 7. 2, milles vaidlus puudus. Seega on kogu kahju 6060 €. LkindS § 52 järgi on fondil õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. Fondil on õigus välja nõuda ka kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks tehtud mõistlikud kulutused, välja arvatud käesoleva seaduse § 57 punktides 2–5 sätestatud juhtudel. Käesolevas jaos sätestatu ei piira kindlustusandja ja fondi õigust esitada tagasinõue käesolevas jaos nimetamata isiku vastu mõnel
muul seadusest tuleneval alusel. LKindlS § 57 p 1 järgi on fondil õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga. Kuna kostja ei ole kahju hagejale hüvitanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt LKindlS 52, § 57 p 1 ja, § 26 lg 1, VÕS § 132 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kahju hüvitamist. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja on kohtule esitatud õppelaenulepinguga tõendanud, et tal on õppelaenukohustus panga ees. Pangakonto väljavõttega 01.01.2016 - 19.12.2016 13.04.2017 tõendanud, et tema sissetulekud on piiratud. Sellest nähtub, et talle makstakse ülalpidamiseks raha suurusjärkudes 55- 75-100 € kuus (näit. isalt 04.01.16 75 €, xxxx 55 söögiraha jne). Konto väljavõttega on tõendatud, et ta on saanud sissetulekuid mõned korrad (näit 01.06.16 600 €, 15.06.16 881,47 €, 01.07.16 1200 €, 14.07.16 1336,45 €, 29.07.16 1200 €, 15.08.16 1164,62 €), kokku 6382,54 €, mis teeks aasta peale kuus ca 530 €. Konto väljavõttega on tõendatud, et kulud elukondliku, st igapäevase kulu laadi (söök, riided jms). Lisaks nähtub konto väljavõttest et kostja on saanud õppelaenu 1000 € 13.02.17 ning see on kulunud koheselt arvuti soetamisele 15.02.17 1100 €, mida on kostja ka väitnud. Märgitud kulu on mõistlik kulu. Nimetatud tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja varanduslik seis on selline, mis ei võimalda tal hüvitada kahju hagetavas ulatuses. Kohtu arvates on mõistlik vähendada väljamõistetavat kahju hüvitist ulatuses, millega on kostja olnud ise nõus ja mis on seega kohtu hinnangul tema varanduslikule olukorrale vastav. Seega tuleb hüvitist piirata VÕS § 140 lg 1 alusel 1000 €-le. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista LKindlS § 52, § 57 p 1 ja, § 26 lg 1, VÕS § 132 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 140 lg 1 alusel 1000 €. Kohus ei anna hinnangut kostjale esitatud tagasinõudekirjadele, sest selle asjaolu üle vaidlus puudus. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind TsMS § 163 lg 1 alusel peaks kohus kostjalt välja mõistma menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Samas ei ole kostja enne kohtumenetlust midagi teinud selleks, et kahju hüvitada kasvõi selles ulatuses, mis talle oleks olnud jõukohane (näiteks menetluses märgitud 1000 €). Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse, mida tegelikult saanuks kostja vältida kasvõi osaliselt, kui ta oleks kasvõi midagi hagejale enne hagi esitamist hüvitanud. Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta osa lõivust kostjalt välja mõistmata TsMS § 163 lg 1 järgi. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolele, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohtu hinnangul tuleb TsMS § 162 lg 4 tõlgendada antud situatsioonis
selliselt, et ebaõiglane oleks jätta osa menetluskulusid hageja kanda olukorras, kus ta oli sunnitud hagiga kohtusse tulema, ehkki vastaspool (kostja) saanuks sellise hagi esitamist kasvõi osalises ulatuses vältida ning vältida selle kaudu hagejal menetluskulude tekkimist. Eeltoodu tõttu jätab kohus kõik hageja menetluskulud, milleks on lõiv 450 € kostja kanda. Märgitud 450 € tuleb hagejale kostjalt välja mõista. Kostja menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad need tema enda kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.