Harju Maakohus Kentmanni tn kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2006.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14701 (endine nr 2/254-6928/05)
Tsiviilasi
OÜ ja VA(A) hagi KÜ vastu
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Asjaolud ja menetluse käik OÜ on esitanud avalduse KÜ vastu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja G. V volituste kehtetuks tunnistamiseks. Kohus leidis, et hagiavaldus on esitatud puudustega ja andis määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. pikendas kohus puuduste kõrvaldamise tähtaega. Hageja pidi täpsustama nõuet ning tasuma riigilõivu. Kuivõrd hageja ei kõrvaldanud puudusi, keeldus kohus määrusega hagi menetlusse võtmast ja tagastas selle esitajale. Hageja esitas nimetatud määruse peale erikaebuse ning Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Linnakohtu määruse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et otstarbekas oleks olnud hagejale anda puuduste kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg. Kohus andis määrusega puuduste kõrvaldamiseks aja. Hageja esitas hagiavalduse täpsustuse, kus täiendav A oli hagejaks märgitud V A ja vastuväite kohtu tegevuse peale. Kohus jättis määrusega vastuväite läbi vaatamata ning andis täiendava tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks hiljem A . Kohus palus muuhulgas selgitada kuidas nõue VA õigusi või huve puudutab. palusid hageja ja V A faksi teel tähtaega pikendada kahe päeva võrra (kuni ) seoses tõlke probleemidega ning sellega, et määruse said hagejad . laekus kohtule faks, mis oli pealkirjastatud vastuväitena kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel. Kohus leidis Kohus on juhtinud tähelepanu, et dateeritud hagiavalduse täpsustuses on hagejaks märgitud ka V A. Kuna V A soovib ennast pidada käesolevas menetluses hagejaks, ta on hagiavalduse täpsustusele alla kirjutanud, käsitleb kohus ka V Ai hagejana. Käesoleva määruse tegemise hetkeks on hagejad esitanud kohtule ainult faksi puuduste kohta kõrvaldamise kohta. Ringkonnakohus on põhjalikult selgitanud, et faksi saatmine ei võta protsessiosaliselt kohustust esitada kohtule originaaleksemplar. Samas ei ole kohtul praegu võimalik muu kui faksis sisalduva teksti arvestamine. Hagejad on märkinud, et nad paluvad kehtetuks tunnistada KÜ üldkoosoleku otsus kinnitada majandusplaan KÜ tegevusest Teiseks paluvad hagejad tunnistada kehtetuks KÜ poolt antud haldamisvolitused haldur HV. määruses palus kohus kohtule selgitada kui hagejad saavad nendest nõuetest teisiti aru. Kuna hagejad leiavad, et „oleks otstarbekas võtta aluseks avaldus täpsustusega haginõuetegam esitatud Kaashagejate poolt 2006-05-24“, siis asub kohus seisukohale, et saab õigesti nõuetest aru. Kohus määruses palunud selgitada, kuidas antud nõue puudutab hagejate seadusega kaitstud õigusi või huve. Hagejad tuginevad nõuete loovutamisele korteriühistu liikmete poolt. Seega vaidlustavad hagejad KÜ üldkoosoleku otsust majandusplaani kinnitamise kohta ja HV antud haldamisvolitust. Kumbi hageja ei ole korteriühistu liige. Teatisega on 12 korteriomanikku loovutanud OÜ-le nõudmiste õigused KÜ suhtes, KÜ , juhatuse ja revisjonikomisjoni KÜ , ning ka kolmandate isikute suhtes sealhulgas ka vastunõuete õigus, sh eelolevatele nõuetele millised on loovutamise hetkel piisav A määratletavad. JL on loovutanud oma nõuded KÜ vastu täiendav A ka VA. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi 2 lõike alusel kui isik pöördub kohtusse teise isiku õiguse või huvi kaitseks, menetleb kohus seda vaid seaduses ette nähtud juhul. Kohus leiab, et hagejatel ei ole õigust või huvi, mille kaitseks nad hagi on esitanud. Hagejad ei ole korteriomanikud. Puudub seadus, mis võimaldaks neid teiste isikute õigusi või huve kaitsta. Kuna hagejad ei ole korteriomanikud ei ole hagejatel ka õigus osaleda üldkoosolekutel ega neid otsuseid vaidlustada. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed. KÜS § 5’ järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja
kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi. KÜS § 10’ kohaselt korteriühistu liikmel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekutel. VastavA KÜS § 13 lg 3 ainult korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seega ei saa ka muud isikud kui korteriühistu liikmed osaleda korteriühistu üldkoosolekutel ning seda kohtus vaidlustada. KÜS § 10’ võimaldab üldkoosolekul osaleda korteriühistu liikme esindajal, kuid vastavA tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel; mitte aga omal nimel nagu käesoleva menetluse hagejad. Mõned korteriomanikud on hagejatele oma õigused KÜ vastu loovutanud viidates seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele. VastavA VÕS § 164 lg 1 ja 2 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenev A keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtu hinnangul ei ole antud säte korteriühistu liikme õiguste loovutamisel kohaldatav kuna tegemist ei ole võlasuhtega ning korteriühistut või selle liikmeid ei saa korteriühistu liikme üldkoosolekuga seotud õiguste aspektis käsitleda võlgniku ja võlausaldajana. Korteriühistu ja tema liikme vahel võivad tekkida küll võlaõigussuhted, kuid mitte antud suhtes. Samuti keelab KÜS § 5 teistel isikutel peale korteriomanike olla korteriühistu liikmeteks. Seega antud kontekstis on õigusjärglus korteriomanike ja kolmandate isikute vahel TsÜS § 6 lg 1 järgi välistatud ja nõuet loovutada ei saa. Seega, korteriühistu liikme õigused ja kohustused tekivad seaduse alusel ning lõpevad seaduse alusel, korteriühistu liikme õigused osaleda korteriühistu üldkoosolekul ja vaidlustada seda ei ole võlaõigusliku lepinguga loovutatavad. Seetõttu ei saa hagejatel tekkida samu õigusi nagu korteriühistu liikmetel. Seetõttu ei saa hagejad vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Samuti puudub hageajate puutumus korteriühistu poolt antud volitustega Harri Võtjagailovskile, kellele väidetavA on üle antud korteriühistu juhatuse liikme kohustused. Kuna hagejatel korteriühistu ja HV vahelise õigussuhtega puudub igasugune puutumus, puudub ka nende õiguslik huvi seda kohtus vaidlustada. Selles suhtest ei teki, muutu ega lõpe hagejate õigused või kohustused. Lisaks sellele ei soovi hagejad H V kostjana menetlusse kaasata. TsMS § 208 kohaselt ei ole kohtul enam õigust kostjat kaasata. Kui nõue on esitatud ebaõige kostja suhtes või kui kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei saa kohus ainuüksi seetõttu hagi rahuldada. Ka siis jääks hagi rahuldamata. Alates jõustunud TsMS on kohtule andnud täiendava võimaluse jätta hagiavaldus menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2). Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega kui kohtul on arusaam, et hagi ei saa TsMS § 371 lg 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada ei ole otstarbekas seda hagi menetlusse võtta.
Kohtu õigusele keelduda õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 järgi on viidanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05. Kohus leiab, et käesolev hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kuna hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohtul oleks võimalik hagi menetleda vaid siis, kui ringkonnakohus asub määruskaebuse menetlemise korras seisukohale, et korteriühistu liikme õigused on võõrandatavad ning hagejatel on antud menetluses seadusega kaitstud õigus mida kaitsta. Vastasel korral jõuaks kohus, ilma kõrgemalseisva kohtu kohustusliku seisukohata, ka kohtuotsuses eeltoodud järeldusele. Vastuväide kohtu tegevuse peale seisneb selles, et väidetav A on kohus tegutsenud ebaseaduslikult. Kohus on põhistanud oma seisukohti õigusnormidega. Vastuväide jääb rahuldamata. Hagejate viited teisele tsiviilasjale ei ole asjakohased kuna vastuväiteid teise tsiviilasja kohta käesolevas menetluses esitada ei saa.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.