Kohtulahend

Tallinna Linnakohus keeldus 22. novembri 2005.a määrusega hagi menetlusse võtmast. 15. novembril 2005.a laekus kohtule faks, milles oli nõudeks märgitud: „Tunnistada KÜ „X“ Üldkoosolekut 2005-03-31 ebaõiguspädevaks vastu võtta otsusi, kohustuslikke täitmiseks KÜ liikmetele loovutanutele oma nõudeõigused KÜ-le „X“ vastu * nimekirja järgi (vt KÜ liikmete nimekirja lisas Hagi avaldusele 2005-06-29) MTÜ § 21 lg 3 alusel, sest KÜ Üldkoosoleku 2005.03.31. kokkukutsumisel ja läbiviimisel olid rikutud Seaduse nõuded ja KÜ „X“ Põhikirjasätted ja KÜ Üldkoosolekul 2005-03-31 ei osalenud ja ei olnud esindatud kõik KÜ liikmed. Lisatud oli maksekorraldus, mille kohaselt 21.10.2005 tasus V. A 120 krooni riigilõivu selgitusega „60.- EEK + 60.- EEK KOHTUASJADE TOIMINGUTELT; V. A“. Kohus leidis, et vaatamata kohtu nõudmistele on puudused kõrvaldamata. 15. novembril 2005.a hagiavaldus ei ole korrektne, kuna see on saadetud faksiga ning originaaleksemplari ei ole esitatud. Sellega on jäänud täitmata TsMS § 147 lõike 6 kohane allkirjastamise nõue. Samuti ei ole nõue selge. Nõue peab olema piisavalt selge selleks, et hagi rahuldamisel kohtulahendi resolutsioon oleks üheselt arusaadav ja täidetav. Kohus saab lähtuda üksnes nõude piiridest. Kui esitatud nõue oleks kohtulahendi resolutsioonis, ei oleks see arusaadav ega täidetav. Tasumata on nõuetekohaselt riigilõiv. Maksekorraldusest ei nähtu, et * OÜ oleks tasunud riigilõivu enda hagi eest. Maksekorraldusest nähtub, et riigilõivu on tasunud V.A tema enda kohtuasjade toimingutelt. Seega tuleb asuda seisukohale, et riigilõiv antud asjas on tasumata. Juba ainuüksi see puudus tingib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja selle tagastamise. * OÜ esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada. Kohtu väide, et puudused jäeti vaatamata korduvatele nõudmistele täitmata, on väär. Kohus kohaldas vääralt menetlusnorme ja tõlgendas vääralt põhiseadust ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklit 10. Määrus on põhjendamatu. Asjaolu, et hagiavaldus oli edastatud faksi teel, ei anna alust selle tagastamiseks. 15. novembril 2005.a ei esitatud faksi teel mitte hagiavaldus, vaid avaldus vastavalt puuduste kõrvaldamise määrusele. Avaldusel on hageja esindaja allkiri. TsMS § 41 lõikes 5 on sätestatud faksi teel dokumentide esitamise võimalus, erandeid dokumentide tüüpide osas ei ole ette nähtud, samuti ei sätesta seadus originaaldokumendi esitamiseks tähtaja andmist. Samuti ei andnud kohus tähtaega originaali esitamiseks, vaid keeldus avaldust menetlusse võtmast. Haginõue on konkreetne ja selgelt formuleeritud. Hagiavalduses ei nõuta konkreetsete üldkoosoleku otsuste tühistamisest, vaid tunnistamisest mitte kohustuslikeks, kuna üldkoosolek ei ole õiguslik. Eelnimetatu ei saa olla aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Riigilõivu tasus hageja vastavalt puuduste kõrvaldamise määruse nõudmistele. Hageja esindaja esitas kohtule dokumendi koopia 60 krooni tasumise kohta. Panga töötaja selgitas hageja esindajale, et kuna ta on hageja seaduslik esindaja, on tema nimi maksekorraldusel korrektne. Kui kohus ei teinud määrust menetlusse võtmisest keeldumise kohta 20 päeva jooksul avalduse esitamisest, tuleb see lugeda TsMS § 149 lõike 1 kohaselt menetlusse võetuks.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 4. aprillil 2006.a Tallinna Linnakohtu määruse. Ringkonnakohus leidis, et otstarbekas oleks olnud hagejale anda puuduste kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg. Harju Maakohus andis 24. aprillil 2006.a määrusega puuduste kõrvaldamiseks täiendava aja. Hageja esitas hagiavalduse täpsustuse, kus oli hagejaks märgitud ka V.A ja vastuväite kohtu tegevuse peale. Kohus jättis 30. mail 2006.a määrusega vastuväite läbi vaatamata ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 21. juuniks 2006.a. Kohus palus muuhulgas selgitada, kuidas nõue V. A õigusi või huve puudutab.

ei ole õigust või huvi, mille kaitseks nad hagi on esitanud. Hagejad ei ole korteriomanikud. Puudub seadus, mis võimaldaks neid teiste isikute õigusi või huve kaitsta. Kuna hagejad ei ole korteriomanikud, ei ole hagejatel ka õigus osaleda üldkoosolekutel ega neid otsuseid vaidlustada. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed. KÜS § 5’ järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi. KÜS § 10’ kohaselt korteriühistu liikmel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekutel. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 3 on ainult korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seega ei saa ka muud isikud kui korteriühistu liikmed osaleda korteriühistu üldkoosolekutel ning seda kohtus vaidlustada. KÜS § 10’ võimaldab üldkoosolekul osaleda korteriühistu liikme esindajal, kuid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lõikele 1 on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel; mitte aga omal nimel nagu käesoleva menetluse hagejad. Mõned korteriomanikud on hagejatele oma õigused KÜ X vastu loovutanud viidates seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele. Vastavalt VÕS § 164 lõigetele 1 ja 2 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtu hinnangul ei ole antud säte korteriühistu liikme õiguste loovutamisel kohaldatav kuna tegemist ei ole võlasuhtega ning korteriühistut või selle liikmeid ei saa korteriühistu liikme üldkoosolekuga seotud õiguste aspektis käsitleda võlgniku ja võlausaldajana. Korteriühistu ja tema liikme vahel võivad tekkida küll võlaõigussuhted, kuid mitte antud suhtes. Samuti keelab KÜS § 5 teistel isikutel peale korteriomanike olla korteriühistu liikmeteks. Seega antud kontekstis on õigusjärglus korteriomanike ja kolmandate isikute vahel TsÜS § 6 lõike 1 järgi välistatud ja nõuet loovutada ei saa. Seega, korteriühistu liikme õigused ja kohustused tekivad seaduse alusel ning lõpevad seaduse alusel, korteriühistu liikme õigused osaleda korteriühistu üldkoosolekul ja vaidlustada seda ei ole võlaõigusliku lepinguga loovutatavad. Seetõttu ei saa hagejatel tekkida samu õigusi nagu korteriühistu liikmetel. Seetõttu ei saa hagejad vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Samuti puudub hagejate puutumus korteriühistu poolt antud volitustega H. V, kellele väidetavalt on üle antud korteriühistu juhatuse liikme kohustused. Kuna hagejatel korteriühistu ja H. V vahelise õigussuhtega puudub igasugune puutumus, puudub ka nende õiguslik huvi seda kohtus vaidlustada. Selles suhtest ei teki, muutu ega lõpe hagejate õigused või kohustused. Lisaks sellele ei soovi hagejad H. V kostjana menetlusse kaasata. TsMS § 208 kohaselt ei ole kohtul enam õigust kostjat kaasata. Kui nõue on esitatud ebaõige kostja suhtes või kui kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei saa kohus ainuüksi seetõttu hagi rahuldada. Ka siis jääks hagi rahuldamata.

Alates 1. jaanuarist 2006.a jõustunud TsMS on kohtule andnud täiendava võimaluse jätta hagiavaldus menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lõige 2). Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega, kui kohtul on arusaam, et hagi ei saa TsMS § 371 lõikes 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada, ei ole otstarbekas seda hagi menetlusse võtta. Kohtul oleks võimalik hagi menetleda vaid siis, kui ringkonnakohus asub määruskaebuse menetlemise korras seisukohale, et korteriühistu liikme õigused on võõrandatavad ning hagejatel on antud menetluses seadusega kaitstud õigus, mida kaitsta. Vastasel korral jõuaks kohus, ilma kõrgemalseisva kohtu kohustusliku seisukohata, ka kohtuotsuses eeltoodud järeldusele. Vastuväide kohtu tegevuse peale seisneb selles, et väidetavalt on kohus tegutsenud ebaseaduslikult. Kohus on põhistanud oma seisukohti õigusnormidega. Vastuväide jääb rahuldamata. Hagejate viited teisele tsiviilasjale ei ole asjakohased kuna vastuväiteid teise tsiviilasja kohta käesolevas menetluses esitada ei saa. Määruskaebus Määruskaebuses (erikaebus) paluvad hagejad maakohtu määruse tühistada. Korteriühistu juhatuse esimees sõlmis ilma üldkoosoleku otsuseta lepingu H. V, kellele on pandud volitused korteriühistu juhtimiseks ja kelle poole peavad korteriühistu liikmed kõikide küsimuste puhul pöörduma. Korteriühistu dokumente varjatakse ühistu liikmete eest ja juhatuse liikmed omandavad alusetult saadud tulu. Korteriühistu põhikirja järgi on aga juhatuse liikmete volitused juba lõppenud 7. maist 2003.a, kuna ümbervalimised peavad toimuma iga 2 aasta tagant. 31. märtsi 2005.a toimunud üldkoosolek oli seega ebaõiguslik ja vastu võetud otsused tariifide suurendamiseks alusetud. Korteriühistu liikmed ei taha leppida juhatuse kuritegevusega. Kohtunik M. E on näidanud ennast kui isikut, kes on huvitatud asja lahendamisest korteriühistu juhatuse kasuks nii protsessis tsiviilasjas nr 2/254-5094/03 kui ka tsiviilasjas nr 2-2/2134/05 ja soovib alusetult protsessist kõrvaldada kaebaja V.A. Kohtunik on soovinud näidata, et V.A soovib protsessis esineda kui korteriühistu liige ja soovib V.A kõrvaldada protsessist otsitud põhjustel ja ebaseaduslikult. Seadus ei keela korteriühistu liikmetel käsutada oma õigusi ja kohustusi. V.A kasutab X korteriühistus oma ema korterit ja tema kohustus arveid tasuda on võrdne korteriühistu liikmete kohustusega. V.A on teenuste kasutaja ja tarbija, kuna ta maksab kommunaalteenuste kasutamise eest, on tal ka õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. V.A kui tarbijal on õigus vaidlustada korteriühistu juhatuse ebaseaduslikke nõudmisi, mis tuginevad üldkoosolekute ebaseaduslikele otsustele, vaidlustada kohtus. Seadus ei keela korteriühistu liikmel oma nõudmisi korteriühistu vastu loovutada kolmandatele isikutele ja kolmandad isikud võivad oma nimel pöörduda kohtusse. KÜS § 5`

lubab, et uuele korteriomandi omanikule lähevad üle mitte kõik korteriühistu liikme õigused ja kohustused, vaid ainult need, millised kuulusid endisele korteriomandi omanikule. See on seotud sellega, et endine omanik võis tehingu (lepingu) tulemusena loovutada mõned oma õigused ja kohustused kolmandatele isikutele. Seadus ei ole öelnud, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamise võimalust omab ainult korteriühistu liige. Pole seadust, mis keelaks seda teha kolmandatel isikutel. Seadus (KÜS § 5) ei näita, et korteriühistu liikme õigused on katkematus suhtes isikuga. Seadus ei piira ega keela nõuete loovutamist. Menetluse edasine käik

Õigeks ei saa pidada ka kaebuse esitajate väidet, et seadus ei keela vaidlustada korteriühistu otsust, mis piiravad maja elanike, kes ei ole korteriühistu liikmed, huve. KÜS § 13 lõige 3 sätestab üheselt, et vaid korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 12 korteriühistu liiget loovutanud oma nõudmiste õigused * OÜ-le, kuid ei nähtu, et korteriühistu liikmed oleksid volitanud nimetatud äriühingut esindama neid kohtuvaidlustes korteriühistu juhatuse vastu korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et korteriühistu liikmete õigused ja kohustused tekivad ja lõpevad seaduse alusel. Seega ei ole hagi esitatud hagejate poolt, kellel oleks seadusega antud õigus sellises tsiviilasjas tõstatatud küsimuste lahendamise nõudes kohtu poole pöörduda või oleks võimalik esitatud hagi raames saavutada seaduses sätestatud õiguslike huvide kaitset kõnealuse korteriühistu liikmetele. Eeldades esitatud hagi aluseks olevate faktiliste väidete õigsust, ei ole hagi esitanud isikute õiguste rikkumine aga sellistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kohus võib õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest keelduda TsMS § 371 lõike 2 punkt 2 alusel, millele oligi antud juhul maakohus määruses viidanud. Kaebuse esitajate märkused tsiviilasjade nr 2/254-5094/03 ja nr 2-2/2134-05 arutamise protsessuaalsete küsimustega, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kui asjakohatud antud tsiviilasja menetluses.

Urmas Reinola

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.